1-16-838/15 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 20.09.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-16-838

Kohtunik

Eha Popova

Kohtuistungi sekretär

Julia Senkevitš

Kohtuasi Vangla materjalid D.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu D.V (ik XXX) viibib Vanglas

Kaitsja Natalia Lausmaa

Kohtuistungi toimumise aeg, 13.09.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada D.V karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada D.V katseajal KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada D.V suhtes käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 2 p 2 ja 4 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi;

- asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist.

4. D.V-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. Määrata D.V-le

kriminaalhooldaja

Vangla Ida-Harju

kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel ja saata määrus täitmiseks kriminaalhooldusosakonnale.

6. D.V vabastada määruse jõustumisel.

7. KrMS § 180 alusel välja mõista D.V-lt riigituludesse kaitsjatasu 24

(kakskümmend neli) eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. KrMS § 159 lg 3 kohaselt edastatakse makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks süüdimõistetule eraldi dokumendina. Kui rahalised nõuded pole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile ja süüdimõistetule.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava D.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

D.V tunnistati Tartu Maakohtu 02.02.2016.a otsusega süüdi KarS § 424 ja 329 järgi

ning karistuseks mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates kohtuotsuse kuulutamisest 02.02.2016.a. Kohtuotsus jõustus 18.02.2016.a.

Karistuse kandmise algus oli 02.02.2016.a ja lõpp on 02.02.2017.a.

D.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et alates

12.04.2016 osaleb ta tööhõives ning alates 18.05.2016.a osaleb sotsiaalprogrammis

„Eluviisitreening“. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab D.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

3

D.V kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et isik vabaneks enda sõnul ennetähtaegselt aadressile XXXX XXXX kuuluvasse korterisse. XXXX sõnul on ta valmis eluaset pakkuma. Kodukülastust ei teostatud, sest XXXX ei õnnestunud

rohkem kontakti saada. Kinnipeetaval on võimalus ennetähtaegse vabanemise korral ööbida kodutute öömajas aadressil XXXX.

D.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. On nõus kuue kuulise katseajaga. Kriminaalkorras karistatud viis korda, vanglas teist korda. Elama asub sõbra

juurde XXXX. Kannab karistust joobes juhtimise eest ja täitmisele pööratud kohtuotsuse

mittetäitmise eest. Ei oska öelda, millal tekkisid alkoholiga probleemid. On nõus lisakohustustega.

Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab D.V

tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et D.V tuleks allutada

käitumiskontrollile 6 kuuks ja nõustub vangla ja kriminaalhooldaja ettepanekuga määratavate kontrollnõuete, kohustuste ja nende tähtaegade osas.

Kaitsja toetab süüdimõistetu vabastamist, vabastamist toetavad ka nii vangla kui prokurör. Tingimused tingimisi enne tähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Mis puutub elukohta, siis D.V on Soomes töötava sõbra korteri võtmed ning sõber on rääkinud ka kontaktisikuga.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et D.V võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt. D.V kannab karistust teise astme kuriteo eest, ta on suutnud

karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Vangla ja prokurör toetavad D.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohus usub, et praegune vangistus on pannud D.V mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda

õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab D.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi,

andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale

kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

4

Pärast vabanemist on D.V olemas kindel elukoht ning kriminaalhooldusega on

nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu

korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele

õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt.

Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik