1-14-5282/250 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-5282

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 24. augusti 2016

määrus süüdimõistetu Ergo Jõhve taotluse rahuldamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Ergo Jõhve (isikukood 38306296016),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 24. augusti 2016 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu Ergo Jõhve määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 02.08.2016 saabus Tartu Maakohtusse E. Jõhve taotlus ringkonnakohtus ja Riigikohtus

kriminaalasjas nr 1-14-5258 riigi õigusabi saamisega tekkinud menetluskulude riigi kanda

jätmiseks ja väljamõistetava osa ajatamiseks 1 aasta peale. Lisaks taotles E. Jõhve tähtaja

ennistamist, kuna pöördus esmalt oma taotlusega ekslikult Riigikohtu poole.

2. Tartu Maakohtu 24.08.2016 määrusega jäeti E. Jõhve taotlus rahuldamata.

2.1. Kuivõrd seadus ei näe ette tähtaega, millisel tuleks taotlus menetluskulude tasumise

tähtaja pikendamiseks esitada, puudub E. Jõhve taotluse lahendamiseks vajadus tähtaja

ennistamiseks. Seega tuleb tähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata.

2.2. Samuti puudub alus menetluskulude täielikult või osaliseks riigi kanda jätmiseks. Tartu

Ringkonnakohus kui ka Riigikohus on hinnanud E. Jõhvele riigi õigusabi osutanud kaitsja

taotlusi riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamiseks ning pidanud neid

põhjendatuteks. Antud seisukohtade revideerimiseks puudub alus. Seega jättis ka maakohus

selle taotluse rahuldamata.

2.3. E. Jõhve on taotluses märkinud, et talle ei ole vangistuses tööd võimaldatud, mistõttu on

ta elanud vaid lähedaste abist. Lähedaste abi ei võimalda tal aga väidetavalt talle üle jõu käiva

arve maksmist. Erinevalt E. Jõhve poolt avaldatust nähtub vangla vastusest, et E. Jõhvele on

vanglas tööd võimaldatud – ta oli määratud majandustööle. Samas nähtub, et E. Jõhve talle

antud võimalust töötamiseks ei kasutanud, kuivõrd töötas perioodil 18.01.2016 kuni

30.04.2016 vaid alla ühe töötunni. Ta sai ka korralduse täitmisest keeldumise eest

distsiplinaarkorras karistada.

Samuti nähtub, et kuigi E. Jõhve ei saanud töötamise eest märkimisväärset tasu, kuna ta

lihtsalt keeldus töötamisest, on talle erinevate eraisikute poolt alates käesoleva aasta algusest

kuni 08.08.2016 tehtud küllaltki regulaarselt ülekandeid. Antud perioodil oli erinevatest

ülekannetest saadava sissetuleku suuruseks 1793,17 eurot. E. Jõhve kasutas antud sissetulekut

erinevate kaupade ja teenuste eest tasumiseks, mitte temalt Tartu Ringkonnakohtu ja

Riigikohtu määrusega välja mõistetud menetluskulu, s.o 240 eurot, hüvitamiseks.

Maakohtu hinnangul ei saa nende asjaolude valguses kuidagi teha järeldust, et E. Jõhve ei ole

käesoleval ajal võimeline rahalisi kohustusi täitma või et see oleks talle ebamõistlikult

koormav. Seda enam, et vangistuse ajal puudub tal endal tungiv vajadus materiaalsete

vahendite järgi, kuivõrd tema esmavajadused on kaetud, sh on tagatud regulaarne

toitlustamine.

Määruskaebus

3. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes ei ole rahul

maakohu määrusega ja taotleb jätkuvalt kaitsjatasu vähendamist ning selle 1 aasta peale

ajatamist.

E. Jõhve hinnangul ei ole maakohus eristanud igapäevast tööd ja hetkelist majandustööd.

Kogu vangistuse jooksul ei ole süüdimõistetule võimaldatud ametialast tööd. Ka kuulub

majandustöö ITK-sse, seega ei ole see sama, kas töötada koguaeg või ITK-sse märgitud ajal.

Majandustöödel osaletud aja ja tasu järgi on objektiivselt võimatu tasuda menetluskulusid.

Saadud ülekannete eest on süüdimõistetu tasunud eluks vajalike vahendite eest. Samuti ei saa

E. Jõhve kohustada tasuma kolmandaid isikuid tema arveid.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus, tutvunud E. Jõhve määruskaebusega ning maakohtu määrusega, leiab, et

maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning E. Jõhve määruskaebus rahuldamata.

5. Kohtukolleegium on seisukohal, et E. Jõhve määruskaebuses väljatoodud asjaolud ei anna

alust maakohtuga võrreldes teistsugusele järeldusele jõudmiseks ning ei sea kahtluse alla

maakohtu järeldusi. Maakohus on põhjalikult käsitlenud, miks ei ole käesoleval ajal

põhjendatud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamine ega ole võimalik menetluskulude

vähendamine. E. Jõhve on toonud välja üksnes ennastõigustavaid asjaolusid, miks tal ei ole

võimalik menetluskulusid tasuda. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et E. Jõhve maksaks

võimaluse andmisel aasta jooksul ära temalt väljamõistetud menetluskulud, sest arvestades

süüdimõistetu väljatoodud põhjendusi, ei ole võimalik tal selle aja jooksul ka püsivat töökohta

saada.

6. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

Tartu Maakohtu 24. augusti 2016 määruse muutmata ja E. Jõhve määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk