4-16-5878/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 12.09.2016 Tallinnas Väärteoasja number 4-16-5878 (2315,16,007071) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi

A.B kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.07.2016 otsusele väärteoasjas nr 2315,16,007071. Kaebaja

A.B

isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel; elukoht: XXXX; töökohtXXXX OÜ; e-post: XXXX Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe tee 6, Tallinn; kirjaliku seisukoha esitas Oleg Lodeikin. Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON

Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 47 lg 1, § 50 lg 1 p 2, § 57 lg 1 p 3 ning väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120, 123 lg 2, § 132 p 2, § 133-135 kohus

otsustas:

1. Tühistada kohtuvälise menetleja 21.07.2016 otsus osaliselt ja teha asjas uus otsus.

2. Süüdi mõista

A.B LS § 224 lg 2 järgi ja karistada rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800,00 eurot.

3.

Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 21.07.2016.a otsuses näidatud arveldusarvele. Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada

kassatsioonikaebus, teatades sellest kirjalikult maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul

teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel

kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele

kirjalikult. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud:

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna poolt 02.07.2016.a.

koostatud väärteoprotokolli AB1466206 (2315,16,007071) kohaselt juhtis A.B

02.07.2016.a kella 23:16 ajal Harju Maakonnas, Maardus, Ringi tn. 11 juures mootorsõidukit Mercedes-Benz ML 270CDI, r/n XXXX, juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitteväiksem kui 0,38 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,43 mg/l +/-0,05 mg/l Menetlusalune isik rikkus seega LS § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi.

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.07.2016.a otsuse alusel väärteoasjas nr 2315,16,007071, karistati A.B LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800,00 EUR ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõigusega 3 kuuks.

Kaebaja seisukoht ja taotlus:

Kaebaja nõustus läbi esindaja asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning taotles väärteoasjas mõistetud karistuse vähendamist.

Kaebuses esitatud selgituste kohaselt tunnistab kaebaja teo toimepanemist, kuid palub mõistetud karistust pehmendada järgmistel asjaoludel:

- tal puuduvad eelnevad rikkumised;

- lubadest ilmajäämine võib tuua talle töökoha kaotuse;

- lubab, et enam nii ei tee.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus:

Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja toimiku ja kirjaliku seisukoha. Kohtuistungil osalemist kohtuväline menetleja ei soovinud.

Kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt, tuleks menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebus jätta rahuldamata. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse määramisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi. Karistuse mõistmisel

kohtu- või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud karistust kergendava asjaoluna isiku kahetsust. Süü suuruses osas märgib, et see sõltub isiku organismis mõõtevahendiga kindlaks tehtud alkoholipiirmäära ületamise määrast, ehk numbrilisest näidust ja sellest tulemusest

tuleneb ka süüteole antav karistusõiguslik hinnang ehk kvalifikatsioon. Väärteoasjas koostatud

tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati kaebaja organismis lubatud alkoholipiirmäära ületamine. Isikul tuvastati alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,43 milligrammi, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 milligrammi liitri kohta ja tulemuseks saadi

0,38 milligrammi liitri kohta. Antud juhul võib § 224 sätestatud alkoholipiirmäära ületamise keskmises määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü on keskmine. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kõnealust väärtegu saab toime panna vaid tahtlikult, sest tarvitades alkoholi, viis kaebaja end teadlikult sellisesse terviseseisundisse, mis on mootorsõidukijuhile keelatud. Kaebaja ohtlik käitumine näitas ilmselgelt tema ükskõikset suhtumist võimalikku saabuvasse tagajärge, sh karistusse. Samuti näitas isiku käitumine ilmselgelt tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja enda ning kaasliiklejate elu, tervise ja vara suhtes. Kaebaja käitumist saab järeldada vaid seda, et alkoholi tarvitamine ja seejärel mootorsõiduki rooli istumine ning liiklusalase väärteo toimepanemine olid tema jaoks olulisemad, kui võimalus säilitada mootorsõiduki juhtimisõigus ja seeläbi ka töökoht. Kuivõrd karistuse määramisel tuleb veel ka lisaks lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest, mille alla

kuulub ka liikluskord (liikluses on suurima ohu allikaks mootorsõidukijuhid, kes ei täida

liiklusseaduses sätestatud nõudeid korrektselt ning Eesti Vabariigis on mootorsõidukijuhtimine

alkoholijoobes massiliselt toimepandud väärtegu), siis tuleb ka mõistetavasse karistusse suhtuda rangelt. Lisakaristuse osas märgib kohtuväline menetleja, et juhtimisõiguse vajalikkus töökohustuse täitmisel, on küll inimlikust aspektist vaadatuna mõistetav, kuid ei ole aluseks juhtimisõiguse ära võtmata jätmiseks. Antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ja ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles kaebuses esitatud põhjused.

Arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud alkoholi sisaldust väljahingatavas õhus ja inkrimineeritud väärteo ohtlikust, samuti karistust kergendava asjaolu esinemist kahetsuse näol, asub kohtuväline menetleja seisukohale, et menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks on põhjendatud ja

proportsionaalne isiku süü suurusega ning alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad.

Kohtu seisukoht:

V™S § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus

menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta.

Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline

menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused, menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilist asjaolu-

02.07.2016.a kella 23:16 ajal mootorsõiduki juhtimist keelatud seisundis, samuti ka tõendusliku

alkomeetri mõõtetulemust - 0,43+/-0,05. Kaebaja poolt PPA Põhja Liiklusmenetlustalitusele edastatud e-kirja kohaselt tunnistab A.B tegu täielikult ning kahetseb väga. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud kaebaja poolt 02.07.2016.a kella 23:16 ajal mootorsõiduki Mercedez-Benz, r/n XXXX juhtimine keelatud seisundis lisaks eeltoodule ka: tunnistaja Priit XXXX

ütlustega. Tunnistaja sõnade kohaselt märkas ta 02.07.2016.a Maardus Keemikute 2 juures mootorsõidukit MB, r/n XXXX, millel oli alust arvata, et juht on joobes. Peatasid mootorsõiduki MB,

r/n XXXX ning tuvastasid juhil A.B (ik XXX) alkoholijoobe-0,43 mg/l; indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 02.07.2016.a kasutati kella 23:17 ajal A.B suhtes indikaatorvahendit Envitec AlcoQuant 6020 (nr A104519), mille näit oli positiivne-0,43 mg/l. Protokollis on märgitud, et A.B joobele viitas ka tema silmade punetus; tõendusliku

alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et 02.07.2016.a mõõdeti Tallinnas, P. Pinna 4 A.B tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST (tunnistuse nr TTRC-16-00072) joovet. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,43 mg/l +/-0,05 mg/l; sõidukijuhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et A.B kõrvaldati 02.07.2016.a sõiduki juhtimiselt.

Kohtu hinnangul on A.B pannud teo toime tahtlikult –isik teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, tahtis või vähemalt möönis seda. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus: KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni. A.B-le on menetleja otsuse alusel määratud LS § 224 lg 2 alusel rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, so 800,00 EUR ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Kohtuväline menetleja on oma otsuses märkinud, et A.B-le määrati karistus KarS § 56 sätteid järgides. Karistust kergendavaks asjaoluks on loetud kahetsust. Kohtuväline menetleja on määranud A.B-le põhikaristuse üle sanktsiooni keskmises määra,

s.o rahatrahvi 200 trahviühikut ning võtnud lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 3

kuuks. Kohus märgib, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (so prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemise) peab arvestama ka süüdlase isikut. Oma liiklusalaselt käitumiselt on menetlusalane isik olnud liigeldes seaduskuulekas, varasemad õigusrikkumised puuduvad (vt. karistusregistri õiendit). Kohus möönab, et kuigi A.B

on pannud toime võrdlemisi kaaluka rikkumise, tuleb karistuse mõistmisel hinnata kõiki asjaolusid kogumis ning mõista seejärel süüle vastav karistus. Arvestades menetlusaluse isiku suhtes kergendava asjaolu esinemist ning varasemate, kehtivate karistuste puudumist, on A.B-le üle keskmise määra kohaldatud põhikaristus karistuse eripreventiivse eesmärgi täitnud. Kohu hinnangul ei ole A.B suhtes lisakaristuse kohaldamine käesoleval ajal vajalik. Kohus

märgib, et menetlusalusel isikul tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0, 38 mg/l, mis jääb

LS § 224 lg 2 alla teokoosseisus märgitud vahemiku keskmist. Esmakordse rikkumise puhul peaks

lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate

liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohtu hinnangul menetlusaluse

isiku suhtes eelpool loetletud asjaolusid aga tuvastatud ei ole. Kohtupraktika seisukoha kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse

3-1-1-122-13 p 9). Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhul, mil põhikaristus ei ole

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohus, hinnates isiku iseloomustavaid asjaolusid, sh ühiskonnaohtlikust, leiab, et menetlusalusele

isikule on karistuse eripreventiivsed eesmärgid täidetud ka üksnes rahatrahviga ja seda 200 trahviühiku ulatuses.

Eeltoodut arvesse võttes tuleb A.B süüdi mõista LS § 224 lg 2 järgi ja karistada rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800,00 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/