4-15-9897/27 · 4-15-9897/27 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. augustil 2016 kohtumajas Jõhvi Väärteoasja number 4-15-9897 (2440,15,006400) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Väärteoasi kaebemenetluses

I.Z Liikl 223 lg 1 usseaduse § järgi kvalifitseeritava väärte

LS o toimepanemises, milles I.Z tunnistati süüdi

§ trahviühiku 223 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 30 ulatuses, s.o summas 120 eurot Menetlusalune isik

I.Z , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, xxx töökoht Kaitsja vandeadvokaat Sergei Po

litšev Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri esindaja vanemväärteomenetleja Meelis Kaev RESOLUTSIOON VTMS § § 132 p 1, 133-135 kohus

OTSUSTAS:

Jätta kaebus Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna I.Z-i ennetus- ja menetlustalituse

menetlusteenis Meelis Kaevu 03.11.2015 menetluse otsuse peale tuse vanemväärteomenetleja üld väärteoasjas nr.2440,15,006400 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Rahatrahv 120 eurot tuleb tasuda

30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas,

EE932200221023778606 Swedbankis, EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 №rdea pangas, kohustuslik viitenumber 10220155242185.

Välja mõista I.Z-ilt riigituludesse väärteo

menetluskulud: 457 eurot liiklustehnilise ekspertiisi tasu.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kohtukulude 457 eurot tasumine 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2 Menetluskulud tuleb I.Z tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB pangas nr EE891010220034796011 Swedbank nr EE932200221023778606 №rdea pangas nr EE701700017001577198 Danske Bank nr EE403300333416110002

Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220155242185 ning selgitus „ 4- I.Z 15-9897 menetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskulud, kaitsja kanda. tasu, summas 1080 eurot jätta I.Z-i

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 alates on õigus esitada päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 05.09.2016 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsuse terviktekst adav 20.09.2016 on kohtu kantseleis kättesa

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest päevase tä 30- htaja möödumisel ( ) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. ehk 21.10.2016

MENETLUSE KÄIK

06.10.2016 koostas avariipolitseinik Xxx Xxx väärte suhtes oprotokolli AB1415727 I.Z-i selle fakti kohta, et 11.08.2015 kl 08.00 Järveküla tee 64 maja, Kohtla Järve, Ida - -Virumaa, juures

juhtis mootorsõidukit , ei veendunud enne manöövrit selle ohutuses, nimelt enne Xxx xxx

tagasipööret ei suundunud sõidutee pärissuunavööndi vasakusse äärde, mille tulemusel põrkas

kokku vasakus reas liikuva sõiduautoga , põhjustades varalise Xxx xxx, mida juhtis Xxx xxx kahjuga liiklusõnnetuse. Nimetatud tegevusega rikkus juht LS § 33 lg 2 p 8 ja 48 lg 1. Isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi.

15.10.20205 esitas I.Z väärteoprotokollile vastulause, mille põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Menetlusalune isik väitis, et ta liikus vasakpoolses reas ja enne tagasipööret veendus manöövri

ohutuses, andis suunatule. „Tagasipöörde sooritasin oma sõidurea vasakust servast“. Tema ees, vasakul ega paremal teisi liiklejaid ei olnud. Tema sõiduautole sooritati tagant otsasõit tagumisse vasakusse nurka parempoolse esinurgaga.

Avariipolitseiniku koostatud sündmuskoha plaan ja sõidukite asukohad ei ole õiged ja ei ole tõendina aktsepteeritav. Liiklusõnnetuses on süüdi juht, kes sõitis tagant otsa tema autole. Ta ei hoidnud pikivahet Xxx ega valinud õiget sõidukiirust, mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus.

3 03.11.2015 tegi väärteomenetleja Meelis Kaev otsuse väärteoasj

as, millega tunnistas I.Z-i

süüdi LS § 223 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises, ja määras karistusena rahatrahv summas 120 eurot ( 30

trahviühikut).

19.11.2016 esitas I.Z-i kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev kaebuse kohtuvälise

menetleja 03.11.2015 otsuse peale, milles palus tühistada menetlusaluse isiku suhtes tehtud karistusotsus ja väärteomenetlus lõpetada. põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Kaebuse

1. Tunnistaja A. Xxxi ütlused, millele on kohtuväline menetleja tuginenud karistusotsuse

tegemisel, on vastuolus liiklusõnnetuse skeemi ja väärteokirjeldusega. Samas kui I.Z-i ütlused langevad kokku koostatud skeemi andmetega. 2. Ei ole tõendeid selle kohta, et I.Z soovides tada tagasipööret ei suundunud sõidutee soori pärissuunavööndi vasakusse äärde, sest skeemile ei ole näidatud, millisel kaugusel asus

I.Z-i sõiduk tagasipöörde sooritamisel vasakust teeäärest. 3. I ei liikunud enne tagasipöörde sooritamist vasakus teeääres, ei segi kui nõustuda, et I.Z ole kontrollitud see, kelle tegevuse tagajärjel toimus liiklusõnnetus. Teisisõnu ei ole kontrollitus, mis kiirusega ja mis vahemaaga sõidukist liikus A. Xxx. Liik I.Z-i lusõnnetuse põhjustaja on

A. Xxx ahel. , sest ta liikus ilmselt kiiruse ületamisega ja ei järginud õiget pikivahet sõidukite v Liiklusõnnetus toimus põhjusel, et A. ei reageerinud I.Z-i manöövri alustamisele, kes Xxx sõi sõidurida, ja vähendades kiirust, soovis pöörata va tis ees vasakut

sakule (kaebuse p 3, tlk 5). K Xxxi tegevust. ohtuväline menetleja käitus valesti, kui jättis hindamata A.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Algul tuvastab kohus faktilised asjaolud, mis puudutavad I.Z-i ja A. Xxxi tegevust. Pärast

seda annab kohus õigusliku hinnangu I.Z-i ja A. Xxxi tegevusele, kas nende tegevuses esinevad liiklusnõuete rikkumisi. Järgmiselt tuvastab kohus, kelle tegevuse tagajärjel toimus liikl

usõnnetus.

Kohus analüüsib tõendeid nende kogumis, kõrvutab neid omavahel ja annab hinnangu tõenditele oma siseveendumuse kohaselt ( KrMS § 61 lg 2). Kohus rõhutab sedagi, et KrMS § 61 lg 1 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. See

ga ei eelista kohus aprioorselt I.Z-i

ega A. Xxxi ütlusi, ega langeta kohtuotsust lähtudes sellest, kes on menetlejale inimesena usaldusväärsem ( kaitsja kohtukõne argument tlk 86).

Menetlusalune isik -50. andis kokkuvõtlikult järgmised ütlused tlk 48 pöördel Menetlusalune isik sõitis kõrvalteelt ( Koidula tänavalt) kaherealisele peateele ( Järveküla tee), ,

kuna takistusi ei olnud, tegi ta vasakusse äärmisse ritta ümberreastumise, sest soovis sooritada tagasipööret Jõhvi suunas. Tagasipöörde sooritamisel soovis ta valida ohutu sobiva pöördekoha arvestades pöörderaadiust, tagasipöörde tehnilist omapära ja auto tehnilisi tingimusi. Selleks

liikus ta kurvi algusest ühe meetri edasi ja tegi pöörde kiirusel 15 20 km/t. Ta oli manöövri -

lõpetamisel ja suunatuled sisse lülitatud, pöörde hetkel ei olnud ees, taga, kõrval ega vasakul muid liiklusvahendeid. Pöörde lõpetamisel möödus tema selja tagant paremast sõidureast liinibuss ja samal hetkel sõitis talle tagumisse nurka A. tegi talle otsasõitu tagant, sest ta Xxxi auto. A. Xxx soovis liinibussist mööda sõita ( buss sõitis paremas reas bussipeatuse suunas) vasakult.

Kohtuvälise menetleja küsimustele vastates selgitas menetlusalune isik, et kõrvalteelt peateele

sõites ei näinud ta lähenevaid sõidukeid i autot, oletab, et need sõidukid olid - busse ega A. Xxx tema asukohast piisaval kaugusel ja A. Xxxi auto võiks liikuda bussi taga paremas reas. Samuti

kohtuvälise menetleja küsimustele vastates selgitas menetlusalkune isik täpsustavalt, et enne tagasipöörde sooritamist ei liikunud ta siiski vasakus reas vasakus servas, pigem kaherealise teel keskel või natukene vasakpoolses veeres, rohkem vasakul ( tlk 49).

4

Tunnistaja A. Xxx -

andis kohtuistungil järgmised ütlused tlk 50 51 pöördel. Tunnistaja visioon juhtunust erineb menetlusaluse isiku versioonist. Nimelt tunnistaja avaldas, et igal päeval sõidab ta hommikuti seda teed tööle ja kaherealisel teel hoiab end vasakus reas, sest sel kohal paremal on bussipeatus ja hommikuti on lus intensiivne. liik Tunnistaja nägi, kuidas menetlusaluse isiku auto sõitis kõrvalteelt peateele, selle paremasse ritta.

Menetlusaluse isiku auto sõitis väikse kiirusega, tema arvates umbes 20 km/t, tunnistaja sõitis vasakus reas kiirusega 50 km/h. , Menetlusaluse isiku sõiduk liikus paremas reas auto pikkuse või

ühe meetri ees. Ootamatult pööras menetlusalune isik paremast reast vasakusse, et sooritada tagasipööret. Tunnistaja väidab, et suunatuld ei ole isik näidanud. õttis menetluselane Tunnistaja v veidi vasakusse ja pidurdas järsult. Kokkupõrget vältida ei saanud, sest tema kiirus oli 50 km/h ja

reageerimiseks oli vähe aega.

Kaitsja küsimustele vastates selgitas tunnistaja, et ta liikus vasakus reas, sest ees on teel valgusfoor, pärast tuleb ümber reastuda paremale. Ta teab, et linnas kahepealisel teel saab liikuda nii paremas kui ka vasakus reas. Tunnistaja kinnitas korduvalt kaitsjale, et ta nägi külgvaatega, kuidas menetlusaluse isiku sõiduk paremalt poolt ja järsult pöörab va liigub sakusse.

Kaitsja küsimusele väitis tunnistaja, et , et menetlusaluse isiku sõiduk oleks liikunud momenti tema ees, tema ise aga menetlusaluse isiku sõiduki taga, ei olnud, tlk 51. Menetlusalkuse isiku auto sõitis p sõiduk liikus paremas reas aremas reas, tunnistaja - vasakus reas ja menetlusaluse isiku tunnistaja auto ees.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist 22 nähtub, et kaherealise tee , selle juures olevast skeemist tlk 20-

laiuseks on 9,1 m., parema rea laius on 4.7 m, vasaku rea laius - 4,4 m. Vasakus reas on

vasakpoolse ratta pidurdamise jälg pikkusega 7.3 m, parempoolse ratta pidurdamise jälg on 5,2 m.

Skeemist nähtub, et pidurdamise jäljed on suunaga paremalt vasakule. Pidurdusjälje lõpus on sõiduk i sõiduk). Sõidukil on vigas Xxx ( A. Xxx

tatud: esistange parempoolne nurk, purustatud esi

parempoolne tuleklaas ja mõlgitud esi parempoolne tiib. Kohus märgib siinjuures, et kohus, erinevalt vastulauses ja kaebuses esitatud väidetest, ei näe, et

tunnistaja A. Xxx s otokollis fikseeritud i ütlused oleksid vastuolu sündmuskoha vaatluspr

andmetega. Vastupidi, tunnistaja A. Xxxi ütlused ühtivad sündmuskoha vaatlusprotokolliga

vähemalt selles osas, et ta tõepoolest liikus kaherealise teel vasakus reas

, takistuse ilmnemisel

hakkas pidurdama ja pidurdamisel võttis vasakule. Seda kinnitavad pidurdamise jäljed vasakus

reas ja jälje suund paremalt vasakule. Samuti fikseeritud vigastused, mis jäävad auto parempoolsesse esiossa, kinnitavad seda, et kontakt teise sõidukiga toimus ajal, mil A. Xxxi auto oli pidurdamas ja juht võttis vasakusse.

Samuti ei saa kohus nõustuda vastulauses väljendatud seisukohaga, et sündmuskoha vaatlusprotokolli andmed ei vasta tegelikkusele ja ei saa olla tõendid väärteoasjas. Kohus märgib, et menetlusalune isik pole kordagi selgitanud, miks tema arvates sündmuskoha vaatlusprotokoll on ebaõige. Kohtuliku arutamise tulemina peab kohus tõdema, et asjaolusid, mis oleksid osutanud

sündmuskoha vaatlusprotokolli ebaõigusele, ei ole tuvastatud. Kohus peab selgitama menetlusalusele isikule, et sündmuskoha vaatlusprotokollile fikseeritakse olustik, mis on nähtav ja tuvastatav menetleja kohal viibimise ajal. Teisisõnu, sündmuskoha vaatlusprotokolli ei fikseerita

nö rekonstrueeritud kokkupõrke momenti. Sõidukite asukohti fikseeritakse skeemile sellistena,

millised on need asukohad

peale sõidukite asukoha muutmist kokkupõrke tagajärjel (juhul, kui asukohad olid muutunud kokkupõrke tagajärjel)

Seega on sündmuskoha vaatlusprotokoll lubatud ja usaldusväärne tõend, mida kohus arvestab kohtuotsuse tegemisel ja hindab kogumis teiste tõenditega. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub ka sedagi, et menetlusaluse isiku auto on risti teel, auto

tagumine osa on vasakus reas ( vt skeemi tlk 20 pöördel ja selle mustand tlk 20). Autol on vigastatud tagastange ja tagumine vasakpoolne tiib. Fototabelid on tlk 29-34a. menetlusaluse isiku

5

auto vigastused on visuaalsed nähtavad tlk 33-34a. Tunnistaja A. Xxxi auto vigastused on nähtavad tlk 32-33.

Kohus märgib, et menetlusaluse isiku auto vigastuste paiknemine ja iseloom ( tagumine

vasakpoolne tiib, sissepainutatud vigastus ) näitab, et kokkupõrke momendil, ei liikunud menetlusaluse isiku auto tunnistaja A. Xxxi ees otseses suunas. Ei ole vaja olla liiklusekspert, et saada olukorrast aru, et sel juhul oleks kahjustatud menetlusaluse isiku auto tagaosa. Seega ei vasta tõele menetlusaluse isiku ütlused, mida ta andis kohtuistungil, et i sõiduk tegi talle A. Xxx

o idukite vahel oli Xxx parema tsasõitu tagant. Vigastused näitavad ilmselged, et kontakt sõ esinurga ( esituli ja parempoolne esitiib) ja Xxx vasaku tagaratta ja tagatiivaga. Tegemist ei olnud tagant

otsasõiduga.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli andmed ühtivad osaliselt menetlusaluse isiku ütlustega, et kokkupõrke hetkel ei sõitnud ta vasaku pea vasakus servas, vaid tagasipöörde sooritamiseks liikus

ta tee keskmises osas, tema arvates veidi vasakul tee kesksest tlk 49. Kohus märgib, et arvestades kaherealise tee laiust 9.1 m ja menetlusaluse isiku ütlusi, et ta liikus pigem kaherealise tee keskmises osas, veidi vasakul ja A. Xxxi ütlusi, et ta liikus vasakus reas ja nägi paremalt poolt menetlusaluse isiku sõidukit liikumas väikse kiirusega, tuleb tegelikult jõuda seisukohale, et menetlusaluse isiku, tunnistaja A. Xxxi ütlused ja sündmuskoha vaatlusprotokolli a vahel ja annavad et sel juhul liikuski A. ndmed ühtivad oma kohtule aluse jõuda järeldusele, Xxx vasakus reas, menetlusal Xxx

use isiku sõiduk asus vahetult enne kokkupõrget igal juhul A. i sõidukist paremal pool. Seda võimaldavad sõidukite suurused ja kaherealise tee piisav laius

- 9.1 m.

Kohus peab selgitama menetlusalusele isikule, et LS Enne vasak- § 48 lg 1 kohaselt „ või

tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne

parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.“

Seega nõuetekohase tagasipöörde sooritamist ei alustata kaherealise tee selle „keskmisest osast

veidi vasakul“ ja seda isegi kui soovitakse valida „ohutu sobiva pöördekoha arvestades

pöörderaadiust, tagasipöörde tehnilist omapära ja auto tehnilisi tingimusi“ (menetlusaluse isiku ütlused tlk 48 pöördel). Tagasipööret alustatakse pärissuunavööndi vasakust äärest, kuh

u tuleb suunduda aegsasti.

Tagasipöörde sooritamise reeglite erisused on LS- -s 48 lg 3: kui juht ei saa s ette nähtud §

ristmikul või ristmikevahelisel teel sõiduki suure pöörderaadiuse või sõidutee seisundi tõttu

pöörata käesoleva paragrahvi lõigete 2 ning käesoleva seaduse § 45 lõike 3 nõuete kohaselt, 1 ja

võib nendest nõuetest kõrvale kalduda, sealhulgas sõita teepeenrale, tingimusel et ei ohustata ega takistata teist liiklejat ega rikuta tee muldkeha. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et Järveküla ee kaherealise tee puhul on sõidutee seisund oleks t

selline, et ei luba sõidukitele sooritada tagasipööret vasaku rea vasakust äärest. Samuti

menetlusaluse isiku sõiduki puhul ei ole tegemist sellise sõidukiga, mille pöörderaadius oleks suur (buss, veok, autorong vms), mis tingiks tagasipöörde reeglitest kõrvalekaldumist.

Kohus selgitab menetlusalusele isikule, et ilma aluseta

( LS § 48 lg 3) tagasipöörde reeglitest

kõrvale kaldumine (nagu antud juhul tagasipöörde alustamine kaherealise tee selle kesk - misest

osast veidi vasakul) eksitab teisi liiklejaid, kes arvestavad liiklemisel siiski, et juht alustab tagasipööret, suundudes algul vasaku rea vasaku ääre juurde, mitte aga kaherealise tee keskmisest

osast. Vastavalt sellele korraldavad teised juhid oma liiklemist teel. Juhi poolt tagasipöörde reeglite rikkumine loob liikluses ohtu, muuhulgas liiklusõnnetuse toimumise ohtu.

Kohtuistungil oli uuritud menetlusaluse isiku vastulause juurde esitatud salvestus tlk 41 CD-

plaadil, kohtuistungiprotokoll tlk 54 pöördel. Salvestusel olevad andmed ühtivad sündmuskoha

6 vaatlusprotokolli fototabelitega sõidukite paiknemiskoha kohta ja vigastuste kohta. uusi andmeid, võrreldes sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelitega ei ole salvestusest saada.

Kohtuistungil lekuulatud tunnistaja R. Xxx 54), et olles ü kinnitas ( ütlused tlk 51 pöördel – avariipolitseinik sõitis ta liiklusõnnetuse väljakutse peale, koostas sündmuskoha vaatlusprotokolli koos skeemiga ja tegu muid toiminguid. T kas toime pandud on ema ülesandeks oli kontrollida,

väärtegu ja kes on toimepanija. Ehk ta pidi otsustama, kes on liiklusõnnetuse põhjustaja ja

koostada selle isiku suhtes protokoll. Menetluse käigus jõudis ta järeldusele, et liiklusõnnetuse põhjustaja on menetlusalune isik. Tunnistaja selgitas, et - järelduseni jõudmiseks analüüsis ta objektiivseid andmeid sündmuskoha vaatlusprotokolli andmeid, nimelt skeemi, sõidukite vigastusi.

Olles avariipolitseinik, kes tegeleb liiklusõnnetuste menetlemisega, arvestades oma kogemisi ja

analüüsid kokkupõrke hetkel oli es objektiivseid andmeid, on ta seisukohal, et igal juhul menetlus Xxx olt. Seega ei alustanud menetlusalune isik aluse isik sõiduk A. i sõidukist paremal po

tagasipööret vasaku rea vasakust äärest nagu näeb LS ette. Sündmuskoha vaatlusprotokollist

nähtub, et A. i sõiduk liikus vasakus reas. Seega jõudiski ta menetleja seisukohani, et Xxx

süüdistust tuleb esitada menetlusalusele isikule LS § 48 lg 1 nõuete rikkumises. Tunnistaja

selgitas, et, juhul, kui lähtuda väitest, et menetlusalune isik oli juba ümberreastunud ja asus

vasakus reas , siis oleksid kokkupõrke tagajärjel tekkinud vigastused hoopis teised- nimelt A.

Xxx tagaosas. Antud juhul on tegemist i sõidukil esiosas ja menetlusaluse isiku sõidukil külgvigastustega. Tuginedes oma kogemusele avariipolitseinikuna selgitas tunnistaja, et siinjuures on tähtis ka selline 52 pöördel selgitas tunnistaja kohtu moment nagi vasakurea laius 4,4 m. Tlk

küsimusele vastates, et tehes loogilisi arvestus i sõiduki i - vasaku rea laius 4.4 m, A. Xxx

vasakrattad asusid vasakust äärest meetri kaugusel, auto standardne laius on 1,7-1,7 m. Seega 2,8

m vasakust A. Xxx Kui lisada siis äärest on i sõiduki paremrataste äärmine asukoht sõidureal. menetlusaluse isiku sõiduki laius 1,8 ,6 m. Loogiline jä - siis kokku on 4 reldus on tunnistaja arvetes

see, et menetlusaluse isiku auto asus igal juhul A. Xxxi autost paremal pool ja võib olla et osaliselt vasakus real ja osalisel paremas reas. Sellises olukorras tagasipööret ei alustata. Seetõttu

on tema arvates liiklusõnnetuse põhjustas menetlusalune isik ja väärteoprotokolli ta koostas just menetlusaluse isiku suhtes.

Kohus märgib, et tegelikult samale seisukohale, et menetlusaluse isiku sõiduk asus kokkupõrke

hetkel A. Xxxi ukist paremal pool, mitte aga liikus vasakus reas, seda enam vasaku rea sõid

vasakus ääres, jõudis kohus i, menetlusaluse isiku ütluste ja sündmuskoha tunnistaja A. Xxx

vaatluspro Xxx tokolli analüüsimisel nende kogumis. Kohtule on liiklusõnnetuse menetleja R.

loogika selle osas, kuidas ta jõudis seisukohani, et liiklusõnnetuse põhjustaja on menetlusalune isik, a

rusaadav ja tema mõttekäik on kohtule jälgitav.

Kohus arvestas, et R. Xxx puhul ei ole tegemist liikluseksperdiga. Kui asja lahendamiseks tuleb kasutada eriteadmisi, määratakse vastav ekspertiis. Ekspertiis ei ole asendatav isiku ütlustega,

isegi, kui isik oma professionaalses tegevuses on seotud eriala teadmistega- antud juhul avariipolitseinik, kellel on teadmisi ja kogemusi liiklusest.

Antud väärteoasjas on kohtu poolt määratud liiklustehniline ekspertiis ja vastav akt on tlk 73-76.

Ekspertiisiakti kohaselt, enne manöövri sooritamist liikus ( menetlusaluse isiku sõiduk) Xxx sõiduautost paremal, mis välistab menetlusaluse isiku sõiduauto liikumise sõiduauto Xxx

Xxx ees. Ekspertiisiakti uurimise osast nähtub, et arvestades sõidukitel esinevaid vigastusi, saab eeldada, et esmane kontakt toimus Xxx parempoolse esinurga ja Xxx tagaosa vasakpoolse taganurga ja

tagaratta vahel, millele on iseloomulik Xxx tagaosa nihkumine paremale ja seetõttu sõidukite

vahelise nurga suurenemine. Xxx liikumisenergia n i vahetult eeldus kokkupõrkel ja sõiduk jä pärast kokkupõrget seisma.

7

Edasi selgitab ekspert, et Xxx vigastused on tekkinud suunaga vasakult paremale ja tagant

ettepoole, skeemil nr 1 tlk 74 on rekonstrueeritud sõidukite paiknemine kokkupõrke hetkel. Paiknemine teineteise suhtes näitab eksperdi arvamusel ilmekalt, et enne pöördele asumist liikus Xxx Xxx sõiduautost kindlasti paremal tlk 75, mitte aga pärissuunalise sõidutee vasakpoolse ääre lähedal sõiduauto märgistatud Xxx ees. Samas arvamuse p 5 ekspert kinnitab, et Xxx paiknemist sõiduradade suhtes ei saa täpselt määrata. kindlaks

K ult andmeid, mis on saadud R. Xxx ustest, ohus märgib, et eksperdi arvamus kinnitab täielik ütl kes samuti kinnitas kohtule kindlalt ainult seda, et igal juhul menetlusaluse isiku sõiduk liikus A.

Xxxi sõidukist paremal poolt ja pakkus oma arvutuste alusel, et menetlusaluse isiku auto võis paikneda osaliselt paremas osaliselt vasakus reas. See omakorda ühineb menetlusaluse isiku endi ütlustega, milles ta kinnitas, et alustas tagasipöörde sooritamist kaherealise tee keskmisest osast

vasakul. e Sel juhul ühtib eksp rdiarvamus menetlusaluse isiku endi ütlustega,, et kindlasti ei

liikunud tagasipöörde sooritamisel menetlusaluse isiku sõidus vasakus reas, seda enam selle vasakus ääres, vaid liikus A. i sõidukist paremal poolt. Xxx

Menetlusaluse isiku, tunnistajate A. Xxxi ja R. Xxx ütluste, samuti sündmuskoha vaatlusprotokolli koos lisadega ja ekspertiisiaktiga on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud. Xxx

Nüüd, kui faktilised asjaolud on tuvastatud, vastab kohus küsimusele, kes on liiklusõnnetuse põhjustaja ehk kelle tegevuse tagajärjel toimus liiklusõnnetus.

Küsimusele vastates tuleb alustada sellest, et välja selgitada, kes lõi liiklusohu, mis realiseerus tagajärjes – liiklusõnnetuses.

Menetlusaluse isiku väitel on liiklusõnnetuse põhjustaja A. Xxx. Kohus kontrollib seda väidet.

Kohus märgib, et oma teoga, mis seisnes selles, et menetlusalune isik tagasipöörde sooritamiseks

ei suundunud vasaku rea vasakusse äärde, vaid alustas tagasipöörde sooritamist kaherealise tee keskmisest osas, rikkus menetlusalune isik LS § 48 lg 1 nõuet. Menetlusaluse isiku käitumine teel lõi ohus teistele liiklejale, sest sellise manöövri sooritamine snõuetele ja sellisel viisil ei vasta liiklu

teised liikle tu jad ei pruugi juhi sellisest käi misest õigesti õigel ajal aru saada ja vastavalt reageerida.

Kohtuliku arutamise käigus ei ole saadud andmeid, et A. oleks lubatud kiiruse ületanud, Xxx nagu oli väidetud menetlusal i sõiduki use isiku kaebuses. Vastavalt ekspertiisi aktile oli A. Xxx kiirus kokkupõrke hetkel umbes 47 km/H, mis on asulasiseselt lubatud kiirus. Ekspertiisi andmed kattuvad selles osas A. Xxx iirusega umbes i endi ütlustega, mille kohaselt liikus ta vasakus reas k 50 km/t.

Kohtukõnes asus kaitsja väitma, et isegi kui nõustuda ekspertiisi andmetega, et A. Xxx ei ole

lubatuid kiirust ületanud, rikkus A. LS nõuet, et isik peab kiirust kohandama selliselt, et Xxx

seisma jääda takistuse ees. Kaitsja leiab, et kuna A. Xxx liikus teel sellisel kiirusel, et menetlusaluse isiku manöövri tegemisel ei suutnud ta seisma jääda, rikkus A. LS § 50 lg 3 p Xxx 1 ja 2 nõudeid.

Kohus sellega ei nõustu ja seda järgmistel põhjustel.

8

Tõepoolest LS § 50 lg 3 p 1 ja 2 näeb ette:

Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat

lubatud kiirust. Juht peab:

1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda

sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; 2) vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb;

Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud, et sündmuse ajal oleks halb nähtavus või esineksid muud tingimused, mille esinemisel tuleks A. Xxxil kiirus 50 lg 3 p 2). t vähendama ( LS § Juht peab kohandama oma kiirust, lähtudes LS § 50 lg 3 p 1 loetletud faktoritest ja kohus leiab, et A. Xxx

on sellist nõuet piisaval määral järginud. Tema ütlustest nähtub, et ta arvestas, et tegemist

on hommikuse ajaga, millal liiklus on intensiivne, arvestas, et läheduses on bussipeatus, kus peatuvad paremas reas liikuvad bussid. Tee oli talle tuttav, sest ta sõidab seda teed igapäevaselt

tööle. Riskide maandamiseks sõitis ta vasakus reas. Kohus ei näe asjaolusid, mille esinemisel

peaks A. Xxx

kiirust kohandama ehk hakata seda vähendama. Kohus juhib menetlusaluse isiku ja kaitsja tähelepanu LS § 50 lg 3 p 1 sõnastusele, mille kohaselt peaks juht kiirust kohandama ehk vajadusel seda

vähendada selleks, et seisma jääda takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

Kohus selgitab, et juht ei ole kohustatud ette aimama, et teine juht alustab tagasipöörde

sooritamist kaherealise tee keskmisest osas, samas kui LS § 48 lg 1 nõuab tagasipöörde sooritamise alustamist vasaku rea vasakust äärest, kuhu juht peab enne suunduma aegsasti. Igal juhil on alust aimata, et teised juhid liiguvad teel liiklusreeglitest kinni pidades.

Seega on kohus arvamusel, et A. Xxx

ei ole LS § 50 lg 3 p 1 ja 2 sätteid rikkunud.

Kohtukõnes avalas kaitsja seisukohta, et A rikkus LS § 46 lg 1 nõuet ja just tema tegevuse . Xxx tagajärjel kokkupõrge. Nimelt A. ei hoidnud sellist pikivahet, mis võimaldaks vältida toimus Xxx otsasõitu.

Tõepoolest, LS § 46 lg 1 näeb ette:

Juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile.

Kohus selgitab kaitsjale ja menetlusalusele isikule, et viide LS § 46 lg 1 sättele on asjakohatu, sest see norm reguleerib olukorda, mil sõidukid asetsevad teel teineteise suhtes üks on ees, teine on

taga, ehk liiguvad teel ühes reas. Käesoleva väärteoasja kohtulikul arutamisel on tuvastatud, et

menetlusaluse isiku sõiduk ja A. i sõiduk ei liikunud ühes reas üks teise järgi, vaid A. Xxx

Xxx

liikus vasakus reas, menetlusaluse isiku sõiduk liikus temalt paremal pool kaherealisel teel osaliselt paremas reas osaliselt vasakus reas. Seega ei ole A. Xxx 46 lg 1 rikkunud. LS § sätestatut

Samuti väidab kaitsja kohtukõnes, et vahetult enne kokkupõrget oli A. möödasõidul Xxx ehk sooritas manöövr t, sõites liinibussist mööda. i

Kaitsja leiab, et A. Xxx samuti on rikkunud LS § 51 lg 3 p 2,3 ja 4, LS § 52 lg 2 p 1. Eelnimetatud sätted näevad ette:

(3) Enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et: …

9

2) samal sõidurajal ees sõitva sõiduki juht pole andnud märku vasakpöördeks;

3) möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid; 4)

sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba;

(2) Pärisuunavööndis ei tohi juht mööda sõita:

1) piiratud nähtavusega teelõigul, kui pärisuunavööndi sõidurajad pole tähistatud teekattemärgistega või teekattemärgised pole nähtavad;

Kohus selgitab kaitsjale ja menetlusalusele isikule, et andmeid, et A. Xxx oleks kokkupõrkele

eelneval vahetul hetkel möödasõidul teisest sõiduvahendist, ei ole kohtuliku arutamise käigus tuvastatud.

Kohus selgitab kaitsjale ja menetlusalusele isikule, et kohtuliku arutamise käigus on veenvalt

ümber lükatud menetlusaluse isik väide ( millele ikka kaitsja toetub), et vahetult enne

kokkupõrget oleks menetlusalune isik paremast reast ümber reastanud vasakusse ja suundunud

aegsasti vasaku rea vasakusse äärde. Kohus kordab, et kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud faktiline asjaolu, e Xxx t menetlusaluse isiku sõiduk ja A. i sõiduk ei liikunud ühes reas üks teise

järgi, vaid A. liikus vasakus reas, menetlusaluse isiku sõiduk liikus temalt paremal pool Xxx kaherealisel teel osaliselt paremas reas osaliselt vasakus reas. A.Xxx selgitas, et ta ei mäleta, et ta oleks möödasõidul liinibussis, kuid möönab seda, sest enne nimetatud bussipeatust on Järveküla teel veel üks bussipeatus ja kui buss liikus peatustega, siis

võis olla, et kuskil sõitis ta bussist mööda. Samas A. elgitas, et liinibuss sõitis teel ja Xxx s suundus bussipeatusele juba pärast kokkupõrget tlk 50-51. Faktiline asjaolu, kas vahetult enne kokkupõrget on paremas reas liikunud buss või ei ole, ei oma antud juhul tlusalusele isikule ja kaitsjale korrata, et tähtsust, seda sellepärast, et jällegi tuleb mene kohtuliku arutamise käigus on tõendamist fakt, et menetlusaluse isiku sõiduk kokkupõrge leidnud hetkel asus A. Xxxi sõidukist paremal ( seda kinnitas lõpuks liiklustehnilise ekspertiis, kusjuures

eksperdiarvamus on antud kategoorilises vormis- arvamuse p 5 tlk 76). Kaitsjale ja

menetlusalusele isikule selgitatakse, et edutu on tugineda faktilisele asjaolule, mis kohtuliku arutamise käigus kinnitamist pole leidnud. Kui A. Xxxi sõiduk asus kokkupõrge hetk use isiku sõidukist vasakul, siis ei ole A. el menetlusal Xxx olnud bussist möödasõidul, sest temast vasakul asus menetlusaluse isiku sõiduk, mitte buss.

Seega ei ole A. Xxx möödasõidu reegleid rikkunud, sest vahetult enne kokkupõrget ei olnud ta möödasõidul.

Kohus on analüüsinud ja kontrollinud A. i käitumist liiklusolukorras, tuginedes kohtus uuritud Xxx tõendite kogumile. Kohus leiab, et A. Xxx ei ole uuritud liiklusolukorras liiklusreegleid rikkunud. Seega ei ole ta liiklusõnnetuse põhjustaja.

Kohtuliku arutamise tulemine tuvastas kohus, et menetlusalune isik ei suundunud tagasipöörde sooritamiseks rea vasakusse äärde, vaid alustas tagasipöörde sooritamist kaherealise tee keskmisest osast, mil menetlusal paremas osaliselt vasakus reas. use isiku sõiduk asus osaliselt Sellega rikkus menetlusalkune isik LS § 48 lg 1 nõuet , mille kohaselt e või tagasipööret nne vasak- peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale. Selle rikkumise tagajärjel on toimunud liiklusõnnetuse, mille põhjustaja on menetlusalune isik.

Kohus selgitab, et edutu on ka kaitsja kohtukõne argument, et süüdistuses ei ole näidatud, millist

tegu peaks menetlusalune isik tegema selleks, et veenduda manöövri ohutuses, sest ta ju näitas suunatuld, seega tegi kõik, mis on antud juhul vajalik liiklusreeglite alusel.

10 Kohus selgitab, et suunatule näitamine ei vabasta antud juhul menetlusalust isikut vastutusest. LS § 223 lg 1 järgi ettenähtud väärteokoosseis on täidetud, kui liiklusnõuete rikkumisega on teisele

isiku kahju tekitatud. Kohus on selgitanud, et menetlusalune isik rikkus LS § 48 lg 1 nõuet, et tagasipöörde sooritamiseks ei suundunud vasakusse äärde, vaid alustas tagasipööret kaherealise tee

keskmisest osast, mil menetlusaluse isiku sõiduk asus osaleselt paremas osaliselt vasakus reas.

Sellisel viisil manöövri sooritamine ei vasta nõuetele ja ei ole lubatud, seega pole tähtis, kas luba Kohus on ka matul viisil manöövri sooritamisel näitas menetlusalune isik suunatuld või mitte. selgitanud kohtuotsuse põhjendavas osas, et menetlusaluse isiku puhul ei esinenud tagasipöörde

sooritamise LS § 48 lg 3 sätestatud erisused, mille esinemisel bab seadus tagasipöörde lu sooritamise reeglirest kõrvale kalduda.

Kohus leiab, et menetlusalune isik pani toime talle väärteoprotokollis kirjeldatud teo, nimelt:

11.08.2015 kl 08.00 Järveküla tee 64 maja, Kohtla Järve, Ida - -Virumaa, juures juhtis

menetlusalune isik mootorsõidukit , enne tagasipööret ei suundunud sõidutee Xxx xxx pärissuunavööndi vasakusse äärde, mille tulemusel põrkas kokku vasakus reas liikuva sõiduautoga Xxx xxx, mida juhtis Xxx Xxx

, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. rikkus sellega LS § 48 lg 1 ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi, juhi poolt

liiklusnõuete rikkumine, kui sellele on teisele isikule kahju tekitatud.

Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et kahju on saanud teine isik, Xxx omanik, kelleks on Anti Urbe ( tlk 20). Kohus selgitab, et kahju tekitamisele fakti tuvastamisel ei ole LS § 223 lg 1 järgi ettenähtud väärteokoosseisu poolest tähtis, kellele konkreetselt on kahju tekitatud. Tuvastada tuleb, et teine isik on kahju saanud ehk tema varaliste õiguste ja kohustuste bilanss on nihkunud

miinuse poole ehk

. tal on tekkinud uus varaline kohustus või vara väärtus on kahanenud

Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et sõiduk . Sellest nähtub, et Xxx sai kahjutusi teise isiku vara, sõiduauto, väärtus on vähenenud ja seda vähemalt remondikulude summa võrra. Kohus selgitab, et LS § 223 lg 1 järgi ettenähtud väärteokoosseisu täitmise seisukohalt tähtis, pole

milline on kahju summa. Tuvastamisele kuulub üksnes kahju tekitamise fakt. See fakt on kinnitatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, milles on kirjeldatud Xxx saadud vigastused.

Kohus leiab, et menetlusalune isik rikkus

LS § 48 lg 1 sätestatud nõuet tahtlikult, otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, sest ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu ehk

sooritab tagasipööret lubamatult viisil, ja möönis seda, sest alustas manöövri sooritamist ja keeras vasakule kaherealise tee keskmisest osast, mil sõidu asus osaliselt paremas osaliselt vasakus reas.

Saabunud tagajärg on liiklusõnnetus, mille käigus tekitati teisele isikule kahju. Tagajärje osas

tegutses isik ettevaatamatusest, selle kergemeelsuse vormis

KarS § 18 lg 2 mõttes.

Menetlusalune isik pidi võimalikuks, et lubamatul viisil manöövri sooritamisel võib toimuda liiklusõnnetus ja kahju tekitamine teisele isikule, kuid kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida.

Menetlusaluse isiku kohusetundetu käitumine seisnes selles, et lubamatul viisil sooritava

manöövri puhul pidas ta piisavak lubamatu manöövri ohutuks muutmise viisiks suunatule s näitamist ja asus ennast sellega õigustama.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS u 2.peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud. -

Menetlusalune isik on teo toimepanemises süüdi KarS § 32 mõttes, sest ta on süüvõimeline KarS § 33 mõttes, nimelt on ta täiskasvanu isik ja süüdivuses ei ole kohtul tema kahtlusi tekkinud.

Menetlusõiguse rikkumisi ei ole kohus tuvastanud.

11 KARISTUS

KarS § 56 lg 1 karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või alusel

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu

lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt

RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-

13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt

isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust -

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid

(vt ka RKKKo 3-1-1- -12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19 76 ). Kui isiku käitumisele pole senised

karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5).

LS § 223 lg 1 näeb ette liiklusnõuete rikkumise eest, kui teisele isikule on tekitatud kahju, kas rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ( ehk kuni 1200 eurot), aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni

6 kuuks. Rahatrahvi keskmine määr on seega 150 trahviühikut ehk summas 600 eurot.

Menetlusalusele isikule on karistusena määratud 30 trah iühiku v t ehk summas 120 eurot. Seega

isikule määratud karistuse määr on karistuse sanktsiooni keskmisest üks viiendik ehk peaaegu minimaalne.

Kohus märgib, et menetlusalune isik pole kordagi kogu kohtueelse ega kohtuliku arutamise käigus

oma süüd tunnistanud ega kahetsenud. Ka selles osas, milles kohus peab isiku poolt väärteo

toimepanemist usaldusväärselt tõendatuks, ei väljendanud isik kuidagi on taunitavat suhtumist, vaid vastupidi asus ennast õigustama ja süüdistama liiklusõnnetuses teist isikut.

Seega puuduvad menetlusaluse isiku karistust kergendavad asjaolud. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü suurus on alla keskmise. Tema põhjustatud liiklusõnnetuses sai kahjustada üks sõiduk ehk kahju on tekitatud üheke isikule. Arvestades Xxx

saadud vigastusi, ei saa väita, et kahju suurus oleks väga märkimisväärne. Liiklusõnnetusele ei kaasnenud muid kahjulikke tagajärje. Samuti on kohus tuvastanud, et menetlusalune isik rikkus üht liiklusnõuet – LS § 48 lg 1 sätet.

Arvestades süü suurust on põhjendatud karistuse määramine alla keskmise määra.

Kohus arvestab teo toimepanija isikut. Menetlusalune isik ei ole varem karistatud. Arvestades menetlusaluse isiku vanust ja seda, et ta ei ole kordagi karistatud, tuleb tunnistada, et antud rikkumine on menetlusaluse isiku elus pigem juhuslikku laadiga.

Teo toimepanija isik on ka selline, mis lubab määrata isikule karistusena rahatrahvi keskmise määrast alla poole.

Lähtudes ülaltoodust, leiab kohus, et menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv summas 120 eurot ehk 30 trahviühikut, mis on keskmisest määrast oluliselt väiksem, on põhjendatud.

12 MENETLUSKULUD

Kaitsja S. Politšev esitas kohtule arved ja kviitungid tlk 79-82 isikule menetluskulude hüvitamiseks summas 1080 eurot.

VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigi või kohaliku eelarvest.

Kuna kohus ei lõpeta väärteomenetlust KVTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kannab menetluskulusid, muuhulgas valitud kaitsja tasu, menetlusalune isik ise.

Menetluskulude

määramisel ja väljamõistmisel kohaldatakse

väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid . KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskulu ekspertiisitasu. Tlk lustehnilise ekspertiisi maksumus on 457 eur 77 nähtub, et liik ot. Kohus leiab, et kuna isik jäi ka kaebemenetluse tulemina süüdi, kannab tekkinud menetluskulusid menetlusalune isik. Summa

457 eurot kuulub väljamõistmisele menetlusaluselt isikule. Kohus leiab, et menetluskulude tasumine võib määrata ositi 6 kuu jooksul.

KOHTU MEE™ED

I.Z-i kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi kaebus Ida prefektuuri 03.11.2015 otsuse peale väärteoasjas 2440,15,006400, tuleb jätta rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Menetluskulud tuleb jätta menetlusalusele isikule kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik