1-16-3150/26 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-16-3150

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Maakohus Pärnu Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2016.a., Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-3150 (15274000285 ) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Häli Altmets Tõlk - Kriminaalasi

Kohtuistungi toimumise aeg M.O süüdistuses kuriteos KarS § 118 lg1 p1 järgi

Avalikul kohtuistungil 25. augustil 2016. lühimenetluses a.

Prokurör

ngkonnaproku Maripuu Ri ör Svetlana Süüdistatav

M.O, ik.XXX

Kaitsja Riigi õigusabi korras vandeadvokaat Kersti Põld RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.O kuriteos KarS § mõista karistuseks

118 lg 1 p 1 järgi ja vangistus neli (4) aastat kolm (3) kuud.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada M.O ’le mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra mõistes vähendatud temale karistuseks vangistuse kaks (2) aastat kümme (10) kuud.

KarS § 5 alusel jätta M.O ’le mõistetud vangistus tingimuslikult -de 74, 7

2 kohaldam

ata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui M.O kolme (3) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tah

tlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Määrata M.O katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1 6 tulenevaid kontrollnõud - eid: 1. elama oma alalises elukohas

XXXXXX 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Katseaja alguseks lugeda koht 19.september 2016 a. uotsuse kuulutamise päev, s.o. Käitumiskontrolli nõuded kohalduvad alates kohtulahendi jõustumisest (KarS § 78 lg1).

Kui M.O katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katsea ga kuni ühe aasta võrra või e pöörata karistuse täitmisele.

M.O tõkendit ei kohaldatud suhtes .

Välja mõista M.O ’lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 Nordea Bank, arveldusarve nr 333416120002 Danske Bank, viitenumber Maksekorralduse selgitusse 99916700066300. lisada: menetluskulu, kr asi 1-16-3150,

M.O : - sundraha 1075 ( ) eurot; üks tuhat seitsekümmend viis - isiku kohtuarstlike ekspertiiside tasud kokku ( eurot; 84 kaheksakümmend neli - kaitsjatasu 312,00 (kolmsada kaksteist) eurot. kokku menetluskulu 1471,00 eurot. (üks tuhat nelisada seitsekümmend üks)

M.O-d menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks,

kui isik tasub nõude ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest metatud tähtaja möödumisel

. Eelni

saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

Asitõend – Kuressaare politseijaoskonna asitõendite nuga (pakend nr 1 mis asub ) hoiuruumis ja kannatanule kuuluvad kampsun ja t- nd nr 2 ), mis asuvad särk (pake Kuressaare politseijaoskonna asitõendite h hävitada. oiuruumis

Jõustunud kohtuotsus saata asitõendite osas täitmiseks PPA Lääne Prefektuuri

3 Kuressaare politseijaoskonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult kuulutamisest. Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest.

Apellatsioon jäetakse läbivaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav lüh tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse imenetluses peale; prokuratuu

r lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu M päeva aakohtu Kuressaare kohtumajja 15 jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus M.O on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 25.12.2015 kella 20.00 ajal Saare maakonnas vallas

tarvitamise ajal XXXX XXX külas oma elukohas XXX talus ühise alkoholi tekkinud tüli käigus lõi ühel korral noaga T.M-le T. M- eluohtliku kõhu piirkonda, tekitades le tervisekahjustuse. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamises, kui sellega on põhjustatud oht elule, pani M.O toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad kohtus M.O tunnistas kinnitas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on temale arusaadav. M.O ennast kohtuistungil

täielikult süüdi.

Prokurör peab

M.O süüdistuse tõendatuks, tema tegevuse KarS § 118 lg1 p1 järgi õigesti kvalifitseerituks.

M.O poolt toimepandud tegu on õigusvastane, ta on teo toimepanemises süüdi, süüd välistavad asjaolud puuduvad. Prokurör on seisukohal, et M.O

poolt on tegu toimepandu karistust d vähemalt kaudse tahtlusega tagajärje suhtes. Prokurör loeb M.O kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. M.O Prokurör taotleb poolt on toimepandud tahtlik I astme isikuvastane kuritegu. M.O süüdi tunnistamisel KarS § 118 lg1 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises mõista

temale karistuseks vangistus 6 -st 238 lg aastat, mida KrMS § 2 tulenevalt vähendada 1/3 võrra, mõistes ära kandmisele kuuluvaks astat. Välja mõista süüdistatavalt karistuseks vangistus 4 a riigituludesse menetluskulu.

4 M.O kaitsja leiab, et on nii kaitsja seisukohalt süüdistus on põhjendatud. M.O kohtueelses kui ka kohtumenetluses tunnistanud end . Tekitatud kahju on moraalne ja a süüd füüsiline Kannatanule põhjustati füüsilist . Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. valu. Kaitsja võtab süüdistuses esitatud sündmuse faktilised asjaolud omaks, ei vaidlusta. Kaitsja leiab, et lisaks süüdistusaktis toodud puhtsüda kergendavale asjaolule - mlikule kahetsusele, esineb ka teine kergendav asjaolu, milleks on leppimine kannatanuga. Kohtueelses menetluses on

kannatanu avaldanud, et ta on süüdistatavaga leppinud. Kaitsja ei nõustu prokuröri hinnanguga

teo raskusastmele ja tava reaalse vangistusega. Kaitsja leiab, et prokuröri poolt karistuseks nõu M.O-d ei peaks lähtuvalt karistamise aluseks olevatest asjaoludest karistatama 6-aastase vangistusega. Esineb kaks kergendavat asjaolu. Kaitsja esitab taotluse karistada M.O sanktsiooni alammääras ja vähendada karistust 1/3 võrra. Kaitsja teeb kohtule ettepaneku määrata tingimisi karistus ehk kohaldada KarS § 74 lg 1 sätteid, ehk karistusest tingimisi vabastamine süüdlase allutamisega käitumiskontrollile. Kuna pole palju valikuvõimalusi, siis peab katseaeg olema maksimum ehk 3 aastat. Kui ta allutatakse käitumiskontrollile, siis kriminaalhooldusel viibimine tagab selle, et ta uusi kuritegusid toime ei pane. Tsiviilhagi kriminaalasjas ei esitatud. Kaitsja taotleb kohaldada KrMS § 180 lg3, ekspertiisitasu tuleb riigi tuludesse nõuda, kuid palu kaitsja tasu jätta riigi kanda vähendada sundraha ja mõista see välja b , ühe miinimumpalga ulatuses ehk 430 eurot. M.O on 56 aastane, ta ei käi tööl, sissetulek - puudub ja menetluskulu täies ulatuses tasumine käib talle üle jõua. Menetluskulud palub kaitsja määrata tasumisel ositi võrdsetes osades 1 aasta jooksul, siis jääks ära täitemenetlus. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et M.O kahetsuses ei ole kohtul põhjust kahelda ja palub kohtul määrata M.O-le kergem karistus, kui seda nõudis prokurör ja kohtul karistada M.O-d seekord veel tingimisi karistusega.

Kannatanu T.M

–M.O karistamist ei nõua, jääb sellega oma kohtueelses menetluses juba väljendatud seisukoha juurde. K üüdistaval kannatanu sõnul annatanul ja s probleeme ei ole. T.M on M.O nõule andestanud.

Kohtu seisukoht Kooskõlas KrMS § 233 lg 1 lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kohus uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et M.O süü KarS § 118 lg1 p1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses , ku

süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Kohtulikul arutamisel toimikus olevate tõendite põhjal on kindlaks tehtud järgmist: - b, et 28.12.2015.a. alustati

Lääne Prefektuuri juhtimiskeskuse teatisest nähtu kriminaalmenetlust KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustel, selles, et 25.12.2015.a. kell 20.00 paiku lõi M.O külas ühise XXX talus

XXX XXX vallas Saare maakonnas joomingu ajal tekkinud tüli käigus oma noaga kõhupiirkonda, millise T.M- le tegevusega põhjustas kannatu tervisekahjustuse.(tl. 1, I kd ); - 28.detsembril 2015. a on kannatanu T.M tema

toimunud ülekuulamistel rääkinud, et ja XXX talus

M.O viibisid 25.12.2015 ajal XXX külas. Talu kuulub kannatanu ütluse kohaselt juba 10 aastat temale. Peale ja M.O oli kodus T. M E, kes oli oma toas ja magas. T.M , ja M.O olid alkoholi tarvitanud ja neil tekkis sõnelus kuna M.O elas juba mõnda aega kannatanu kulul ja tööl ei käinud. Kannatanu ütluste kohaselt ei olnud sõnavahetus väga vihane. Kuna kõik toimus kiiresti, ta väga täpselt ei mäleta. Kannatanu sõnul istusid nad televiisori ees, kannatanu vaatas telekat, M.O istus teispool lauda kiiresti ja äkki tõusis M.O püsti ja lõi ning

samuti püsti tõusnud kannatanut noaga alt kätt kõhupiirkonda. Löömise hetkel seisid

5 mõlemad püsti. Kannatanu ei tundnud algul valu, M.O tõmbas noa kohe ka välja. Algul haavast verd ei tulnud ja kannatanu pidas haava kriimustuseks. Peale kannatanu noaga löömis M.O lahkus kodust. Kannatanu hakkas end hiljem halvasti tundma ja helistas hädaabi numbril 112. Kannatanu ülekuulamise protokollist

nähtub, et ta on aru saanud M.O poolt toime pandud teo tõsidusest ja võimalikest tagajärgedest tema jaoks, M.O karistamist ta ei soovi (t lk 2-3). Kohus hinnates kannatanu ütlusi toimunu kohta kogumis teiste tõenditega peab neid tõepärasteks. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütluste tõepärasuses;

M.O-le on esitatud süüdistus kuriteos KarS § 118 lg1 p1 järgi. KarS § 118 lg1 p

1 eeldab tagajärjena ohtu inimese elule. „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ alusel on eluohtlik tervise kahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. M.O-le süüks

arvatud tegu seisneb T.M-

. ühel korral kannatanule le noaga kõhu piirkonda löömises Noalöögi tagajärjel sai kannatanu M.O lõi kannatanut eluohtliku kehavigastuse. Vaidlust selles, et

ühekordselt noaga kõhu noalöögi tagajärjel sai kannatanu el piirkonda ja, et just selle uohtliku kehavigastuse, ei ole. Vaidlust ei ole ka selles, et kannatanu sai just need kehavigastused, millised on märgitud kohtuarstlikus ekspertiisiaktis.

Kohus leiab, et süüdistatav M.O lüües kannatanut noaga kõhu piirkonda

, pidi pidama võimalikuks seda, et kannatanu võib saada eluohtliku kehavigastuse või vähemalt möönma seda (KarS § 16 lg4).

Objektiivsest küljest on KarS § 118 lg1 järgi kvalifitseeritav kuriteo koosseis suvalise teokirjeldusega. Seega taandub küsimus M.O teo kvalifitseerimisel tema subjektiivse külje

hindamisele, mille kaudu saab anda hinnangu ka kuriteo objektiivse koosseisu tunnustele. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 118 lg1 p1 järgi kvalifitseeritav kuritegu tahtlust. Süüteoskoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Eelpool loetle poolt toimepandud tegu vastab tud tõenditega on leidnud tõendamist, et M.O süüteokoosseisule KarS § 118 lg1 p1 järgi – kannatanule on tekitatud süüdistatava poolt

vähemalt kaudse tahtlusega eluohtlik tervisekahjustus. Rünnatud on isiku tervist – kehalist ja vaimset heaolu seisundit, põhjustatud on oht elule tervisekahjutusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. Süüdistatava tegu ja teo tagajärg on põhjuslikult seotud. M.O võis ja pidi ette nägema, et tema poolt keskmise elukogemuse tasandil teise inimese noaga kõhu piirkonda löömine õib põhjustada kannatanule eluohtliku kehavigastuse või v

möönma seda. Kohtulikul uurimisel, pole selgunud ühtegi faktilist asjaolu, mille tõttu süüdistatav ei saanud keskmise inimese elukogemuste pinnalt aru, et inimese noaga kõhu piirkonda löömisel ükskõik millist, sh. rasket ja elule ohtlikku kehavigastust ei teki . Kannatanu noaga kõhupiirkonda löömise tagajärjel polnud süüdistataval mitte mingit võimalust sündmuste edasist kulgu vigastuste tekkimise mehhanismi- kontrollida. – Sellega on KarS § 118 lg1 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis

M.O poolt täidetud.

Karistuse mõistmine.

Karistuse mõistmisel M.O ’ lähtub kohus KarS § 56 sätestatust. KarS § 56 kohaselt on

le isiku karistamise aluseks isiku süü. Kohus on tuvastanud M.O süü KarS § järgi

118 lg1 p1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

d M.O on süüvõimeline ja tema süüd välistavai asjaolusid ei ole tuvastatud. M.O poolt on toimepandud I astme isikuvastane kuritegu.

KarS § 118 lg1 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on kohtul võimalik mõista karistuseks vangistust neljast kuni kaheteistkümne aastani aristuse mõistmisel M.O-le arvestab kohus . K

6 KarS § 57 lg1 p kergendavate asjaoludena süü puhtsüdamlikku kahetsust ja 3 ja 9 alusel karistust leppimist kannatanuga. KarS § 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestatakse ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest j M.O-d on varem kriminaalkorras a õiguskorra kaitsmise huvisid.

karistatud ühel korral liiklusalase kuriteo, so. kvalifitseeritud kuriteo KarS § 424 järgi toimepanemise eest, karistus on kantud.

ohus arvesse Karistuse mõistmisel M.O-le võtab k ka kannatanu enda - oli, käitumist kuriteosündmuse õhtul koos süüdistatavaga tarvitasid alkoh koos tülitseti. Süüdistatava poolt kannatanu noaga kõhtu löömine toimus ühise alkoholi tarvitamise käigus tekkinud tüli pinnalt. Eeltoodu alusel vangistusliku karistuse peab kohus põhjendatuks mõista M.O-le miinimummäära lähedale lühimenetluses, tuleb kohtul . Kuna tegemist on asja lahendamisega süüdistatavale M.O-le käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud mõistetavat

kuriteo eest põhikaristust KrMS § 238 lg2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra. Kohus arvestades M.O

isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise poolt kuriteo toimepanemise asjaolusid ja tema vangistuse ärakandmine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekas ning võib määrata, et tingimisi jäetakse vangistus süüdimõistetu suhtes kohaldamata. M.O suhtes on kohaldatavad KarS §

74 ja 75 sätestatu, so. ta tuleb katseajaks, mille pikkuseks määrab kohus maksimum määra kolm aastat, allutada käitumiskontrollile kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tsiviilhagi - kannatanu tsiviilhagi ei ole esitanud.

Tõkendit käesolevas kriminaalmenetluses ei ole kohaldatud.

Menetluskulud

- asu Määratud kaitsjale makstud t on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub samuti väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. M.O

kaitsja taotluse alusel on kohus arvestanud kaitsjale põhjendatud tasuks osalemise eest nii kohtueelses menetluses kui kohtulikus menetluses kokku 72+72+168 eurot, so. kokku 312,00 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus arvestades asjaoluga, et M.O omab ühe kehtiva kriminaalkaristuse. Varasem kuritegu on toimepandud samuti alkoholijoobe seisundis. Eelmisest kuriteost uue raske kuriteo toimepanemiseni oli möödunud vaevalt kaks aastat. Arvestades nimetatud asjaolusid ei pea kohus M.O

resotsialiseerumisväljavaateid kuigi heaks. M.O o ne aastane töövõimeline n 56- meesterahvas ja seega endale malik tasuda töökoha aktiivse ja kiire otsimisega on temal või kriminaalmenetluskulud. Seega ei pea kohus põhjendatuks vähendada M.O-lt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Kuna M.O ei tööta ning toimiku andmetel V - astavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: -

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on I astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 430,00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 2,5x430 eurot =1075 EUR-i. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse.

- Isiku kohtuarstliku ekspertiiside tasu summas 84 eurot (tl.30 Ekspertiisitasu. ).

7 puudub temal sissetulek, millest regulaarselt tasuda ositi menetluskulusid, siis ei pea kohus põhjendatuks määrata menetluskulude tasumine ositi. Kohtuistungil kinnitas M.O ise, et ei tööta ja saab elamiseks raha vennalt, so. kannatanult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik