1-15-10020/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-15-5976 Kohtunik Sekretär, tõlk Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo,

Marina Davõdovitš Sergei Listov (kirjalik arvamus) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid K.A u tingimisi enne ´

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 11.05.2017 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

K.A, isikukood: XXX, xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega K.A vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, 5 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 24.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega.

K.A on Viru Maakohtu 18.11.2015 kohtuotsusega 118 lg süüdi tunnistatud KarS §

1 p 7 68 lg 1 alusel 2 aasta 7 kuu 27 järgi ja karistatud KrMS § 238 lg 2, KarS § päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus . 04.01.2016 31. .2018 ja lõpp 08

K.A andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 21 ).

2(4)

Kinnipidamisasutusest , K.A kohta koostatud iseloomustusest nähtub

et süüdimõistetul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama

vanaema juurde aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise

tingimustele. Vanema andi elektroonilise valveseadme paigaldamiseks s oma nõusoleku korterisse. Isikul on xxx. xxx xxxehitamise Õppis eriala mille katkestas, samuti jäi lõpetamata kursus. Vangistuses asus õppima xxx eriala, mille katkestas. Riigikeelt valdab xxx tasemel.

Enne kinnipidamist umbes aasta ei töötanud. Elas koos vanaemaga ning aitas teda

põllumajandustöödel. Tegeles juhutöödega fassaaditööd. Enne vangistust oli sissetulekuks -

töövõimetuspension, isikule on määratud töövõimetus 40% ulatuses. Toimetulekut enne

kinnipidamist mõjutas tema em ning võlad. Tingimisi enne tähtaega alkoholiproble vabanemise korral on K.A garanteeritud töökoht s. Tööandja on nõus ka xxx- .E M.

elektroonilise valve paigaldamisega. Vanglas on nud xxx Tema tööta lähivõrgustiku moodus vad e , 2 ja vanaema. ta ma õde Ta on lähedaste poolt koju oodatud ning nad on valmis teda igati toetama. Isiku sõnul kuritarvitas ta vabaduses alkoholi.kõik kuriteod on toime

pandud alkoholijoobes. Samuti on korduvalt väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse

rikkumise eest. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Läbis sotsiaalprogrammi xxx Kinnipeetava

sõnul on tal diagnoositud füüsiline puue ning määratud töövõimetus 40% ulatuses. Isik on toime pannud vägivaldse kuriteo, mille tõttu inimene suri. Vestlusel kinnitas kinnipeetav, et läks nii endast välja ja oli nii purjus, et ei suutnud kontrollida oma käitumist. Kõik kuriteod on toime pandud impulsiivselt, isik tegutseb enne ja mõtleb hiljem. Elus tekkitud probleemidega

ei tegelnud, vältis nendega tegelemist, tarvitades alkoholi. On seadnud eesmärgiks vabanemise korral minna tööle ning loobuda alkoholi tarvitamisest. Ei väljenda kuritegelikke

hoiakuid, samas on korduvalt karistatud väärteo ja kriminaalkorras. Süüteod on toimepandud -

alkoholi kuritarvitamise tõttu, mis omakorda tingib suutmatuse kontrollida oma käitumist.

Eelmine vangistus pöörati täitmisele, kuna isik ei teinud talle määratud üldkasulikku tööd,

väidetavalt oli tal jalg kipsis Kriminaalkorras karistatud 3 korda, vangistuses viibib teist

korda. Uue 42% teo kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on , vägivaldse kuri toimepanemise tõenäosus on Tegu on avalikkusel kõrgohtliku isikuga. 38%.

Vangla ei toeta K.A ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elab tema vanaema. Korter ele. vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuet

Vanaema Enne vangistust oli tema on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. sissetulekuks töövõimetuspension. Tal olid probleemid alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetaval

on vabanemisel xxx-s. Isikut on karistatud nii rahalise karistuse, garanteeritud töökoht tingimisi kui ka reaalse vangistusega.

Ta ei sooritanud mitte ühtegi ÜKT tundi.

K.A taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör

e vabastamisega . pole nõus isiku ennetähtaegs elektroonilise järelevalve alla

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, arvamuse ning arvestades ära kuulanud süüdimõistetu

prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et K.A elektroonilise valve tuleb jätta

kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vang

istusest vabastamine ennatlik.

3(4) KarS § 76 lg tähtaega 4 alusel, tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele

kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on 3 korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaakaristusi on 1. Isikul on vabanemisel olemas elukoht

ja töökoht.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea

käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse

lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole , kuna isikul on 1 täidetud

kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus peab positiivseks seda, et isik on olnud hõivatud tööga, õppinud riigikeelt. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Ennetähtaegse vabanemis süüdimõistetu elama e korral asub vanaema juurde aadressile xxx. Tema vanaema andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. tema emast, 2 ja vanaemast. Tal olid Isiku lähivõrgustik koosneb õest

vabaduses probleemid alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib tulla tagasilanguse perioode, mis on ohuks uute kuritegude toimepanemisel.

Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul

kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla

õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud eest, ei ole kohtul alust arvata, surmaga lõppenud raske tervisekahjustuse tekitamise et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Samuti ei toeta tema tingimisi enne tähtaega vabastamist ei vangla ega ka prokuratuur.

Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu

eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue vabastada enne tähtaega, kuriteo toimepanemise riski.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel üle 31.08.2018 1 aasta 3 kuu

vangistuse, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul

veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi

kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik.

Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, , õppida ja käia tööl osaleda sotsiaalprogrammides .

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku

ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi

4(4) asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal

tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike

vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

K.A temale Viru Maakohtu 18.11.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/ Kohtunik Larissa Prokopenko