4-16-2213/124-16-2213/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. septembril 2016. a Tartu kohtumajas

Väärteoasja number 4-16-2213 Kohtukoosseis Sekretär Kohtunik Peet Teidearu Heli Nurmoja Väärteoasi

Z.D kaebus Keskkonnainspektsiooni 07.03.2016. a otsuse peale väärteoasjas nr 940015000440 Menetlusalune isik/kaebuse esitaja

Keskkonnainspektsiooni esindajad Z.D

registrikood: XXX; asukoht: XXXX; e-posti aadress: XXXX

Rene Rajasalu ja Kristel Mehine Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja Lepinguline esindaja S.L. isikukood: XXXX; elukoht: XXXX; e-posti aadress:

otsustas:

Jätta rahuldamata Z.D kaebus Keskkonnainspektsiooni 07.03.2016. a otsuse peale väärteoasjas nr 940015000440 ning kaevatav otsus muutmata. Trahv kanda kaevatavas otsuses osundatud arveldusarvetele. Z.D menetluskulud jätta KrMS § 180 lg. 1 alusel tema kanda.

2

Edasikaebamise kord Kohtuotsust saab kassatsioonikorras vaidlustada, teatades sellest kirjalikult seitsme (7) päeva

jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest Tartu Maakohtule. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe, tõendades seda oma allkirjaga kohtuotsuse resolutiivosal.

Terviklik kohtuotsus edastatakse kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel menetluspoolte esindajatele.

Kassatsioon esitatakse vandeadvokaadi vahendusel kaebuse arutamisel kohtuotsuse teinud

maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Menetluse käik Keskkonnainspektsiooni 07.03.2016. a otsusega väärteoasjas nr 940015000440 karistati Z.D Jäätmeseaduse § 120 1 lg. 2 alusel jäätmete käitlemise eest jäätmeloata- 32 000 m2 suurusel alal vanu sõidukite õhkrehve ning karistati Z.D rahatrahviga 1000 eurot.

Keskkonnainspektsiooni 07.03.2016. a otsusega väärteoasjas nr 940015000440 karistati Z.D Jäätmeseaduse § 120 1 lg. 2 alusel rahatrahviga 1000 € selle eest et äriühing andis jäätmeid üle selleks õigust mitteomavale isikutele OÜ K-S ja OÜ-le V. Väidetavalt 21.04.2014,26.04.2014,4.06.2014,25.06.2014,2.07.2014,11.07.2014,21.07.2014,25.08.2014,4. 11.2014 müüs Z.D juhatuse liige T.L. OÜ-le K-S ning 2014.a OÜ-le V jäätmeid koodiga 19 12 04 ( palst ja kumm) : OÜ-l V ja ja OÜ-l K-S puudus õigus neid jätmeid vastu võtta. Sellise jäätmete müügiga rikkus Z.D juhatuse liige T.L. Jäätmeseaduse (Jäätys) § 28 lg. 1,mille kohaselt peab jäätmevaldaja andma jäätmed käitlemiskes üle selleks õigust omavale isikule ning JäätS § 28 lg. 2 kohaselt peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud,

et jäätmete vastuvõtjal on jäätmeluba või kompleks luba ,mis annab õiguse jäätmete käsitlemiseks. Karistusseadusliku § 14 lg. 1 alusel vastutab juriidiline isik teso eest ,mis on toime pandud

tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juhatuse liige T.L. müüs jäätmeid OÜ Rubronicc igapäevase tegevusena ning äriühing sai varalist kasu. Seega vastutab Z.D eelkirjeldatud tegude eest. Z.D karistati eelkirjeldatu eest rahatrahviga 1000 eurot.

Z.D

esitas Tartu Maakohtule kaebuse viimatikirjeldatud tegude eest Keskkonnaisnspektsiooni otsusele, toetudes „Jäätmeseaduse § 21 lg 1 ,mis sätestab , et jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need on läbinud taaskasutamistoimingu. Sama paragrahvi lõige 4 ütleb, et taaskasutamistoiming, mille järel jäätmed on lakanud olemast jäätmed, peab olema

määratud taaskasutamistoimingut läbi viinud ettevõtja jäätmeloas. Kaebuse esitajale

22.11.2012 väljastatud jäätmeloal L.JÄ/322377 on määratud taaskasutustoiminguks R3m

(jäätmeloa L.JÄ/322377 tabel 1). Kaebuse esitaja toetub Vabariigi Valitsuse 08.12.2011

määrusele nr. 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“ § 2,mis loetleb jäätmete taaskasutamistoimingud ning sealt järeldub , et R3m tähendab mehaanilist

ringlusse võttu ehk jäätmematerjali taaskasutamist selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel.

Samuti viitab kaebuse esitaja , et Keskkonnaministeerium on oma kodulehel avaldanud

jäätmearuandluse juhendmaterjali (kättesaadav internetilehelt:

3

http://www.envir.ee/sites/default/files/aruandlusejuhendmaterjal2006sei-tallinn.pdf). Selle

juhendmaterjali leheküljel 29 on välja toodud sama eelpool nimetatud Vabariigi Valitsuse

määruses nr. 148 toodud jäätmete taaskasutamistoimingute nimistu koos selgitavate kommentaaridega. Selles juhendmaterjalis on R3m toimingu juures selgituseks, et see tähendab näiteks autorehvidest kummipuru tegemist.

Ka keskkonnainspektsiooni teisel kodulehel – (aadressil:http://www.keskkonnaamet.ee/public/Valdkonnad/Jaatmed/Yleminekutabel.pdf) toodud tabelis on võrreldud jäätmekäitlustoiminguid kahe erineva Vabariigi Valitsuse määruse

(sh. hetkel kehtivat 08.12.2011 määrust nr. 148) näitel. Ka selles tabelis on esimesel lehel taaskasutustoiming R3m lahti seletatud järgmiselt: „Tavaliselt kõige laiem taaskasutustoiming,

kus kasutatakse ära jäätmete materjal. Nt. autorehvidest kummipuru tegemine, mida

kasutatakse tootena uute kummitoodete valmistamiseks. R3m alla ei kuulu aga rehvide

tükeldamine, mis on kummimaterjali lõplikuks taaskasutamiseks ettevalmistav ja seda hõlbustav tegevus, mille tulemusena jäätmete liik ja kogus põhimõtteliselt ei muutu.“ Kaebuse esitaja väitel tema müüs ostjatele autorehvide purustamise teel saadud kummipuru, mis vastavalt eeltoodud käsitlusele ei ole enam jääde. Kuna tegu ei ole jäätmetega, siis ei ole selle ostmiseks vajalik omada jäätmeluba ning müüja ei pea kontrollima kas ostjal on jäätmeluba. Lähtudes eeltoodust ei ole Z.D väärtegu toime pannud ning keskkonnainspektsiooni otsus väärteoasjas nr. 94940015000440 osas kus Z.D-le on määratud rahaline karistus, jäätmete üleandmise eest selleks õigust mitteomavale isikule, summas 1000 eurot, tuleks tühistada.

Keskkonnaisnpektsioon kohtule esitatud vastuses olid seisukohal, et kaebus ei ole

põhjendatud, sest Z.Du poolt vanadest rehvidest valmistatud kummipuru ei ole lakanud olemast jäätmed. Jäätmeseaduse §21

lg. 1 alusel lakkavad jäätmed olemast jäätmed, kui need on läbinud

taaskasutustoimingu ,kaasa arvatud ringlussevõtt, ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artikli 6 lõikes 2 sätestatu alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis töötatakse välja kooskõlas järgmiste tingimustega:

1)asja kasutatakse tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil; 2)asjal on turg või asja järele on nõudlus; 3)asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistel enõuetele , õigusnormidele ja tootestandardile; 4) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele. Jäätmeseaduse § 21 lg. 3 alusel peavad kriteeriumid sisaldama saasteainete sisalduse piirväärtusi , kui see on vajalik, ja võtma arvesse võimalikku negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Need kriteeriumid on Euroopa Nõukogu määrusega nr. 333/2011 kehtestatud raua-, terase-ja alumiiniumimurrule ning Euroopa Komisjoni määrusega nr. 1179/2012 klaasimurrule ja nr. 715/2013 vasemurrule.

Ringlussevõtmiseks ei saa lugeda jäätmete töötlemist, mille tulemuseks on jäätmed, mis järgmise etapina läbivad muu taaskasutustoimingu. Sellisel juhul on tegemist eeltöötlusega enne taaskasutust. Jäätmeseaduse § 21 lg. 4 sätestab, et taaskasutustoiming ,mille järel jäätmed on lakanud olemast jäätmed, peab olema määratud taaskasutustoimingut läbi viinud ettevõtja jäätmeloas või Tööstusheite seaduse alusel antud keskkonnakompleksloas. Samuti ei ole Z.D kummipurule väljastatud tootestandardit , siis on see kummipuru endiselt jääde.

Keskkonnainspektsiooni väidete kohaselt on 2006 koostatud juhendmaterialid, mis olid

koduleheküljel aegunud ning kaebuse menetlemise seisuga ei ole neid aegunud materjale võimalik leida Keskkonnaministeeriumi kodulehtedelt.

Lähtudes eelnevast on tõendatud , et Z.D on andnud jäätmeid käitlemiseks üle isikutele, kellel puudub jäätmeluba ning Z.D kaebus tuleks jätta rahuldamata.

4

Kohtuistungil 7.09.2016 jäid menetluspooled oma seisukohade juurde. Kaebuse esitaja Z.D oli jätkuvalt seisukohal , et autorehvide purustamisega toodetud

kummipuru on jäätmete käitlemine ja jääde on lakanud olemast. Keskonninspektiooni kodulehel olev informatsioon 2006. aoli neile juhindumiseks ning äriühing Z.D on juhindunud sellest informatioonist. Samas viitas kaebuse esitaja ka sellele, et väidetavad kummipuru müügiperioodid on eraladtud 10-ks müügiperioodikd ja toimunud 2014.. aaprill k kuni augustikuu. Praegu 2016 peaks 8 süüdistuse episoodi olema aegnud. Lisaks sellele ei ole kummipuru keskkonnaohtlik. Senini ei ole kummipurus nähtud probleemi. Sellega on kaetud kunstmuru, kummipurust toodetakse laste mänguväljakute aluseid matte. Kust on võimalik saada tootestandardit kumipurule ning kes selle väljastab. Jäätmearuannetesse kirjutati toodetud kummipuru sisse selleks, et oleks ülevaade mis on jäätmetets saanud.

Keskkonnainspektiooni esindajad olid seisukohal, et Keskkonnainspektsioon ei ole ühtegi juhendmaterjali välja töötanud. Kaebuses viidatud Keskkonnaministeeriumi materjal jõustus alles 2011. Hiljem on seadus muutunud ja seoses sellega ka jäätmetekäsitluse nõuded. Z.D

kummipurule ei ole väljastatud tootestandardit ja seetõtu on tegemist jäätmetega.

Tootestandardi töötab välja ettevõte ise ning esitab Keskkonnaametile. Z.D on esitatud jäätmearuannetes ise kajastanud kummipuru jäätmetena.

Kohtuotsuse põhjendused V™S § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, tutvunud väärteotoimikuga ,mille Keskkonnainspektsioon kohtule esitas, ära kuulanud kaebuse esitaja Z.D esindajad, Keskkonnainspektsiooni esindajad ,on seisukohal, et käesoleva väärteoasja algatamiseks oli Keskkonnainspektsioonil olemas materiaalõiguslik alus.

Väärteoasjas on kogutud kõik vajalikud ning kuuluvad tõendid ning menetlusdokumendid on vormistatud nõuetele vastavalt. On kuulatud üle asjaomaseid isikuid, menetlusaluse isiku Z.D

esindajad ning asjasse on võetud Z.D poolt esitatud aruandeid ja dokumente. Jäätmeseaduse § 21 (1) kohaselt jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need on läbinud taaskasutamistoimingu, kaasa arvatud ringlussevõtt, ning vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3−30) artikli 6 lõikes 2 sätestatu alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis töötatakse välja kooskõlas järgmiste tingimustega: 1) asja kasutatakse tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil; 2) asjal on turg või asja järele on nõudlus; 3) asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele; 4) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele. Vaidlustatud väärteootsuses on Keskkonnainspektsioon põhjendatult asunud seisukohale, et

Z.D u poolt vanadest rehvidest valmistatud kummipuru ei ole lakanud olemast jäätmed. Keskkonnainspektsiooni väide selles, et Jäätmeseaduse §21 lg. 1 alusel lakkavad jäätmed olemast jäätmed, kui need on läbinud taaskasutustoimingu, kaasa arvatud ringlussevõtt,

5

ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artikli 6 lõikes 2 sätestatu alusel kehtestatud ning osundatud neljale kriteeriumidele, on vaieldamatult õige.

Z.D esindajate selgitustest nähtub, et nad tootmistegevuses autorehvide purustamisest

saadud kummipuru pakendasid kottidesse ja müüsid OÜ-le V ja ja OÜ-le K-S. Nende

teadmisel ei olnud tegemist keskkonnaohtliku jäätmega ning nemad käsitleisd seda

taaskasutustoimingu läbinud jäätmena, s.o. uue tootena, mitte enam jäätmena toetudes Jäätmeseaduse § 21 lg.1. Müüdava kummipuru kajastasid nad Keskkonnainspektsioonile esitatavas jäätmearuandes, et oleks ülevaade jäätmete ringlusest.

Käesoleval juhul on Z.D juriidilise isikuna eksinud Jäätmeseaduse § 2 1

(1) p.3 tõlgenduses. Selles õigusaktis on selgelt nõue, et taaskasutusprotsessi läbinud jäätmed peavad vastama tootestandardile. See tähendab, et Z.D pidanuks välja töötama tootestandardi,

esitama selle Keskkonnaametile. Seda nõuet aga Z.D täitnud ei ole. Seega Z.D ei ole täitnud Jäätmeseaduse § 2 1 (1) kõiki nõudeid ning nende poolt toodetud kummipuru ei ole uus toode.

Internetilehelthttp://www.envir.ee/sites/default/files/aruandlusejuhendmaterjal2006sei-

tallinn.pdf)( Google kaudu kättesaadav) on selgitatud, et jäätmete taaskasutamistoimingute nimistu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.aasta määrusega nr 104. Selle

juhendmaterjali punktis R3m toodud jäätmete mehaaniline ringlussevõtt (mechanical recycling) ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel

või mõnel muul otstarbel on jäätmete taaskasutamistoiminguks. Näitena on seal toodud autorehvidest kummipuru tegemine, puidujäätmete peenestamine. Kohus on seisukohal , et juhendmaterjalis taaskasutustoimingu läbinud jääde on jätkuvalt jääde, kui pole neil saadustel Jäätmeseaduse § 21 (1) p.3 toodud nõuet nende jäätmete vastavusele tootestandardile. See nõu ei ole käesoleval juhul täidetud – Z.D ei esitanud kohtule nende poolt välja töötatud tootestandardit. Seega oli Z.D poolt toodetud kummipuru jätkuvalt jääde ning selle jäätme edasiandmisele/ müümisel tuli täita Jäätmeseaduses toodud nõudeid. Jäätmeseadus § 28 kontrollitud jäätmekäitlus/ lg. 1 kohustab imperatiivselt jäätmevaldajat /

käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Väärteomaterjalidega on tõendatud ning ka menetluspoolte vahel puudus vaidlus selles, et OÜ- V ja OÜ –l K-S puudus luba jäätmeid vastu võtta; seda luba ei ole neile väljastatud. Z.D poolt K-S OÜ-le jäätmete üleandmine on kajastatud arvetel ( tl. 108, 109, 110, 111,112,113-119). Objekti kontrollimise protokoll(tl. 124- 130 ), samuti jäätmeload

( tl. 132-134; tl.142-144), tl. tl. 152-154)) kinnitavad Z.D õigust käidelda vanu sõidukirehve. Keskkonnameti korraldusega 19.11.2012 väljastati Z.D jäätmeluba jäätmete taaskasutuseks vastavalt Jäätmeseaduse § 73 lg.2 p. 2 X vallas X kinnistul. Ka selles

dokumendis p. 6 alapunkt c on selgitatud, et jäätmed lakkavad olemast jäätmed kui nad vastavad tootestandardile. 02.04.2015 kehtestati Z.D tingimused jäätmekäitluseks ja väljastati jäätmeluba kehtivusega 03.04.2015-30.05.2015( tl. 146-151).

Käesolevas väärteomenetluses on dokumentidena Z.D ja OÜ N poolt esitatud jäätmearuanded, milles on kajastatud ka Z.D poolt jäätmekoguste üleandmist teistele äriühingutele( tl. 178-196 ).

Seega on OÜ Rubronicu poolt õigusnormide nõudeid eiratud ning Jäätmeseaduse § 120 1 lg. 2 süüteokooseisu objektiivne koosseis on täidetud. Z.Du süütegude puhul on täheldatav nende jätkuvus- samalaadsed süüteod pikema ajaperioodi jooksul. Süüteokoosseisu subjektiivse küljena on täheldatav kaudne tahtlus. Ettevõtte kui äriühing ei saa end vabandada teadmatusega õigusaktidest, mis on aluseks ettevõtte majandustegevusele. Ettevõte pidanuks hoolsa ja viisipärase suhtumise puhul jäätmekäitlusnõuetesse, arvestama Jäätmeseaduse kõigi nõuetega. Osundatud juhendmaterjal 2006.a. viitab samuti jäätmekäitluses tootestandari väljatöötamise vajadusele. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Jäätmeseaduse § 1201 lg. 2 näeb ette jäätmete üleandmise eest jäätmete käitlemise õigust mitteomavale isikule võib juriidilist isikut trahvida rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Käesoleval juhul on Keskkonnainspektsioon trahvinud Z.D 1000 eurose rahatrahviga. See karistus on äriühingule pigem hoiatusliku iseloomuga, mitte karistusliku iseloomuga ,arvestades seadusega kehtestatud karistusraame. Lähtudes eeltoodust, jätta Z.D kaebus Keskkonnainspektsiooni 07.03.2016. otsuse peale väärteoasjas nr 940015000440 rahuldamata ja kaevatav otsus muutmata. Trahv kanda kaevatavas otsuses osundatud arveldusarvetele. Z.D menetluskulud jätta KrMS § 180 lg. 1 alusel tema kanda. Menetluspooled ei ole kohtule esitanud andmeid menetluskuludest.

Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/