4-16-5397/6 · 4-16-5397/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.septembril 2016.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-5397 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi

A.U kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 17.06.2016 otsusele

nr 2302,16,006844 Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: A.U

(isikukood XXX, elukoht XXXX)

Kohtuväline menetleja:

PPA Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p 2 kohus otsustas:

1. A.U kaebus rahuldada ja PPA Põhja prefektuuri

tühistada osaliselt

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.06.2016 otsus nr 2302,16,006844 A.U LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo karistamise osas toimepanemise eest rahatrahviga 105 trahviühikut, s.o 420 eurot.

2. Teha uus otsus, s.o tunnistada A.U süüdi LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemises ja karistada teda rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot.

3. Täpsustada otsuse täitmise korda LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

määratud rahatrahvi osas: KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et A.U-le

mõistetud rahatrahvi on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul, tasudes

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a nr EE403300333416110002 Danske pangas või a/a EE701700017001577198 №rdea pangas iga kuu 25 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220165106910. Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

2

Asjaolud

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja Margus Trees 17.06.2016 otsusega nr 2302,16,006844 karistati A.U LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses, s.o. 420 eurot. 30.05.2016 koostatud väärteoprotokolli nr AB1482694 kohaselt 12.05.2016 kell 13:05, Tallinnas, P.Pinna 19 juures A.U juhtis mootorsõidukit, tagurdamisel ei kasutanud teise isiku abi, ei andnud teed jalakäijale, ei veendunud, et tagurdamine ei ohusta teist liiklejat (jalakäijat), mille tulemusel tagurdas otsa auto taga liikuvale jalakäijale. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja tervisekahjustused XXXX.

Kaebuse sisu 12.07.2016 esitas A.U kohtule kaebuse, milles ta palub vähendada talle määratud trahvi. Kaebuses ta märgib et ta on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), tema sissetulek on väike, tema ülalpidamisel on 5-aastane tütar, maksab korteri üüri ise. Trahv on väga suur ja mõjutab negatiivselt tema finantsseisundit.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja asus seisukohale, et puudub alus karistuse

kergendamiseks. A.U rikkumine on tõendatud, liiklusõnnetuse tulemusena tekkisid

tervisekahjustused jalakäijale. Tegemist on väga raske liiklusalase rikkumisega, mille eest tuleb määrata range karistus. Kohtuväline menetleja leiab, et karistus ei pea olema menetlusalusele isikule kerge kanda vaid see peab mõjutama rikkujat edaspidi uutest õigusrikkumistest hoiduma.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud A.U kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. A.U ei ole kohtule teatanud, et soovib kohtuistungil osaleda,

nõustus kirjaliku menetlusega. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohtu hinnangul on A.U poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on

nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega:

- 12.05.2016 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja liiklusõnnetuse aktist nr 967 nähtub,

et liiklusõnnetuse toimumise koht asub Tallinnas, P.Pinna 19 maja juures. Vaatlusprotokollist nähtuvalt sõiduauto Audi A6 reg.nr XXXX, mida juhtis A.U, tagurdas otsa jalakäijale XXXX, keda toimetati Mustamäe PERH-i kontrolli. Vaatluse hetkel on valge aeg, ilmastik selge. Teekate on kuiv ja korras. Tee on sirge, kus suurim lubatud kiirus on 50 km/h.

Liiklusõnnetuses osales üks sõiduk ja sai vigastada üks inimene. Vaatluse alla on võetud P.Pinna 19 ja P.Pinna 21 maja esine. Sõiduauto Audi paikneb suunaga Laagna tee poole, s/a Audi esivasakust nurgast tee ääreni on 360 m ning tagumisest vasakust nurgast tee ääreni on 1,25 m. Sõidutee laius on 8,80 m. S/a Audi esivasakust nurgast P.Pinna 21 maja nurgani on 1,25m. Muid asitõendeid ja jälgi sündmuskohal ei leitud. Sündmuskoha vaatlusprotokollile on lisatud Taip LÕ 967 ja fototabel.

- 12.05.2016 koostatud sõiduki vaatlusprotokollist nähtub, et vaatluse alla võetud sõidukil Audi

A6 reg.nr XXXX on taga stangel tolmus nühkejälg.

- 12.05.2016 tunnistajana üle kuulatud A.U seletas, et tuli töölt, istus autosse,

vaatas ringi ja veendudes, et sõiduauto tagantpoolt pole sõidukeid ega jalakäijaid, hakkas

aeglaselt tagurdama, andes kahele vankritega neiudele teed. Tagurdades, juba peaaegu

peatudes, nägi teel lebanud 70-80 aastast naist. Autol on olemas parkimisandurid, mis ei teatanud takistusest ja mingit lööki ei olnud. Ta väljus autost ja läks naise juurde, andis talle

3

salvrätiku ja kutsus välja kiirabi. Kuni kiirabiauto saabumiseni osutas naisele esmaabi, naine solvas teda ja karjus, et tal on murtud hambad, murtud jalaluu ja vigastatud silmad. Siis kohale tuli politsei ja kiirabi. Auto oli pargitud P.Pinna tn 21 maja ees. Kust naine tuli ja kuidas ta sattus tema sõiduki taha, ei tea. Kui ta nägi tema sõiduki taga lebanud naist, kannatanu istus näoga sõiduki tagumise osa poole sirgete jalgadega.

- 26.05.2016 tunnistajana üle kuulatud XXXX selgitas, et 12.mail 2016 liikus jalakäijatele

mõeldud alas, suunaga Pae tänav. Ta liikus ja sai selja tagant lööki. Pärast lööki kukkus näoga asfaldile. Auto tagurdas talle otsa. Tema meelest pärast otsasõitu liikus auto veel edasi, kuna sai rattaga löögi vastu säärt. Autojuht tuli sõidukist välja ja küsis, et kuidas tal on. Palus kutsuda kiirabi, mis toimetas teda Mustamäe haiglasse. Autojuht ütles, et ei näinud teda.

- Liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumise teatise koopia, millest nähtuvalt

12.05.2016 kell 13:05 XXXXoli tuvastatud peapiirkonna marrastused, parema põlve haav ja marrastused, hambamurd. Vigastuste raskusaste on kerge.

- Roheline Laine OÜ 24.05.2016 päring õnnetuse nr. D00163704 kohta koos PPA vastusega,

mis tõendavad 12.05.2016 kell 13:05, Tallinnas, P.Pinna 19 juures liiklusõnnetuse toimumist.

- 30.05.2016 menetlusaluse isikuna A.U seletas, et jääb oma varem antud ütluste

juurde.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on A.U 1 kehtiv väärteokaristus,

viimati karistati teda 23.09.2015 LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga, mis on tasutud.

Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning A.U süü rikkumises on

tõendatud – menetlusalune isik A.U liiklusnõuete rikkumisega põhjustas liiklusõnnetuse ja tervisekahjustused XXXX (LS § 223 lg 1). A.U käitumine sisaldab LS § 223 lg 1 ettenähtud süüteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui

ettevaatamatu tegu. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja

selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik A.U , õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et A.U väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas tagurdas sõidukiga Audi A6. Antud asjaolu on kinnitamist leidnud A.U ja XXXXütlustega ja käesolevas väärteoasjas kogutud kirjalike tõenditega. Puudub vaidlus ka selles, et T.Salinina sai kergelt vigastada A.U-le kuuluva sõiduki juures. Kaebaja ei eita, et 12.05.2016 tema poolt juhitud sõiduki Audi A6 ja kannatanu vahel toimus kokkupõrge, kuid ta väidab, et ei ole

kannatanut näinud. Kaebaja on seisukohal, et ta oli piisavalt tähelepanelik, liikus aeglaselt ning kokkupõrget ei tundnud. Liiklusõnnetuse korral tuleb analüüsida mõlema osapoole käitumist ning

anda sellele õiguslik hinnang. Kohtupraktika kohaselt vabaneb liiklusõnnetuste puhul hoolsuskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik vastutusest eeskätt juhul, kui kahju kandnud

isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-23-13 p 6).

LS § 22 lg 1 kohaselt jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teeosal. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde lisatud fototabelitest nähtub, et liiklusõnnetus toimus jalakäijatele liikumiseks mõeldud poeesisel alal, kus pargitakse ka sõidukeid. Seega kannatanu liikus alal, kus jalakäijad peavad omama prioriteeti sõidukite ees. Asjaolu, et A.U jalakäijat ei märganud ei tähenda automaatselt seda, et jalakäijat ei olnud. Üldteada on see, et kõikidel sõidukitel on oma nn.

„pimedad tsoonid“ ning sinna sattunud objekti märkamine on raskendatud. A.U , kui sõidukijuht, tagurdades jalakäijate liikumiseks mõeldud alal pidi arvestama sellega, et ta ei näe oma

sõiduki „pimedasse tsooni“ sattunud jalakäijaid. Seega enne tagurdamist ta pidi veenduma, et

4

liikumine on ohutu, kuid A.U seda ei teinud ning põhjustas tervisekahjustuse jalakäijale T. Salininale. Antud juhul A.U teo (tagurdamine) ja tekkinud tagajärje (liiklusõnnetus) vahel on olemas põhjuslik seos ning menetlusalune isik on süüdi T. Salininale kahju tekitamises. LS § 35 lg 2 p 1 kohaselt tagurdades peab juht andma teed jalakäijale. LS § 49 lg 1 sätestab, et tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Jalakäia XXXXõigustatult lootis, et talle antakse teed ning sõiduki juht ei ohusta ega takista tema liikumist. Kaebuse esitaja vastupidi, tagurdades oma sõidukiga rikkus LS § 35 lg 2 p 1 ja LS § 49 lg 1 sätestatud nõudeid ja pani toime LS § 223 lg 1 kirjeldatud süüteo. Parkimisandurite olemasolu ei vabasta juhti kohustusest veenduda oma manöövri ohutuses, eriti siis, kui juht tagurdab jalakäijatele liikumiseks mõeldud alas.

LS § 223 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete

rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest

tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati A.U LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot. Eeltoodust nähtub, et

menetleja on määranud põhikaristuse LS § 223 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmisele määrale lähedases suuruses. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja leidis, et sõiduki teel liikumise tagajärjel on tekitatud teisele inimesele tervisekahjustus ning seetõttu esinevad LS § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus ka KarS § 57 lg 1 p 1 kohaselt asjaolu, et A.U andis kannatanule abi vahetult pärast süüteo toimepanemist.

Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja karistuse määramisel ei arvestanud A.U

isikut. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi

loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole A.U varem varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamise eest karistatud. Menetlusalune isik oli küll karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest

(LS § 227 lg 2), kuid määratud rahatrahv oli õigeaegselt tasutud. Seetõttu kohus ei saa asuda

seisukohale, et varasemad karistused ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ega eesmärki saavutanud.

Lähtudes eeltoodust asub leiab kohus, et menetleja määratud karistuse LS § 223 lg 1 järgi tuleb vähendada 75 trahviühikuni, s.o 300 eurot. A.U majanduslikku olukorda arvestades kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi.

Juhindudes V™S § 132 p 2 tühistab kohus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Treesi 17.06.2016 otsuse nr 2302,16,006844 A.U-le LS § 223 lg 1 alusel määratud karistuse osas ning

teeb uue otsuse, millega määrab A.U-le LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, so 300 eurot mida võib KarS § 66 lg 2 alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul.

Kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt