3-16-1643/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-16-1643 Määruse kuupäev 19. september 2016 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Juri Ustimenko kaebus Justiitsministeeriumi kohustamiseks Resolutsioon 1. Tagastada Juri Ustimenko kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Tartu Vanglas kinni peetav isik Juri Ustimenko esitas 12. augustil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi vastu. J. Ustimenko on seisukohal, et Justiitsministeerium peab ebaseaduslikult kinni tema sularaha vabanemisfondis. Kaebaja taotleb kohustada Justiitsministeeriumit võimaldama tal juurdepääs vabanemisfondis olevale raha ning ühtlasi kohustada Justiitsministeeriumi tasuma vabanemisfondis olevalt rahalt intressi. 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Käesolevas asjas on J. Ustimenko esitanud kohtule nõude kohustada Justiitsministeeriumi võimaldama kaebajal vabalt kasutada tema vabanemisfondis olevat raha ning et Justiitsministeerium tasuks vabanemisfondis oleva raha eest intressi. 3. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud. Vabanemistoetusena tuleb mõista kinnipeetavale vanglast vangistusseaduse (VangS) § 75 lg-te 4-41 alusel vabastamisel makstavat ühekordset toetust eesmärgiga tagada kinnipeetavale minimaalne rahasumma vahetult vabanemisjärgse elu korraldamiseks. VangS § 44 lg-d 2, 3 ja 4 reguleerivad isikuarvele kantud summadest tehtavaid mahaarvamisi ja isikuarve käsutamist ehk isikuarvel oleva raha kasutamise korda. Kinnipeetava õigust oma rahalisi vahendeid vabalt vallata, kasutada ja käsutada piiratakse vaid vangistuse ajaks – hoiustatud vabanemistoetus makstakse välja kinnipeetava vabastamisel (VangS § 75 lõige 4). Samuti on vabanemistoetuse hoiustamisele seatud ülemmäär (VangS § 44 lõige 3). Seega on kinnipeetava isikuarvele laekunud summade kasutuseesmärk määratletud juba seadusandja poolt, mistõttu puudub kinnipeetaval õigus vabanemisfondi laekunud summa vabalt kasutamiseks enne vanglast vabanemist.

Seoses kaebaja nõudega kohustada Justiitsministeeriumi tasuma kaebaja isikuarvel vabanemisfondi kogunenud raha kasutamise eest intressi, märgib kohus järgmist. Vabanemistoetuse hoiustamine kujutab endast teatud aja vältel isikule seatud piirangut tema teatud rahasummadega opereerimisel. Vangistusseadus ei näe riigile ette kohustust maksta kinnipeetavale vanglas kasutamiseks jäetud või vabanemistoetusena hoiustatud rahalt intresse. Ka õiguskantsler on asunud seisukohale, et kinnipeetava õigusi ei ole rikutud, kui tema vanglasisesele isikuarvele laekunud summadelt kinni peetud ja vabanemistoetusena hoiustatud summadelt ei maksta vabanemistoetuse hoiustamise korra juures intressi. Õiguskantsler osundas, et on ka varasemalt analüüsinud nimetatud küsimust ning ei ole leidnud, et kinnipeetavate vabanemistoetuse hoiustamine oleks korraldatud kehtivat õigust eirates.1 Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Justiitsministeeriumi kohustamist vabanemistoetuselt intressi tasumiseks. 4. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebaja kohustamisnõue seoses vabanemisfondis oleva raha kasutamisega ja intressi tasumisega lubatav, kuna kaebajal puudub kaebeõigus kohustamiskaebuse esitamiseks. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS 121 lg 2 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik

1 Õiguskantsleri 31.01.2013 nr 7-4/121031/1300490 seisukoht õigusrikkumise puudumise kohta Vabanemistoetuse intress.