Legislator Case Law & Legislation
4-16-5916/6 AI generated

4-16-5916/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-16-5916/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-16-5916 19. septembril 2016.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Legislator headnote

AI generated

4-16-5916/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: septembril 2016.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-16-5916 19. septembril 2016.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna ja tõlgi Maria Azman

juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Enel Kuiv osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

V.V, ik XXX, kodakondsuseta, elukoht: XXXX, juhutöödel, 3 kehtivat kriminaalkaristust, 5 kehtivat väärteokaristust - - väärteoasja LS § 201 lg 2 järgi.

Vastavalt 18.07.2016 koostatud väärteoprotokollile nr AB1433829 (2315,16,007519) 18.07.2016 kell 18:20 Harjumaal, Tallinnas, Tondiraba nr 1 juures liikudes Narva mnt suunas juhtis V.V

mootorsõidukit VW Passat reg.nr XXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimise õigust, olles eelnevalt liiklusseaduse § 91 lg 2 p. 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus V.V LS § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles V.V-le karistuseks LS § 201 lg 2 järgi 20 päeva aresti, mille pidas võimalikuks asendada üldkasuliku tööga.

Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, kahetses ja nõustus igasuguse karistusega, nõustus ka üldkasuliku tööga. Ta seletas, et see oli viimane kord, millal ta autot juhtis ilma juhtimisõiguseta, tahtis autot parkida. Ta on enda jaoks teinud järeldused, kannab ära karistuse ja ei istu enam autosse enne, kui on saanud juhtimisõiguse.

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid:

- Tunnistaja Leonid Nõmmemees ütluste kohaselt 18.07.2016 kell 18:00 juhtimiskeskuselt said

väljakutse aadressile Paasiku 25 juurde, kus pidi olema sõiduauto VW Passat joobes juhiga. Kell 18:00 antud sõiduauto VW Passat reg.nr XXXX hakkas liikuma Tondirabast suunaga Narva mnt. Kell 18:20 sõiduauto oli politsei poolt peatatud, sõidukijuhi kontrollimise käigus selgus, et juht V.V ik.XXX kaine, aga tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati V.V sõiduki

juhtimiselt 18.07.2016, sest ta juhtis sõidukit VW Passat reg.nr XXXX, kuigi tal puudus vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti kõrvaldati V.V sõiduki juhtimiselt 27.11.2014, sest ta juhtis sõidukit Volkswagen Golf reg.nr XXXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

- Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, millest nähtub, et sõiduk Volkswagen Passat reg.nr XXXX

teisaldati asukohta Rahumäe tee 6/1, Tallinn.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et V.V kehtivaid juhilube ei

ole.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on V.V 3 kehtivat kriminaalkaristust ja

6 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 16.04.2016 ÜTS § 85 lg 1 järgi rahatrahviga, mis on tasutud.

2

Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning V.V süü

rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimise õigust, olles eelnevalt liiklusseaduse § 91 lg 2 p. 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. V.V käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 väärteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. V.V käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei

ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest

karistusregistri andmetest nähtuvalt on V.V varem kriminaalja väärteokorras karistatud erinevate liiklusalaste süütegude eest. V.V on varasemalt 3 korda

kriminaalkorras karistatud sõiduki süstemaatiline juhtimise eest juhtimisõiguseta (viimati 28.03.2015) ja 3 korda väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS §

201 lg 1 ja 2), viimati 28.11.2014. Sellise käitumisega on V.V näidanud enda

lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Eelnevalt on V.V väärteokorras karistatud

vangistusega, rahatrahvidega ja arestidega, mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud liiklusrikkumiste toimepanemist, mis näitab, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et arvestades V.V süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt

väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta, on põhjendatud teda toimepandud väärteo eest karistada arestiga. V.V puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Kohus leiab, et V.V-le tuleb LS § 201 lg 2 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena

arest, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. V.V-le

tuleb toimepandud rikkumise eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest sanktsiooni keskmise määra lähedases suuruses. Kohus mõistab V.V-le LS § 201 lg 2 järgi karistusena aresti 15 päeva, milline asendab üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et üldkasuliku töö tegemine mõjutab V.V käituma edaspidi seaduskuulekalt.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada V.V LS § 201 lg 2 järgi ning põhikaristuseks mõista arest 15 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 15 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel määrata V.V üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

Kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt