4-16-5157/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-16-5157

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.septembril 2016, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-5157 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi

R.R kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse

15.06.2016 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,16,008524 (10220151440347) Kvalifikatsioon: LS § 227 lg 2

Toimepanemise aeg ja koht: 15.06.2016 kl 17:30, Viimsi-

Randvere tee 1.km Aiandi ja Pargi tee vahel, Viimsi vald, Harju maakond Kaebuse esitaja R.R (isikukood XXX, elukoht: XXXX Kohtuväline menetleja

Menetluse liik

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur, Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 120 lg 1, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas:

1. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse 15.06.2016 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,16,008524 (10220151440347) muutmata.

2. Rahatrahv tasuda Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse 15.06.2016 kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 2302,16,008524 (10220151440347) näidatud arvele:

• SEB Pank EE891010220034796011;

• Swedbank EE932200221023778606;

• Danske pangas arvele EE403300333416110002;

• №rdea pangas arvele nr EE701700017001577198. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220151440347 ja selgitusse „rahatrahv, väärteoasi nr 4-16-5157, R.R“. Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise

2

soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Harju Maakohtule laekus R.R kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse 15.06.2016 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,16,008524 (10220151440347). Kaebuses maakohtule palub R.R tühistada Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse 15.06.2016 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,16,008524 (10220151440347) täies ulatuses (tl 1-4).

Kohtuväline menetleja on esitanud Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes (tl 7), milles on arvamusel, et vaidlustatud kiirmenetluse otsuse muutmiseks või tühistamiseks alused kaebuses esitatud põhjendustel puuduvad ning palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud

kiirmenetluse otsus muutmata ja tühistamata. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki

liikumiskiiruse mõõtmisel on järgitud asjaomaste õigusaktide nõudeid, mõõteseade oli taadeldud 16.11.2015 ning mõõtetulemus on jälgitav. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele § 9 lg 3 p 2 kohaselt ei tohi mõõtesignaali sihtmärgi ala olla teisi sõidukeid. Sama määruse § 1 lg 2 kohaselt on lasermõõtur kiirusmõõtur, mille mõõtemeetodi aluseks on

valguskiirega liikuva valgusimpulsi aja mõõtmine mõõtevahendist mõõteobjektini ja tagasi,

kusjuures mõõteobjekti kiirus arvutatakse kahe valgusimpulsi aja erinevuse alusel. Kiirusemõõteseade LaserCam4 on laser tüüpi seade, mis fikseerib konkreetselt ainult just selle

sõiduki kiirust millele on seadme optiline lasersihik suunatud (fikseerides nii mõõdetava

sõiduki kiiruse kui ka kauguse mõõtjast) ja seega on välistatud eksimise võimalus. Mitme sõiduki olemasolul sihtmärgi alas ei ole seade võimeline määratlema objekti kaugust ning selle muutumist, kuna seadmesse jõuavad tagasi impulsid erinevatelt kaugustelt ning signaal ei ole stabiilne ja seetõttu kuvab seade veateate. Väärteoasjas kogutud materjalidega on välistatud, et kiirusmõõteseadmel fikseeritud kiirus 75km/h ja kaugus mõõtjast 112,1m võis kuuluda mõnele teisele sõidukile. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et R.R-ile LS § 227 lg 2 järgi määratud rahatrahv 32 trahviühiku s.o 128 eurot vastab isiku süü suurusele ning karistus üldja eripreventiivsetele eesmärkidele.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud R.R kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses. Kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 1-4,7). V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab

maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

15.06.2016 koostatud kiirmenetluse otsuselt (VT tl 1) selgub, et 15.06.2016 kl 17:30 juhtis R.R Harju maakonnas Viimsi vallas Viimsi-Randvere tee 1.km Aiandi ja Pargi tee vahel mootorsõidukit Nissan X-Trail registreerimismärk XXXX kiirusega 75 km/h +-/3 km/h, mis ületas lubatud sõidukiiruse 22 km/h võrra. Antud teelõigul oli lubatud suurim sõidukiirus 50

km/h. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 15 lg 1 p 2 ning pani toime LS § 227 lg 2

kvalifitseeritava väärteo. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini

liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi

poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 (ükssada) trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

3

Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll VT tl 2), et juhtis mootorsõidukit, võimalik, et ületas kiirust, ei ole nõus rikkumisega. V™S § 56 lg 4 tuleneb, et kui menetlusalune isik ei ole ütlusi või allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta andnud, ei saa kohaldada kiirmenetlust, vaid tuleb alustada üldmenetlust. Kiirmenetluse otsusel on R.R allkiri V™S § 19 ja § 55 sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumise kohta (VT tl 1pöördel), s.o rikkumise asjaolud on selged.

Sõiduki Nissan X-Trail registreerimismärk XXXX kiirust on mõõdetud seadmega LaserCam4 nr LE0047 taatlustunnistuse nr TTRSS-15/00249 (taadeldud 16.11.2015) paigal seistes ning menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk lähenes mõõtjale (VT tl 4-5). Kiirusmõõteseadmel

fikseeritud kiirus 75km/h ja kaugus mõõtjast 112,1m. Seade oli töökorras rikkumise tuvastamise ajal. MõõteS § 5 lg 1 kohaselt loetakse mõõtetulemuse jälgitavus tõendatuks vaid juhul, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ja järgides mõõtemetoodikat.

Kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,16,008524 (10220151440347) tunnistati R.R süüdi LS § 227 lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga 32 trahviühiku ulatuses s.o 128 eurot. Kohus on seisukohal, et R.R käitumine LS § 227 lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Kõik liiklejad on

kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kõigi endal lasuvate kohustuste täitmiseks ning endal vajaliku sissetuleku tagamiseks peab isik ise valima käitumisviisi, mis tagaks talle vajaliku majandusliku olukorra säilimise. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist

turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.

Kohus leiab, et R.R-ile koostatud Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse 15.06.2016 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,16,008524 (10220151440347) tema karistamise kohta LS § 227 lg 2 on põhjendatud ja

temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Mis puutub kaebuse esitaja väidetesse menetlusnormide rikkumise kohta, siis on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole kiirmenetluse otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetlust ning seetõttu puudub alus kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse tühistamiseks V™S § 132 p 3 alusel ja väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alusel.

Leo Kunman Kohtunik