3-15-2299/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

15.09.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2299

Haldusasi

OÜ Tikramenk kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 30.06.2015. a otsuse nr 13-6/837

ja 12.08.2015. a vaideotsuse nr 13-4/15/41-1

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.12.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Tikramenk apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

17.08.2016. a kohtuistungil

Menetlusosalised

Kaebaja - OÜ Tikramenk, esindajad advokaat Karin

Henno ja seaduslik esindaja Enno Kuldkepp

Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet, esindaja Anne Lepik

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Tikramenk apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

18.12.2015. a otsus muutmata.

2. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 15.09.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. APIK Partner Osaühingule määrati 09.02.2010. a Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (PRIA) käskkirjaga nr 13-6/260 (tl 7-7p) põllumajandusministri

12.03.2008. a määruse nr 20 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise

investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“

(edaspidi määrus nr 20) alusel toetus Otepääl asuva hotelli Murakas juurdeehituse (seminari-

ja saunahoone) ehitamiseks summas 61 831,37 eurot. Toetus maksti välja 07.10.2010.

2.

12.11.2012 sõlmitud rendilepinguga (tl 8-10p) andis APIK Partner Osaühing hotelli

Murakas rendile OÜ-le Torrox.

3. PRIA 2013. a juunikuu otsusega (tl 34) muudeti otsust nr 13-6/260 ja loeti toetuse saajaks

APIK Partner Osaühingu asemel OÜ Tikramenk.

4.

09.09.2014 teostas PRIA kohapealset kontrolli ning koostas kontrollakti nr 23012 (tl 11).

5. PRIA 30.06.2015. a otsusega nr 136/837 (tl 14-15) nõuti OÜ-lt Tikramenk toetus osaliselt

summas 39 159,86 eurot tagasi. Otsuse kohaselt on toetuse saaja kasutanud

investeeringuobjekti ise sihipäraselt 2010. a oktoobrist kuni 2012. a juulini. 01.08.2012 anti

hotell rendile OÜ-le Torrox. Järelevalveperiood lõpeb 07.10.2015. PRIA leidis, et 38 kuud ei

ole investeeringuobjekt olnud toetuse saaja sihipärases kasutuses ning toetus tuleb selles osas

summas 39 159,86 eurot tagasi maksta.

6. OÜ Tikramenk esitas 30.07.2015 PRIA 30.06.2015. a otsuse peale vaide, mille PRIA

jättis 12.08.2015. a vaideotsusega nr 13-4/15/41-1 (tl 16-17p) rahuldamata.

7. OÜ Tikramenk esitas 11.09.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 30.06.2015. a

otsuse ja 12.08.2015. a vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja ei nõustu PRIA seisukohaga, et ta

ei ole toetuse investeeringuobjekti kasutanud sihipäraselt. Toetus anti hotelli Murakas

juurdeehituse (seminari- ja saunahoone) ehitamiseks. Toetusraha on järjekindlalt selleks

otstarbeks kasutatud. Hotelli kolmandale isikule rentimine ei ole vastuolus toetuse eesmärgiga

ega takista juurdeehituse kasutamist sihipäraselt. Kaebaja on seisukohal, et määruse nr 20 §

14 lg 2 p 1 ei piira investeeringuobjektist tulu teenimist rentides seda kolmandatele isikutele

enda majandustegevuse raames. Tingimuse eesmärgiks ei ole kohustada toetuse taotlejat kogu

majandustegevust ise isiklikult läbi viima. Käesoleval juhul võib pidada hotelli OÜle Torrox

rendile andmist sisuliselt investeeringuobjekti kui hotelli käitamisteenuse sisseostmiseks, mis

ei ole kuidagi muutnud investeeringuobjekti kasutusotstarvet. Kuivõrd OÜ Torrox jätkab

investeeringuobjekti sihipärast kasutamist, siis ei tohiks pidada kaebajat investeeringuobjekti

sihipärast käitamiskohustust rikkunuks üksnes investeeringuobjekti kui hotelli rendile

andmise tõttu.

Kaebaja on seisukohal, et isegi mittesihipärase kasutamise korral puuduks PRIA-l õigus

toetust tagasi nõuda. Nii Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

(ELÜPS) § 111 lg 1 kui ka määruse nr 20 § 14 lg 2 p 2 sätestavad aluse nõuda toetusraha

tagasi üksnes juhul, kui toetusraha ei kasutata sihtotstarbeliselt. Sama õigust pole sätestatud,

kui investeeringuobjekti kasutatakse pärast toetusraha sihtotstarbelist kasutamist muudel

eesmärkidel. Kontrolli teostaja on kontrollakti märkinud „investeeringuobjekti tegevuse

suunda muudetud ei ole, on sihipärases kasutuses“. PRIA otsusest ei nähtu, miks ei ole otsuse

tegemisel arvestatud kaebaja selgitustega. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsuse andmisel on

PRIA kontrolli teostaja seisukoha osalise arvestamata jätmise ning kaebaja väidete

käsitlemata jätmisega rikkunud kaalutlusõiguse põhimõtteid. Samuti on kaebaja seisukohal, et

otsus on formaalselt õigusvastane, kuna otsuse kohaselt peab kaebaja toetuse tagasi maksma

38 kuu eest, kuid vaideotsuse kohaselt 27 kuu eest. Lisaks sellele on PRIA nõudnud otsusega

kaebajalt tagasi toetuse kaebaja ja kolmanda isiku vahelise rendilepingu algusest kuni

järelevalveperioodi lõpuni, mis ei olnud otsuse tegemise hetkeks veel saabunud.

8. Tartu Halduskohus jättis 18.12.2015. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus

leidis, et PRIA 30.06.2015. a otsus on õiguspärane ning selle andmisel on järgitud

kaalutlusõiguse ning uurimispõhimõtet.

Halduskohus märkis, et määruse nr 20 § 14 lg 2 p 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud

investeeringuobjekti säilitama ja sihipäraselt kasutama vähemalt viie aasta jooksul arvates

PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Sama sätte p 2 kohaselt tuleb saadud

toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksta.

Investeeringuobjekti sihipärane kasutus tähendab toetuse saaja poolt selle kasutamist vastavalt

toetuse taotlemisel esitatud äriplaanile järelevalveperioodi jooksul. Halduskohus asus

seisukohale, et investeeringuobjekti kolmandate isikute kasutusse andmine ei ole lubatud

tegevus, kuna investeeringuobjekti peab järelevalveperioodil kasutama isik, kes toetust

taotles, kellele toetus määrati ja välja maksti ning kes hoone valmis ehitas.

Rendilepingu kohaselt anti investeeringuobjekt hotell Murakas alates 01.08.2012 rendile

OÜle Torrox, kes maksab toetuse saajale renti. Rendileping allkirjastati 12.11.2012 ja see

kehtib tähtajatuna. Halduskohus märkis, et toetuse saaja ei ole taotlenud PRIA nõusolekut ei

hotelli rendileandmiseks ega ka müügiks, kuigi määruses nr 20 on toetuse saajale pandud

otsesõnaline kohustus kasutada investeeringuobjekti sihipäraselt ja kohustus teavitada

PRIA-t eelnevalt investeeringuobjektiga seotud muudatustest. Halduskohus leidis, et toetuse

saaja kasutas ise investeeringuobjekti sihipäraselt alates 07.10.2010–01.08.2012, kokku 22

kuud. Seega 38 kuud ei olnud investeeringuobjekt toetuse saaja sihipärases kasutuses. Toetuse

saaja ise hotelliteenust ei osuta, seega tema tegevus investeeringuobjekti kasutamisel ei vasta

meetme eesmärkidele, sest oluline ei ole mitte ainult toetust saanud investeeringuobjekti

sihipärane kasutus, vaid sihipärane kasutus määruse nõuetele vastava isiku ehk toetuse saaja

poolt. Halduskohtu hinnangul ei oma remonttööde teostamine investeeringuobjekti sihipärase

kasutamise tõendamisel toetuse saaja poolt tähtsust, sest see tõendab pigem omaniku

kohustuste täitmist rendisuhetes. Halduskohus märkis, et PRIA on toetuse saaja esindajad ära

kuulanud. Kuna äriühingute ühinemisel võttis kõik toetuse saaja esialgsed kohustused üle OÜ

Tikramenk, siis oli halduskohtu hinnangul PRIA-l õigus nõuda kaebajalt osaliselt tagasi juba

väljamakstud toetus summas 39 159,86 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 18.12.2015. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles

palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja leiab,

et halduskohus on tõlgendanud vääralt määruse nr 20 § 14 lg 2 p-i 1. Kaebaja on seisukohal,

et määruse nr 20 § 14 lg 2 p 1 ei keela kasutada investeeringuobjekti kasutamisel kolmandate

isikute abi. Kaebaja ei ole andnud investeeringuobjekti kolmandale isikule üle, vaid kasutab

kolmanda isiku abi investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kohustuse täitmisel. Kaebaja

leiab, et halduskohus ei ole määruse nr 20 § 14 lg 2 p 1 tõlgendamisel võtnud arvesse toetuse

andmise tegelikku eesmärki. Kaebaja rõhutab, et sedavõrd abstraktset sätet ei saa tõlgendada

nii, et see toob kaasa heausksele toetuse saajale kohustuse toetus tagasi maksta olukorras, kus

toetuse saaja tegutses viisil, mis ei ole määrusega sõnaselgelt keelatud. Kaebaja arvates ei ole

määruse nr 20 § 14 lg 2 p 2 käesolevas asjas üldse kohaldatav, kuna see kehtestab kohustuse

saadud toetusraha selle mittesihipärase kasutamise korral tagasi maksma. Vaidlust ei ole

selles, et kaebaja on toetusraha kasutanud sihipäraselt.

Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et remonttööde teostamine ei oma tähtsust

investeeringuobjekti sihipärase kasutamise tõendamisel, vaid tõendab pigem omanikupoolsete

kohustuste täitmist rendisuhetes. Kaebaja arvates tõendavad parandus- ja remonttööde

teostamised seda, et kaebaja panustas muuhulgas isiklikult investeeringuobjekti sihipärasesse

kasutamisse. Kaebaja hinnangul ei ole halduskohus veenvalt põhjendanud, miks ta ei nõustu

kaebaja seisukohaga, et PRIA on toetuse kasutamise sihipärasuse hindamisel teinud olulisi

kaalutlusvigu ja rikkunud uurimispõhimõtet, samuti jätnud otsuse tegemisel arvestamata

kaebaja selgitustega. Kaebaja hinnangul ei ole halduskohus veenvalt põhjendanud, miks ta ei

arvestanud kaebaja soovi arutada asja kohtuistungil ning on sellega rikkunud kaebaja õigust

olla oma kohtuasja arutamise juures.

10. Vastuses apellatsioonkaebusele ei nõustu PRIA apellatsioonkaebuses esitatud

seisukohtadega. PRIA on seisukohal, et investeeringuobjekti sihipärane kasutus tähendab

toetuse saaja poolt selle kasutamist vastavalt toetuse taotlemisel esitatud äriplaanile

järelevalveperioodi jooksul. Kolmandate isikute abi kasutamine investeeringuobjekti

sihipärase kasutuse tagamiseks ei ole välistatud (nt hotelli teenindava personali palkamine),

kuid käesoleval juhul on toetuse saaja andnud investeeringuobjekti täies mahus kolmanda

isiku kasutusse majutusteenuse osutamiseks. Toetuse saaja saab tulu väljarentimisest. Tulu

majutusteenuse osutamisest saab kolmas isik. Kinnisvara väljarentimiseks toetust ei anta.

Asjaolu, et kaebaja on hoone omanikuna tellinud remonttöid ei tõenda tema tegevust

majutusteenuse osutajana ja majutusasutuse kasutajana. Määrusega on pandud toetuse saajale

kohustus kasutada investeeringuobjekti sihipäraselt ise. Vastasel korral loob see olukorra, kus

toetust taotleb isik, kes vastab määruse nõuetele, kuid investeeringut hakkab kasutama isik,

kellel ei oleks olnud õigust toetust saada. 12.11.2012 sõlmitud rendilepingu kohaselt ei ole

tegemist investeeringuobjekti opereerimise teenuse osutamisega nagu kaebaja püüab lepingu

sisu tõlgendada. Rendile andmist ei peagi keelatud tegevusena määruses sätestama, kuna

toetuse saaja kohustusena on fikseeritud investeeringuobjekti sihipärane kasutamine toetuse

saaja enda poolt. Kasutusõiguse üleandmine ei ole lubatud. Määruse nr 20 § 14 lg 2 p 1 ja 2

tuleb vaadelda koosmõjus. Investeeringuobjekti mittesihipärase kasutuse korral

järelevalveperioodil on võimalik ainult toetusraha tagasi nõuda, sest raha on juba välja

makstud. Toetust saanud investeeringuobjekti rendile andmine on iseenesest juba määruse

nõuete rikkumine ning PRIA ei pidanud muid asjaolusid tuvastama. Lisaks ei teavitanud

toetuse saaja PRIA-t eelnevalt muudatustest tegevuses (määruse nr 20 § 13 lg 2 p 1 ja 2).

Kaebaja 15.05.2015. a ärakuulamise protokolli kohaselt on hoone müügis ega ole endiselt

toetuse saaja sihipärases kasutuses.

11. Vastavalt 17.08.2016. a kohtuistungil kokkulepitule ja pärast vastustajalt

täiendavate, kohtu poolt välja nõutud dokumentide saabumist esitas kaebaja

25.08.2016 täiendava seisukoha, milles leidis, et investeeringutoetuse avalduse

kohaselt oli investeeringu eesmärgiks rajada Otepääle suusastaadioni vahetusse

lähedusse seminarihoone koos saunakompleksiga. Teostatava tegevuse nimetuseks on

avalduse B-osas märgitud uue hoone ehitamine. Tegemist oli seega hoone ehituseks

antud toetusega ning nimetatud eesmärk on täidetud, kuivõrd juurdeehitus on valmis

ehitatud, toimiv ja eesmärgipärases kasutuses. Investeeringutoetuse äriplaanist

tulenevalt oli kavandatavaks teenuseks saunateenuse pakkumine ning hoonete ja

ruumide rentimine ürituste läbiviimiseks. Äriplaanis esitatud teenust on

investeeringuobjekti valmisehitamisest alates pakutud ning pakutakse ka täna. Seega

on täidetud investeeringutaotluse avalduses märgitud eesmärk ehitada valmis Hotell

Murakas juurdeehitus ja äriplaanis esitatud kavandatav teenus vastab tänasel päeval

investeeringuobjektil pakutavale teenusele. Kaebaja rõhutab, et toetust taotleti mitte

terve hotelli Murakas ehitamiseks, vaid ainult seminari- ja saunahoone

juurdeehituseks. Investeeringuobjekt on tegelikkuses vaid väike osa Muraka hotellist.

Kaebaja kasutab hotelli Murakas opereerimiseks OÜ Torrox abi eesmärgiga tagada

kogu kompleksi tulusam ja efektiivsem toimimine. Kuivõrd seminari- ja saunahoone

on hotelli Murakas osa, opereerib OÜ Torrox ka nimetatud ruume. Nii on tagatud

äriplaanis toodud tegevuse jätkumine ning see pole terve toetuse väljamaksmisele

järgnenud aja jooksul katkenud ega muutunud. Kaebaja arvates ei ole sisulist vahet,

kas kaebaja ja OÜ Torrox vahel on koostöö fikseerimiseks sõlmitud rendi- või

teenuse osutamise leping. Kuigi formaalselt sõlmiti rendileping, tegeleb kaebaja ise

jätkuvalt äriplaanis märgitud tegevusega ehk pakub saunateenust ning rendib välja

seminariruume, kasutades selleks OÜ Torrox abi. Lähtuda tuleb mitte lepingu

pealkirjast, vaid kokkuleppe tegelikust eesmärgist.

12. PRIA vaidles oma 29.08.2016. a vastuses kaebaja täiendavale seisukohale vastu,

märkides, et vastustaja ei ole kunagi väitnud, et investeeringut ei ole vastavalt äriplaanile ellu

viidud ja toetuse saaja ise ei ole seda teatud ajal järelevalveperioodist sihipäraselt kasutanud.

Investeering on ellu viidud ja toetusraha ei küsita tagasi põhjusel, et investeeringuobjekti ei

kasutata sihipäraselt, vaid seetõttu, et toetuse saaja ise ei kasuta investeeringuobjekti

sihipäraselt, mis on määruse nr 20 kohaselt tema kohustuseks. Asjaolu, et terve

hotellikompleks on antud rendile, ei muuda toetust saanud seminarihoone ja saunakompleksi

rendileandmist lubatavaks. Kasutusõiguse üleandmist ei saa lubada juba ainuüksi seetõttu, et

sellisel juhul viiks tegevuse ellu isik, kellel on õigus toetust taotleda aga kasutama võiks

investeeringuobjekti sel juhul hakata ka isik, kes ei vasta määruse nõuetele ja kelle puhul

toetuse määramine oleks olnud välistatud. Seda, kas OÜ Torrox oleks vastanud taotlejale

esitatavatele nõuetele, ei oleks PRIA samuti pidanud hakkama tagantjärgi ega ka eelnevalt

analüüsima, kuna kasutusõigust üle anda ei tohi. OÜ Tikramenk on hoone kasutusõiguse üle

andnud kolmandale isikule. OÜ Tikramenk ei saa tulu hotelliteenuse osutamisest,

vaid kinnisvara väljarentimisest. Tulu majutusteenuse osutamisest saab OÜ Torrox ja sõlmitud

lepingu näol on selgelt tegemist rendilepinguga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Tikramenk apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus

ja Tartu Halduskohtu vaidlustatud lahend tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu 18.12.2015. a otsuses toodud põhjendustega. Ükski apellatsioonkaebuses ja

kaebaja täiendavas seisukohas esitatud väide ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest ja asja materjalidest, et halduskohus

oleks hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt või rikkunud

kohtumenetluse norme. Kaebuses esitatud põhiväidete osas on halduskohus võtnud

omapoolse seisukoha, uurinud piisava põhjalikkusega tõendeid ja tuvastanud ka asjakohased

faktilised asjaolud.

Vastuseks apellatsioonkaebusele ja kaebaja täiendavale seisukohale märgib ringkonnakohus

siiski järgmist.

14. Apellatsioonkaebuse kohaselt leiab kaebaja, et halduskohus on vaidlusaluse otsuse

tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, s. o määruse nr 20 § 14 lg 2 p 1.

Määruse nr 20 § 14 lg 2 p 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud investeeringuobjekti

säilitama ja sihipäraselt kasutama vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase

toetuseosa väljamaksmisest ning p 2 kohaselt saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise

korral PRIA nõudmisel tagasi maksma. Investeeringuobjekti sihipärase kasutuse nõue

käib viidatud paragrahvi sõnastuse kohaselt investeeringutoetuse saaja kohta ja nõuab just

toetuse saajalt selle kasutamist vastavalt toetuse taotlemisel esitatud äriplaanile kogu

järelevalveperioodi jooksul. Käesoleval juhul on toetuse saaja - OÜ Tikramenk - andnud

investeeringuobjekti täielikult kolmanda isiku (OÜ Torrox) kasutusse, et viimane seal

majutusteenust osutaks.

Ka kaebaja seaduslik esindaja on selgitanud, et hotell Murakas anti rendile, kuna ta ise ei

jõudnud sellega enam tegeleda (vt E. Kuldkepi seletuskiri 22.09.2014).

Kaebaja kui toetuse saaja saab seega tulu hotelli Murakas väljarentimisest OÜ-le Torrox,

mitte majutusteenuse osutamisest investeeringuobjektil. Kinnisvara väljarentimiseks ja sellest

tulu saamiseks aga määruse nr 20 alusel toetust anda ei saa. Nagu juba eelnevalt märgitud,

antakse toetust määruses nr 20 nimetatud tegevusvaldkondades investeeringuobjektide

rajamiseks ja toetuse saaja ise on kohustatud neid investeeringuobjekte, millega seonduvalt on

toetus määratud, sihipäraselt, s. o antud juhul majutusteenuse osutamiseks, kasutama.

Kaebaja pole esitanud ka tõendeid oma selle väite tõendamiseks, et ta osutab

investeeringuobjektiga seonduvalt majutusteenuseid rentnikuga koos. Asjaolu, et hotelli

Murakas hoone ja selle juurdeehituse omanikuna on kaebaja ise tellinud remonttöid

kolmandatelt isikutelt, s. o täitnud oma rendilepingu järgseid kohustusi hoonete omanikuna,

ei tõenda tema tegevust majutusteenuse osutajana ega ka majutusasutuse kasutajana, vaid

tegemist on rentniku ja rendileandja omavaheliste suhtega, millele on õigesti tähelepanu

juhtinud ka halduskohus. Investeeringuobjekti kolmandate isikute kasutusse andmine ei ole

määruse nr 20 kohaselt lubatud tegevus, kuna investeeringuobjekti peab kogu

järelevalveperioodi jooksul eesmärgipäraselt kasutama isik, kes toetust taotles, kellele toetus

määrati ja välja maksti ning kes hoone toetuse abil valmis ehitas. Kui järelevalveperioodi

jooksul lubada investeeringuobjekti kolmandate isikute kasutusse andmist, siis tekitab see

olukorra, kus investeeringuobjekti asub oma majanduslikes huvides kasutama isik, kellel ei

oleks olnud õigust sellega seonduvat investeeringutoetust taotleda ja selline tegevus oleks

omakorda vastuolus toetusmeetme eesmärgiga. Seetõttu ongi määruses nr 20 pandud just

toetuse saajale kohustus kasutada ise investeeringuobjekti sihipäraselt, s. o otstarbel, milleks

ta toetust taotles.

Mis puudutab veel kaebaja ja OÜ Torrox suhteid, siis 12.11.12 sõlmitud rendilepinguga

(tl 8-10) anti investeeringuobjekt rentniku (OÜ Torrox) valdusesse ja kasutusse (lepingu p

3.1). Rendileandja õigusi teostab ja kohustusi kannab rendilepingu kohaselt omanik,

s. o OÜ Tikramenk. Lepingu eseme kasutamise ja majandustegevusega seotud kulud kannab

rentnik, samuti tasub rentnik kõik lepingu esemega seotud maksud ja kannab koormatised.

Rendileandjale maksab rentnik aga hoonete, neis asuva sisustuse ja tehnika kui lepingu eseme

eest renti. Selliste lepingutingimuste puhul on selgelt tegemist rendilepinguga, mitte

investeeringuobjekti opereerimise teenuse osutamise lepinguga või koostöölepinguga, nagu

kaebaja kohtumenetluse käigus väitis. Kuna tegu on rendilepinguga, siis on ka loomulik, et

OÜ Tikramenk rendileandjana ja rendilepingu eseme omanikuna kontrollib talle kuuluva, kuid

rendile antud vara säilitamist ja kasutamist ning teeb ise omanikuna selleks vajalikke

remonttöid, paigaldab kraane, pumpasid jne, kuid sellest ei saa teha järeldust, et vaatamata

12.11.2012. a rendilepingu olemasolule kasutab rendileandja seetõttu tegelikult oma vara ise

majutusteenuse osutajana ja saab sellise teenuse pakkumisest ka tulu. Nagu juba eelpool

märgitud, ei näe määrus nr 20 ette investeeringuobjekti sihipärase kasutamise tagamist

investeeringutoetuse saaja poolt kolmandate isikute kaudu, vaid selle sihipärast kasutamist

toetuse saaja enda kohustusena ja tema enda poolt.

Nõustuda ei saa ka kaebaja selle seisukohaga, et halduskohus kohaldas ebaõigesti määruse

nr 20 § 14 lg 2 p 2. Kaebaja arvates saab toetusraha tagasi nõuda vaid toetusraha

mittesihipärase kasutamise korral, mitte siis, kui investeeringuobjekti on järelevalveperioodil

toetuse saaja poolt mittesihipäraselt kasutatud.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruse nr 20 § 14 lg 2 p 1 ja p 2 vaadelda koosmõjus.

Määruse nr 20 § 14 lg 2 p 1 paneb toetuse saajale kohustuse säilitada ja kasutada

investeeringuobjekti sihipäraselt vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase

toetusosa väljamaksmisest ning § 14 lg 2 p 2 järgi kohustub toetuse saaja saadud toetusraha

mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma. Seega tuleb nii toetusraha

kui ka investeeringuobjekti kasutada sihipäraselt. Kui toetusraha ei ole sihipäraselt kasutatud,

siis toetuse saajale väljamakset üldse ei tehta. Investeeringuobjekti mittesihipärase kasutamise

korral järelevalveperioodi jooksul ongi võimalik üksnes toetus osaliselt või tervikuna tagasi

nõuda, sest toetusraha on taotlejale juba välja makstud. Kaebaja viitas ka määruse nr 20

seletuskirjas toodud lausele, et: „toetuse mittesihipärase kasutamise korral peab toetuse saaja

saadud toetuse tagasi maksma“. Samas on jäetud tähelepanuta viidatule vahetult eelnev

lause: „Üheks olulisemaks kohustuseks on see, et toetuse saaja peab investeeringuobjekti

säilitama ja sihtotstarbeliselt kasutama vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase

toetusosa väljamaksmisest ning võimaldama teha järelevalvet.“ Investeeringuobjekti

kasutusõigus on käesoleval juhul aga üle antud kolmandale isikule ning toetuse saaja saab tulu

oma vara väljarentimisest, mitte majutusteenuse osutamisest investeeringuobjektil. Tulu

majutusteenuse osutamisest saab rendilepingu kohaselt kolmas isik. PRIA poolt toetuse

osalise tagasinõudmise kohta tehtud otsuses viidatud alused kohustavad toetuse saajat selgelt

toetuse tagasi maksma, kui ta rikub temale määrusest nr 20 tulenevaid kohustusi

järelevalveperioodi jooksul.

Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et halduskohus ei ole vaidlusalust

otsust tehes materiaalõiguse norme vääralt tõlgendanud ega ka valesti kohaldanud.

15. Kaebaja leiab, et halduskohus on otsust tehes vääralt hinnanud ka tema poolt esitatud

tõendeid. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, sest nagu juba eelpool märgitud, näitab teatud

remonditööde tellimine ja nende eest tasumine kaebaja poolt üksnes OÜ Tikramenk kui

hoonete omaniku poolset rendilepingu järgsete kohustuste täitmist, mitte aga selle kaudu

majutusteenuse osutamist kaebaja poolt, sest viimasega tegeleb hotellis ja selle

juurdeehituses lepingujärgselt rentnik. Ilmselt ei teostaks ka hotelli pidaja OÜ Torrox, kes

saab tulu majutusteenuse osutamisest, spetsiifilisi oskusi vajavaid parandus- ja remonttöid ise,

vaid palkaks selleks vastava ala asjatundjad. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus

halduskohtu seisukohaga, et kaebaja poolt kohtule esitatud ja kaebaja tellimisel remontööde

teostamist ning vajalike seadmete jms. paigaldamist tõendavad arved (tl 39-48) ei tõenda veel

seda, et OÜ Tikramenk osutab siiski ise investeeringuobjektil majutusteenust.

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus rikkunud ka menetlusõiguse norme, sest

halduskohtu vaidlusalune otsus on piisavalt põhjendatud ning kaebaja ei selgitanud ka

täpsemalt, millised on need PRIA poolt väidetavalt toetuse kasutamise sihipärasuse

hindamisel tehtud olulised kaalutlusvead ja milles seisneb uurimispõhimõtte mittejärgmine

vastustaja poolt.

Kaebajalt toetuse osalisel tagasinõudmisel ei pidanudki PRIA tuvastama OÜ Torrox vastavust

määruses nr 20 toodud toetuse saaja nõuetele, sest toetust saanud investeeringuobjekti

rendileandmine on juba iseenesest määruse nr 20 nõuete rikkumine. Lisaks ei teavitanud

toetuse saaja PRIA-t eelnevalt muudatustest oma tegevuses (määruse nr 20 § 13 lg 2 p 1 ja 2).

See, et väidetavalt üksnes tänu rendilepingu sõlmimisele sai kaebaja oma tegevust jätkata,

omab tähtsust äriühingu ettevõtlustegevuse seisukohalt, kuid ei ole toetuse tagasinõudmist

välistav asjaolu. Toetuse saaja seaduslik esindaja E. Kuldkepp on ka 15.05.2015. a

ärakuulamise protokollis märkinud, et andis hotelli rendile, sest tal on neli firmat ja tema poeg

tegeles hotellindusega, kuid siis läks poeg ära välismaale ja siis võttis ta ise hotellinduse üle,

kuid ei jõudnud sellega siiski ise tegeleda ja andis kogu kompleksi OÜ-le Torrox rendile.

E. Kuldkepi selgituse kohaselt anti hotell rendile alates 01.08.2012 kuni 12.11.2014. Esitatud

rendileping on aga sõlmitud tähtajatult (lepingu p 3.3). Ka 15.05.2015. a protokolli kohaselt

olid hooned müügis ega olnud endiselt toetuse saaja enda sihipärases kasutuses. Toetuse saaja

esindaja sõnade kohaselt ei kavatsenud ta ka kuni järelejäänud järelevalveperioodi lõpuni

investeeringuobjekti ise kasutada, vaid soovis hooneid võõrandada. Toetuse saaja ei ole ka

hiljem (s. o pärast 15.05.2015) vastupidist väitnud ega teavitanud vastustajat kavatsusest

investeeringuobjekti ise sihipäraselt kasutama hakata. Ka hetkel hotelli Murakas kodulehelt

leitavad kontaktandmed on endiselt rentniku OÜ Torrox omad, mis tähendab, et ka

käesoleval ajal kasutab hoonet ja selle juurdeehitust jätkuvalt Torrox OÜ, kuigi omanik on

endiselt OÜ Tikramenk. Eeltoodust tulenevalt on alusetud kaebaja etteheited

vastustajale toetuse osalise tagasinõudmise otsuse puhul kaalutlusvigade esinemise ja

uurimispõhimõtte mittejärgimise kohta. Ka kaebaja 2013. a majandusaasta aruandest nähtub,

et tema müügitulu koosnes vaid kinnisvara rendist (24 000 eurot). 2014. a saadi müügitulu

29 972 eurot samuti kinnisvara rendist. See tähendab, et toetuse saaja ei ole tegelenud

majutustegevusega ega ole sellest müügitulu saanud, millest omakorda järeldub, et kaebaja ise

ei ole hotelli pidanud, vaid on saanud tulu selle väljarentimisest. PRIA nõuabki kaebajalt

toetussumma tagasi üksnes osaliselt summas 39 159,86 eurot, sest osa ajast

järelevalveperioodi jooksul on investeeringuobjekt olnud ka kaebaja sihipärases kasutuses ja

toetuse täies mahus tagasinõudmine ei oleks seetõttu põhjendatud.

Mis puudutab kaebaja väidet selle kohta, et halduskohus jättis alusetult rahuldamata esitatud

taotluse asjas istungi korraldamiseks, siis ka see ei too kaasa halduskohtu vaidlusaluse otsuse

tühistamist, sest halduskohtul oli HKMS-st tulenevalt õigus ka istungit mitte korraldada, kui

kohus leidis, et kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud on võimalik välja selgitada

kirjalikus menetluses ja ilma kohtuistungit korraldamata. Halduskohtus istungi korraldamata

jätmine ei ole antud juhul kaasa toonud sisuliselt ebaõige lahendi tegemist ning iseenesest ei

ole rikutud ka kaebaja õigust olla oma kohtuasja arutamise juures, sest ringkonnakohus

vaatas asjas esitatud apellatsioonkaebuse läbi kohtuistungil ja kogus ka täiendavaid tõendeid,

kuid see ei toonud samuti kaasa halduskohtu otsuse muutmist ega tühistamist.

17. Kaebaja poolt esitatud täiendava seisukoha järgi oli investeeringutoetuse äriplaani

kohaselt investeeringu eesmärgiks rajada Otepääle suusastaadioni vahetusse lähedusse

seminarihoone koos saunakompleksiga ja see eesmärk on täidetud. Samuti märkis kaebaja, et

pole sisulist vahet, kas tema ja OÜ Torrox vahel on koostöö fikseerimiseks sõlmitud rendi-

või teenuse osutamise leping. Formaalselt sõlmiti küll rendileping, kuid tegelikult opereerib

OÜ Torrox nimetatud ruume, s. o tegeleb hoone majandamisega.

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole PRIA kaebajale ette heitnud seda, et investeeringut ei ole

vastavalt äriplaanile ellu viidud ja toetuse saaja ise ei ole seda kunagi järelevalveperioodi

jooksul sihipäraselt kasutanud. Vastustaja on nõustunud sellega, et investeering on ellu viidud

ja ka toetusraha ei küsita tagasi sel põhjusel, et investeeringuobjekti ei kasutata sihipäraselt,

vaid seetõttu, et toetuse saaja ise ei kasuta investeeringuobjekti sihipäraselt, mis on määruse

nr 20 kohaselt aga toetuse saaja kohustuseks kogu järelevalveperioodi ajal. Ka asjaolu, et

terve hotellikompleks on antud rendile, ei muuda toetust saanud seminarihoone ja

saunakompleksi rendileandmist eraldi lubatavaks. Seda, kas OÜ Torrox oleks vastanud

investeeringutoetuse taotlejale esitatavatele nõuetele, ei oleks PRIA samuti pidanud hakkama

tagantjärgi ega ka eelnevalt analüüsima, sest kasutusõigust ei tohi nagunii järelevalveperioodi

jooksul üle anda. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole asja materjalidega tõendamist leidnud

ka kaebaja väide, et rendilepingu asemel on tegemist hoopis koostöölepinguga ja OÜ

Tikramenk on endiselt hoone ja selle juurdeehituse kasutaja ning majutusteenuse osutamisest

tulu saaja. OÜ Tikramenk ei saa asja materjalidest nähtuvalt tulu hotelli- või majutusteenuse

osutamisest, vaid kinnisvara väljarentimisest. Tulu majutusteenuse osutamisest saab OÜ

Torrox ja ka hotelli töötajate puhul on tööandjaks OÜ Torrox, mitte OÜ Tikramenk. Kaebaja

ja OÜ Torrox vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist rendilepinguga VÕS § 339 mõistes

ning asjaolu, et rendileandja kontrollib ise rendilepingu eseme majandamist ja korrashoiu

tagamist, ei muuda rendilepingut koostöölepinguks. Rendileandja vastava kontrolliõiguse

näeb ette VÕS § 343.

18. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata

ning Tartu Halduskohtu 18.12.2015. a otsus muutmata.

19. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad tema enda kanda vastavalt

HKMS § 108 lg-le 1.

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/