4-16-4418/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. august 2016 kohtumajas Jõhvi Väärteoasja number 4-16-4418 ( ) 2440,16,002762 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Ingrid Koddo,

Marina Davõdovitš Väärteoasi kaebemenetluses

R.P kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja

Mxxx Kxxx19.05.2016.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,16,002762 Menetlusalune isik R.P, isikukood XXX, EV kodakondsus, xxx. Kohtuväline menetleja Istungi toimumise aeg Ida Prefektuuri esindaja MxxxKxxx 11.08.2016 RESOLUTSIOON VTMS § § 132 p 1, 133-135 kohus OTSUSTAS:

Jätta ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi R.P kaebus Politseipolitseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja MxxxKxxx 2440,16,002762 rahuldamata 19.05.2016.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr

ja nimetatud otsus muutmata.

Edasikaebamise kord.

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

2

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 15.09.2016.a.

MENETLUSE KÄIK

26.04.2016 koostas patrullpolitseinik Ixxx Hxxx 85743 selle fakti kohta, väärteoprotokolli AB 14 et R.P xxx xxx juures xxxx juhtis mootorsõidukit , sõitis sõidutee ristusmisalale

foori keelava kollase tule ajal. Samuti juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. LS § 58 lg 3, § 90 lg 1 Sellega rikkus R.P p 1. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 1, § 201 lg 1 221 lg alusel.

19.05.2016 - ja menetlustalituse tegi Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus

menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja M väärteoasjas 2440,1 xxx xx 6,002762 otsuse, milles

pidas tõendatuks poolt LS § 22 1 ja § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava R.P 1 lg

väärteo toimepanemist ja määras isikule karistusena LS § 1 järgi 100 trahviühikut summas 201 lg 400 eurot.

02.06.2015 esitas R.P kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale.

KAEBUSE SISU

Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ostus tuleb tühistada. 26.04.2016 xxx roolis Dxxx Oxxxi, mitte tema. Politseinikud pidasid neid kinni ja väitsid, et roolis oli just tema.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata.

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Menetlusalune isik R.P xxx, neid peeti kinni xxx viadukti andis ütlusi, et sõitsid O all ja küsiti, kas nad vahetasid riided ära. Tema roolis ei olnud, tal oli seljas hall riietus, ei mäleta,

mis Oxxx oli. Tema keera ennast istmel ringi kui politsei neid peatas. Nad ületasid ristmikku kollase tulega, mis oli kohe pärast rohelist. Kohti nad omavahel ei vahetanud.

Tunnistaja Ixxx Hxxx xxx xxx ristmik andis ütlusi, et oli patrullis juures. Fooride juure ületas u kollase tulega. Paremal pool istus valge pluusiga noormees ja roolis halli pluusiga noormees. Sõitis järgi ja auto peeti vikuritega kinni. Auto rappus peale peatumist ja kui nad auto juurde jõudisd, oli näha, et isikud on kohad vahetanud. Isikud väitsid, et pole kohti vahetanud.

Kohtuistungil avaldati (lk. 7), mille kohaselt 26.04.2016 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus

kell 16.21 kõrvaldati R.P sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal

puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kõrvaldatud, kuni põhjuse äralangemiseni.

3 Kohtuistungil avaldati R.P karistusregistri andmed (lk 14), mille kohaselt on teda 1

korda kriminaalkorras karistatud ja 1

kehtiv väärteokaristus.

Kohtuistungil vaadati CD-d videosalvestusega

(lk 16) väärteo toimepanemisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja ametniku ja tunnistaja, vahetult uurinud asjas esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et R.P

kaebus ei ole põhjendatud.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS - § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt.

Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist

kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Kohus loeb väärteoasjas kogutud tõendeid – ütlusi, prefektuuri kirjalike tunnistaja IxxxHxxx tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks ning otsuse tegemisel rajaneb kogutud tõenditele.

Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja Indrek Hindreus ütluste ja ülalmainitud kirjalike tõendite usaldusväärsuses. Tunnistaja andi ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete s

asjaoludega. Tunnistaja ei ole isiklikult tuttav menetlusaluse isikuga,

ta on sõltumatu tunnistaja, kes andis ütlusi selle kohta, mida ise nägi. Antud tunnistaja on politseitöötaja, kelle igapäevaseks tööks on ka liiklusjärelevalve teostamine. Oma igapäevases töös peab ta kontrollima, et liiklejad

järgiksid Liiklusseadust ning rikkumise ilmnemisel koheselt reageerima. Kohtu hinnangul

tunnistaja ütlused on usaldusväärsed, ütlustes puuduvad vastuolud tõendamiseseme asjaolude kohta, ütlused on loogilised ja kooskõlas dokumentaalsete tõenditega.

Kohus märgib, et väärteoasjas puuduvad otsesed tõendid, et maanteel juhtis sõidukit xx

xxxR.P , kuid on kogutud kaudsete tõendite kogum, mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi väärteo asjaolude suhtes.

Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest,

vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. Otsese tõendi

sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit

asjaolu, kaudse tõendi sisuks seevastu on teave, mis ei kajasta küll kuriteo tehiolu ennast, kuid võimaldab teha järeldusi sellega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi

ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva

tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada

selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse (RKKKK nr 3-1-1-15-12 ).

4

Kuriteo toimepanemine võib olla tuvastatud kaudsetele tõenditele tuginevalt, s.t sellistele tõenditele, milles ei sisaldu teavet otseselt tõendamiseseme asjaolude, vaid nn vahepealsete faktide

kohta. Kaudsete tõendite kasutamine tõendamisel eeldab aga seda, et kohtuotsuses tuleb ära

näidata, kuidas kaudsete tõendite abil kindlaks tehtud tõendamiseseme välised asjaolud

(vahepealsed faktid) võimaldavad kogumis teha järeldusi tõendamiseseme mingi asjaolu suhtes (RKKKo 3-1-1-68-11).

Kohtu hinnangul on veenvad tunnistaja I. Hxxx ütlused, mille kohaselt ta on kindel, et tema poolt xxx xxx juhtis R.P. Temal oli seljas hall pluus, kaasreisijal kinni peetud sõidukit

valge pluus. Kui nad läksid auto juurde, istus rooli valge pluusiga mees ja kõrval istus halli pluusiga, ning isik, kes istus juhi kohal üritas turvavööd kinni panna. Auto seisma jäämisel hakkas auto rappuma ning isikud vahetasid kohad. Seda on näha ka CD salvestuselt. Auto kinnipidamise põhjuseks aga oli ristmiku ületamine kollase fooritulega, mida kinnitavad nii tunnistaja I.Hxxxkui ka ning videosalvestus.

Seega tunnistaja ütlused selle kohta, et auto liikumise ajal oli roolis meesterahvas halli pluusiga,

mis väärteo toimepanemise hetkel oli R.P seljas, et peale seisma jäämist hakkas

auto raputama, et kui politseinikud läksid auto juurde, juhukohal olnud meesterahvas üritas

turvavööd kinni panna, moodustavad kogumist, millest järeldub, et R.P juhtis sõidukit ja peale auto peatamist R.P ja juhi kõtrval seisnud meesterahvas vahetasid kohad.

Tunnistaja ütlusi kinnitab ka politseiautost tehtud videosalvestus, millest on näha, kuidas suhteliselt suur ja raske xxx raputas.

Samuti asjaolu, et väärteoprotokoll koostati justminelt R.P suhtes, aga mitte isiku

suhtes, kes oli roolis auto juurde, suurendab tunnistaja I.Hxx , kui politseitöötajad tulid ütluste

usaldusväärsust ja tema veendumust, et R.P juhtis sõiduautot vääärteo toimepanemisel.

Kohtu hinnangul tunnistaja ütlused koostoimes saavad olla küllaldasteks ja sideosalvestisega usaldusväärseteks tõenditeks. Tunnistaja ütlustega ja sideosalvestisega on kinnitamist leid

nud fakt,

et sõiduauto sõitis sõidutee ristusmisalale foori keelava kollase tule ajal. Videosalvestusest on ilusasti näha, kuidas sõiduauto sõitis ristusmisalale ning et fooris põles kollane ja kohe punane tuli.

Kohus ei loe menetlusaluse isiku ütlusi usaldusväärseteks kuna ütlused on vastuolus teiste kogutud

tõenditega (tunnistaja Ixx Hxxx videosalvestisega ütlustega ja ) ning kohus kõrvaldab menetlusaluse isiku ütlused tõendite hulgast. Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku ütlused on end õigustatavad ning antud soovides vabaneda väärteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest.

Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et R.P xxx xxx xxx juures juhtis

mootorsõidukit , sõitis sõidutee ristusmisalale foori keelava kollase tule ajal. Samuti juhtis xxx

mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sellega rikkus R.P LS § 58 lg 3, § 90 lg 1 p 1. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 221 lg 1, § 201 lg 1 alusel.

5 ASJASSEPUUTUVAD NORMID

Liiklusseaduse § foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma 58 lg 3 kohaselt jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Liiklusseaduse § 22 sätestab: 1 lg 1

Juhi poolt f eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 oori keelava tule ajal ristmikule sõitmise trahviühikut.

Liiklusseaduse § 22 järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise 1 isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

Liiklusseaduse objektiivsed tunnused seisnevad juhi poolt lubatud foori keelava tulega § 221 ristmikule sõitmises.

Videosalvestiselt nähtub, ületab ristmiku kolle foori tulega. Seda kinnitavad ka tunnistaja xxx

Indrek Hindreus

ütlused.

Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Liiklusseduse § 201 lg 1 sätestab:

Mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Koosseisutüübilt on LS § 201 puhul tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse väärteokoosseisuga.

Liiklusseaduse § 201 lg 1 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et R.P

täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 221 lg 1 ja § 201 lg 1 järgi otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab,

et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Aleksei

R.P juhtis sõidukit omamata juhtimisõigust, samuti sõiduki autojuhina sõitis keelava kollase fooritulega ristmikule R.P tegevus oli teadlik ja sihikindel ning ta tahtlikult . eiras Liiklusseaduse § 25 lg 3 ja § 90 lg 1 p 1 sätteid.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 221 lg 1 ja § 201 lg 1 järgi.

Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on

seisukohal, et R.P pani talle inkrimineeritavad väärteod toime süüvõimelisena,

kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

6 KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

LS § 221 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 50 trahviühikut ehk summas 200 eurot lg 1 . LS § 201 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut ehk summas 800 eurot või arestiga.

Menetlusalune is 0 eurot, mis on ik on karistatud rahatrahviga 100 trahviühikut ehk summas 40 keskmises määras.

Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis

süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3 06): „13.1 Klassikalise -1-1-43-

arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isi

k ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu

lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud, et süüdlane pani toime

liiklusalase rikkumise otsese tahtlusega, puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohtu

hinnangul R.P süü tase on keskmine ning kohtuvälise menetleja poolt määratud

karistus (keskmises määras) on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut.

Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 400 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid.

KOHTU MEETMED

Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 19.05.2016 otsus väärteoasjas 2440,16,002762 muutmata.

Kohtunik Larissa Prokopenko

7