1-16-183/31 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-183

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. september 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-183 Kohtukoosseis Eesistuja , liikmed Meelika Aava ja Urmas Pavel Gontšarov Reinola

Kriminaalasi R.M-i

169

süüdistus KarS § järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 2016. a otsus

29. märtsi üldmenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava R.M-i kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar Prokuratuur, esindaja ringkonnap

rokurör Ainar Koik Prokurör Ainar Koik Süüdistatav R.M

Isikukood XXX, elukoht X , varasemalt XX

kriminaalkorras karistatud ühel korral Harju Maakohtu 27. oktoobri 2011. a otsusega KarS § 169 järgi vangistusega kaks

kuud, mis jäeti KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele pööramata katseajaga kolm aastat Kaitsja Vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. kriminaalasjas Jätta Harju Maakohtu 29. märtsi 2016. a kohtuotsus R.M-i muutmata ja kaitsja ning prokuröri apellatsioonid rahuldamata.

2. Mõista R.M-ilt 264 (kakssada kuuskümmend neli) Eesti Vabariigi kasuks

eurot määratud kaitsjale vandeadvokaadi abi Silver Reinsaarele apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a

EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS

2(10) Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300).

Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

päeva võimalik tutvuda ringko st, mil kohtumenetluse poolel oli nnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus 1. R.M-ile et tema, olles Tallinna esitati süüdistus KarS § 169 lg 1 järgi selles, Ringkonnakohtu 30. -0-11043 kohustatud septembri 2009. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2 maksma igakuisel (B, isikukood XXXXXXXXXXX t oma alaealise tütre AM ) ülalpidamiseks

elatist summas 7000 krooni (s.o 447 eurot 38 senti) kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni,

hoidub alates 2011. novembrist elatise maksmisest . Elatise maksmisest a kõrvale kõrv on toimunud sü vältel alehoidumine on kuritahtlik, s.t stemaatiliselt enam kui nelja aasta .

R.M-i makstav elatis k

jäi ainsa erandiga ohtumäärusega kohustatust enam kui neli

korda väiksemaks ja perioodil 2011. a juunini laekus temalt tütre a novembrist kuni 2014. kasuks vaid ühel korral mõnekümne euro suurune summa. 2. R.M-i elatise maksmist, mida kinnitavad talle kuuluv varaline seis võimaldab

osalus kasumlikus äriühingus OÜ sõiduauto , kaks talle kuuluvat t Eestis ning kinnisvara Vene Föderatsioonis Novgorodi oblastis ja oma tütre kasuks . Selle vara realiseerimiseks

elatise maksmisel pole süüdistataval olnud mõjuvaid takistusi. Ta

pole seadnud endale

prioriteediks elatise maksmise kohustuse atuses võimalikult suures ul täitmist, vaid on

järjekindlalt ja süstemaatiliselt jätnud elatise maksmata. Elatise maksmine toimus vaid

kohtutäituri kaudu, kuid tasutud on kohtuotsusega määratust kordades väiksemad summad. Selle tulemusena ületab elatisraha võlgnevus kolmkümmend tuhat eurot. Maakohtu otsus 3. Harju Maakohtu 29. märtsi 2016. a otsusega tunnistati R.M süüdi KarS § 169 lg 1

järgi ja teda karistati KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud vangistusega neli kuud. karistusele Harju Maakohtu 27. oktoobri 2011. a otsusega kohtuasjas nr 1-11-10857 mõistetud

karistuse ärakandmata osa, s.o vangistus 2 kuud mõisteti . R.M-ile itkaristusena li vangistus kuus kuud. KarS § de 73 lg 4 ja 69 lg 1 alusel asendati R.M-ile mõistetud ja -

ärakandmata tähtajaline vang s.o ükssada kaheksakümmend päeva istus kuus kuud,

üldkasuliku tööga kümmend tunni ulatuses KarS § 69 lg 3 alusel määrati sada kaheksa .

üldkasuliku töö tegemiseks ühe aasta ja kahe kuu pikkune tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel ko R.M üldkasuliku töö tegemise ajal, s.o hustati ühe aasta ja kahe kuu jooksul järgima KarS § 75 lg 1 p –6 sätestatud kontrollnõudeid ja , -des 1 kohustusi. -te 1 - KrMS § 173 lg – 4, § 175 lg 1 p de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõisteti

R.M-ilt riigituludesse menetluskuluna sundraha teise astme kuriteo toimepanemise

eest kuussada nelikümmend viis eurot ja kaitsjatasu kohtulikul uurimisel osutatud

õigusabiteenuse eest summas nelisada eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti kaitsjatasu kohtulikul

uurimisel osutatud õigusabiteenuse eest summas 265 eurot 53 senti riigi kanda.

3(10) 4. Maakohus põhjendas oma otsust järgmiselt.

4.1. Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2009. a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-11043 kinnitas kohus poolte kokkuleppe, mille kohaselt R.M kohustus alates 1. oktoobrist

2009 tasuma alaealise lapse

AM ülalpidamiseks elatist 7000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni (tl 22). Harju Maakohtu 27. oktoobri 2011. a kohtuotsusega tunnistati

R.M süüdi ja teda karistati KarS § 169 järgi selle eest, et tema, olles kohustatud

Tallinna Ringkonnakohtu määrusega maksma igakuiselt elatist 7000 krooni oma alaealise

lapse ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni, jättis selle kohustuse kuritahtlikult täitmata (tl kohustatud jõustunud kohtulahendi alusel tem 23-24). Seega on R.M ale pandud kohustust täitma ja teda on ka varasemalt selle kohustuse eiramise eest karistatud.

4.2. R.M ei ole alates 2011. a novembrist täitnud kohtuotsusega pandud kohustust

täies mahus, elatisraha on makstud mõnel korral ning sedagi kohtutäituri kaudu. vaid

Kohtutäitur Õ päringutele nähtub, et täiteasja 027/2009/6451 i Risto Seppa abi K vastusest

(elatise võlgnevus) raames on täitur sissenõudjale kandnud 622 eurot 43 senti (15. aprillil 2014 - 87 eurot 55 senti, 9. aprillil 2015 - 92 eurot 68 senti, 18. mail 2015 - 110 eurot 55 senti, 18. juunil 2015 - 110 eurot 55 senti, 16. juulil 2015 - 110 eurot 55 senti, 19. augustil 2015 - 110 eurot 55 senti). 24. augusti 2015. a 32 397 eurot 57 seisuga oli R.M-i elatise võlg

senti arestinud ja seadnud . Seoses täiteasjaga on kohtutäitur võlgniku pangakontod

keelumärke temale kuuluvale äriühingu osale ning sõidukitele (tl 75-81), mida kinnitavad ühtlasi tungil antud ütlused, väljavõte Äriregistri teabesüsteemist (tl 25

kohtuis R.M-i

- 43) ning M (tl 63-69). aanteeameti vastus päringule 4.3. S maksis üüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta elatist oma võimete kohaselt.

Samas nähtub tõenditest, et kõik laekumised toimusid kohtutäituri kaudu. Juhul, kui süüdistatav oleks täitnud temal lasuvaid kohustusi olemasolevate võimaluste piires, oleks ta seda ka igakuiselt võimaluste piires teinud, kandes igakuiselt vabatahtlikult kontole rahalisi vahendeid, millega oleks näidanud seda, et ta soovib temal lasuvaid rahalisi kohutusi tasuda ning teeb seda ka võimaluste piires.

4.4. Süüdistatava igakuiseid sissetulekuid hinnates lähtus kohus lisaks süüdistatava enda

ütlustele ka töötukassa andmetest ning Sotsiaalkindlustusameti vastusest. Töötukassa

andmetel on süüdistatav olnud töötuna arvel 25. aprillist 2011 kuni 23. juulini 2012;

25. juulist 2012 kuni 31. märtsini 2013 ning 15. augustist 2014 kuni 10. detsembrini 2014. Selle aja jooksul ei ole talle rahalisi väljamakseid tehtud (tl 70-71). Sotsiaalkindlustusameti

vastusest

maksti sotsiaaltoetusi alates 2014. a järelepärimisele nähtub, et R.M-ile

juunist kuni 2015. a augustini kogusummas 834 eurot 95 senti ja pensioni alates 2014. a juulist kuni 2015. a augustini kogusummas 2828 eurot 98 senti (tl 72-73). Süüdistatav ise on väitnud oma igakuiseks sissetulekuks 220-250 eurot, mille moodustab pension summas 175 eurot ning ülejäänud osas juhutööde (lumekoristuse või vanametalli korjamisega) eest saadud

tulu. Seega kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendite pinnalt ei ole süüdistatava ametlikud sissetulekud olnud piisavad elatisraha täies mahus maksmiseks.

4.5. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistataval tuvastatud 10. juunil 2014

töövõimetus 50% üldhaigestumin ulatuses ( e) ja keskmine puue kestvusega 15. maist 2014

kuni 31. maini 2017 (tl 104-108). Süüdistatavale ei ole määratud töövõimetust 100 % ulatuses, seega on ta võimeline siiski osaliselt tööd tegema ning seda ilmselt ka rohkem kui kolm päeva kuus. Kohus nõustus prokuröriga, et R.M-ile saab ette heita seda, et ka

enne töövõimetuse tuvastamist ta tööd ei teinud ja elatist ei maksnud. Olukorras, kus isiku

peamiseks probleemiks tööle asumisel on väidetavalt väga halb nägemine, on süüdistatav

siiski enda ütluste kohaselt juhtinud elukaaslase sõidukit ning kannatanu on teda näinud

erinevaid sõidukeid juhtimas. Kohus nõustus prokuröriga, et R.M ei ole tuvastatud

4(10) rasket või sügavat puuet. inimesel töö tegemist, palga teenimist ega Keskmine puue reeglina palgast elatise tasumist ei takista.

4.6. 28. juulil 2014 esitas R.M Harju Maakohtule hagi vastu elatise AB vähendamiseks. Nimetatud tsiviilasi nr 2-14-55028 on Harju Maakohtu menetluses (tl 74).

Kohtule jäi selgusetuks, miks süüdistatav ei esitanud hagi elatisraha vähendamiseks varem,

kui tema e

nda ütluste kohaselt sai ta aru juba 2012. aastal, et ta ei ole võimeline elatist maksma. Nii Süüdistatav on esitanud väite, et tal ei olnud hagi esitamiseks rahalisi vahendeid.

süüdistatava enda kui ka kannatanu ütlused kinnitavad, et teda käesoleval ajal

esindab tsiviilmenetluses süüdistatava endise firma . Kohus juhib tähelepanu, et XXX pankrotihaldur lisaks sõprade ja tuttavate abile on võimalik tsiviilmenetluses taotleda ka riigiõigusabi.

4.7. S kuulub Novgorodi oblastis Valdai rajoonis X

üüdistatavale R.M-ile XX

külanõukogus külas järgnev kinnisvara: XXX elumaja koos majandushoonetega (172,6m2),

maatükk (1477m2

) ja maatükk (1485m2

) de . Vene Föderatsiooni Valdai Rajooni Siseasja

ministeeriumi osakond on ühtlasi esitanud väljavõtte, mis sisaldab kõikide Venemaa territoriaalsete organite registrite andmeid ühtsest riiklikust registrist ning käsitleb õigusi

kinnisvarale ja sellega tehtavatele tehingutele ning nimetatud väljavõtte kohaselt R.M-i nimele registreeritud kinnisvarale koormatisi pole seatud (tl 44-62). Teisalt on

R.M-ilt - välja nõutud Vene Föderatsiooni maksu ja riigilõivuseaduse alusel 5. detsembril 2015 70687,65 rubla, 22 850 rubla, 2965,13 rubla ja 980 rubla. Kaitsja juhtis siinkohal seda, kui Riigiprokuratuur kohtu tähelepanu sellele, et teatised on väljastatud pärast sai oma vastuse Venemaalt, ning leiab, et Venemaal asuv kinnisvara on küll iseenesest olemas aga seda ei saa realiseerida. Süüdistatava ütluste kohaselt on ta Venemaal asuvat kinnisvara

püüdnud müüa alates 2014 aastast, kuid tulutult. Kohus nõustub, et maksuvõlgadega .

kinnisvara realiseerimine võib olla raskendatud, samas ei saa seda lugeda müümist välistavaks asjaoluks. Samuti oleks süüdistatav võinud juba 2012. aastal, kui teda tabas teadmine, et ta ei

ole võimeline elatisraha maksma, asuda endale kuuluvat kinnisvara müüma. Seda enam, et

tegemist on kinnisvaraga, mida isik ei kasuta elamispinnana ega muul otstarbel ning mille

tühjalt seismine toob kaasa süüdistatavale lisakohustusi. Kohtueelses menetluses eitas isik kinnisvara olemasolu Venemaal ehk selles osas andis süüdistatav vastuolulisi ütlusi, mis annab alust arvata, et el kui süüdistatav püüab näidata end majanduslikus mõttes halvemal järj

ta seda tegelikult on. Seda ilmestab ka asjaolu, et süüdistatav on temale kuulunud sõidukid realiseerinud Kuusakoskis u vahetult enne kohtutäituri poolt keel märke seadmist ning sellest

saadud rahast ei ole elatist makstud. Eeltoodut arvestades nõustub kohus prokuröriga, et

süüdistataval kuulus ning kuulub ka hetkel piisavalt vara, mida saaks elatisnõude vähemalt

osaliseks hüvitamiseks realiseerida, kuid on oma käitumisega kinnitanud, et R.M tema enda põhimõtteline valik on senini olnud elatist lihtsalt mitte maksta.

4.8. Süüdistatav ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks

määrani, mis võimaldaks tal täita elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses.

Käesoleval juhul on süüdistatava initsiatiiv omale jõukohase töökoha leidmisel olnud väike ning ta on kohtueelses menetluses püüdnud oma vara varjata. Samuti juhib kohus tähelepanu,

et süüdistatav on tasunud kohtuotsusega välja mõistetud elatist väiksemas ulatuses kui tema

varaline seisund seda võimaldaks. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et süüdistatav ei ole kordagi vabatahtlikult elatist maksnud, temale kuuluvat kinnisvara pole ta

pidanud vajalikuks elatise maksmise kohustuse täitmiseks realiseerida, samuti muu vara

(sõidukite) müümisel saadu maksmiseks ei kasutanud ning kokkuvõttes on d tulu ta elatise

üksnes kohtutäituri abil maksnud elatist harva ning seda ka vähemalt neli korda väiksemas

summas kui kohtuotsusega ette on nähtud. Ka süüdistatav ise on tunnistanud, et ta ei ole

elatisraha täies määras maksnud. Seega leiab kohus, et kuna kohustatud isik ei teinud

mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal

5(10) elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita ja on korduvalt püüdnud näidata end majanduslikult vähem kindlustatuna ning tööalaselt abitumana kui ta seda tegelikult on, siis on tegemist elatise maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidumisega. 4.9. Lisaks eelnevale on vaja tuvastada, kas kohustatud isik rikkus elatise maksmise kohustust

süstemaatiliselt või pikema aja vältel. Praeguses asjas heidetakse isikule elatise maksmata

jätmist ajavahemikus 27. oktoobrist 2011 kuni 29. märtsini 2016, s.o enam kui nelja aasta vältel on niivõrd vä . Selle aja jooksul on tasutud kokku 622 eurot ja 43 senti, mis ike summa, mille eest ei ole võimalik lapsele mitte midagi soetada ega last ülal pidada ning see summa ei

ulatu ka ühes kuus maksmisele kuulunud poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärale. Samuti näitab süstemaatilisust seegi, et juba varasemalt ei ole süüdistatav elatisraha maksmise kohustust täitnud. R.M-i võlgnevus 24. augusti

2015. a seisuga moodustas kokku 32 397 eurot 57 senti, mis on kohtu hinnangul väga suur summa. Eeltoodu

annab aluse lugeda tõendatuks R.M-i poolt elatise maksmise kohustuse rikkumise süstemaatiliselt ja pikema aja vältel ning suures ulatuses. Kohus leiab, et kriminaalmenetluses koosatud menetlusdokumendid iseloomustavad süüdistatavat kui isikut, kes oma käitumisega

näitab süsteemset allumatust kehtestatud korrale ja jõustunud kohtuotsusega pandud kohustustesse ning oma järjekindlat õigusvastast suhtumist lapsevanema kohustusse oma last ülal pidada. 4.10. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises

ei tuvastanud. Seega R.M , hoidudes teadvalt kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 5. Isikule mõistetud karistust põh kohus järg jendas miselt.

5.1. Kuivõrd isikule etteheidetava teo toimepanemine seisneb suurte rahaliste kohustuste

täitmata jätmises, asus kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik rahalist

karistust kohaldada. Rahalise karistuse mõistmine tähendaks seda, et kannatanu langeb

varasemast veelgi halvemasse olukorda, sest süüdistataval tekiks tema süüdimõistmise ja

rahalise karistusega karistamisega konkureeriv rahaline kohustus. Lisaks tuleb arvestada

sellega, et kuna kõrvalehoidumine elatise tasumisest tähendab enamasti pikaajalist elatise tasumata jätmist, on süüdistataval ka suured võlgnevused. Sellest tulenevalt jääks ka rahalise

karistuse mõju väheseks ega oleks ka täidetav ning karistuse eesmärki poleks võimalik

saavutada. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega.

5.2. Süüdistatavat on varasemalt kriminaalkorras karistatud samalaadse teo toimepanemise

eest. Käesoleva kohtuotsusega on tuvastatud, et R.M on kuritahtlikult ja teadlikult jätnud elatise maksmise kohustuse täitmata pikema aja vältel. Selline süüdistatava käitumine väljendab kohtu veendumuse kohaselt süüdistatava üleolevat suhtumist oma kohustustesse ja

õiguskorda ning oma lapse heaolusse, mis on kogumis süüd suurendavaks asjaoluks

õiguskorra siiski õnnestunud kaitsmise huvisid silmas pidades. Samas on R.M-ilt elatisraha osaliselt kinni pidada, kuid seda oluliselt väiksemates summades kui kohtuotsusega oli määratud ning süüdistatav on lubanud võimaluse korral oma kohustusi täitma hakata, kuid

andmed nende kohustuste kohase täitmise kohta kohtul puuduvad. Seejuures on ta selliseid lubadusi andnud ka eelmise kriminaalmenetluse raames, kuid lubadusteks on need jäänudki ja süüdistatav ei ole oma lubadusi täitma hakanud. Seadusandja mõtte kohaselt ei ole tegemist

kuriteoga, mis oleks suure ühiskonnaohtlikkusega. Seetõttu, arvestades süü suurust ja teo

toimepanemise tehiolusid, peab kohus võimalikuks mõista siiski karistus alla ettenähtud

sanktsiooni keskmist määra, kuid seda siiski eelmist karistust ületavas määras.

6(10)

5.3. Kuivõrd aga süüdistatavale etteheidetav tegu pandi toime eelmise kohtuotsusega

määratud katseajal, siis tuleb mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 2 alusel liita eelmise

kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus täies ulatu õistetava karistuse ses. M täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning mõistetava vangistuse võib asendada üldkasuliku tööga. Vangistuse täitmisele pööramine seaks süüdistatava olukorda, kus rahalised kohustused samal ajal suureneksid

ja süüdistatav jääks ilma igasugusest võimalusest leida töökoht, saada

sissetulekut ning asuda lõpuks oma kohustust alaealise lapse eest täitma. Samuti on süüdistatav ise nõustunud karistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Kaitsja apellatsioon

6. Maakohtu otsuse peale esitas ape , kes taotleb maakohtu llatsiooni süüdistatava kaitsja

otsuse tühistamist ja R.M-i õigeksmõistmist. Kaitsja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

6.1. Isiku vastutus ei sõltu mingil viisil sellest, kas ta esitas elatise vähendamise hagi, sest kohus peab

kriminaalasjas hindama isiku maksevõimekust sisuliselt.

6.2. Süüdistuses sisustatakse elatise maksmata jätmine kuritahtlikkust sellega, et R.M-ile - P kuulub osa OÜ s , kaks sõiduautot ja Venemaal asuv kinnisvara. Seega kui

kohtuliku uurimise tulemusena jõutakse järeldusele, et nende esemete abil ei ole tegelikult võimalik elatist maksta, tuleb isik õigeks mõista.

6.3. R.M-ile kuuluv osalus äriühingus OÜ ei hõlbusta mingilgi viisil elatise P

maksmist, sest tema osaluse suurus on üksnes 8%. Vähemusosanikuna ei ole tal tegelikku

võimalust mõjutada äriühingu tegevust või saada dividende või palgatulu. R.M-ile kuuluv osa arestiti juba enne süüdistuses nimetatud perioodi, mistõttu ei ole ta saanud seda ka võõrandada.

6.4. Kohtuotsuses viidatud sõidukid on R.M võõrandanud juba oluliselt enne süüdistuses nimetatud perioodi, mistõttu alusetu on kohtu väide, et see toimus vahetult enne keelumärgete seadmist. Seejuures on isikut juba karistatud sel ajal elatise maksmata jätmise

eest, mistõttu ei saa talle autode müügist saadud vahendite elatise maksmiseks kasutamata

jätmist ette heita. Süüdistuses nimetatud sõidukite võõrandamise teel sissetuleku saamiseks puudus

R.M süüdistuses nimetatud perioodil sisuline võimalus.

6.5. Venemaal asuva kinnisvara osas on süüdistatav andnud ütlusi selle kohta, et viidatud

objektid pandi müüki kuni 2014. aastani, kuid võõrandamine ei ole õnnestunud vara halva

seisukorra, perspektiivitu asukoha ja maksevõlgnevuste tõttu. Lapse huvides ei pruugi olla vara realiseerimine. Kannatanu andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et l oleks võimalik AM- Venemaal tasuta õppida, kui talle kuuluks selles riigis kinnisvara, mistõttu vara müük ei ole

elatise maksmise eesmärgil põhjendatud. Maksevõlgnevu lemasolu võib takistada vara ste o

müümist ka sisuliselt. Samuti ei ole teada, kas prokuratuuri esitatud tõenditest ilmnevad ka

tegelikult kõik kinnistutega seotud koormatised. R.M-i kohtueelses menetluses antud ütlused avaldati vaid kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks, mistõttu ei saanud maakohus tuvastada vara varjamist kohtueelses menetluses. 6.6. PkS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enda tavalist ülalpidamist. Kohtupraktika kohaselt tuleb arvestada ka teise vanema majanduslikku olukorda. R.M-i puhul on täidetud PkS § 102 lg-s 2

sätestatud alused, s.o töövõime osaline kaotus seoses tuvastatud puudega. Harju Maakohtu

12. mai 2016. a otsusega võeti arvesse isiku rasket majanduslikku olukorda ja vähendati

Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2009. a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-11043

7(10) väljamõistetud elatist alates 28. juulist 2014 poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani.

6.7. R.M-i töövõime on oluliselt alanenud seoses tema nägemisvaegusega, mida ta kompenseerib prillide ja luubiga. See ei takista samas sõiduki juhtimist, sest kaugele näeb isik hästi. Tulenevalt KrMS § st 268 ei ole aga põhjendatud töö otsinguid puudutav etteheide, sest -

süüdistusaktis ei ole elatise maksmata jätmist sisustatud väitega, et R.M ei otsi endale töökohta.

7. Kaitsja esitas tasu taotluse, mille kohaselt kulutas ta kohtulikuks menetluseks ettevalmistamiseks 3 tundi, s.o 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot, s.t kokku 144 eurot. Prokuröri apellatsioon

8. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist isikule mõistetud karistuse osas ja uue karistuse mõistmist, põhjendades seda

mõistetud karistuse alusetu leebusega ja mittevastavusega süüdistava isikule. Prokuröri

hinnangul jättis maakohus arvesse võtmata asjaolu, et tegemist on korduvalt sama teo eest karistatud isikuga, kellele ei ole varasem karistus sama teo eest avaldanud mingisugust mõju.

R.M ei ole teo toimepanemist tunnistanud ja puuduvad ka muud karistust kergendavad asjaolud. Seetõttu ei ole karistuse mõistmine alla keskmist määra põhjend

atud. Prokurör taotleb karistada süüdistatavat KarS § 169 järgi kaheksa kuu pikkuse vangistusega.

KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 mõista talle liitkaristus kümme kuud vangistust, mis pöörata

täitmisele. Kaitsja täiendavad seisukohad prokuröri apellatsioonile

9. Kaitsja palub jätta prokuröri apellatsiooni karistuse osas rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt.

9.1. Isiku süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et tulenevalt tsiviilasjas tehtud maakohtu

otsusest on isiku elatise võlgnevus oluliselt väiksem, kui süüdistuses ja maakohtu otsuses

märgitu. Arvesse tuleb võtta ka teise vanema arvestatavat sissetulekut, mis ületab oluliselt

süüdistatava oma. Seega ei ole AB pandud teo toimepanemise tulemusena raskesse majanduslikku olukorda. tuvastatud R.M töövõimetus 50% ulatuses piirab olulisel määral isiku võimalusi leida endale sobivat töökohta. 9.2. KarS § 169 eesmärk o e, millise eesmärgi saavutamiseks n tagada lapsele elatise maksmin

on oluline istetud vangistuse võimaldada isikul teha tööd ja teenida sissetulekut. Isikule mõ täitmisele pööramisega ei ole võimalik seda eesmärki saavutada. 10. Kaitsja esitas tasu taotluse, mille kohaselt seisukohtade koostamiseks kulus tal 2,5 tundi, s.o 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot, s.t kokku 120 eurot. 11. Samuti esitas kaitsja ringkonnakohtule 24. augustil 2016 Harju Maakohtu 12. mai 2016. a otsuse, millega muudeti Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2009. a määrust tsiviilasjas

nr 2-07- kasuks 11043 väljamõistetud elatise suuruse osas ja mõisteti R.M-ilt AB

igakuine elatis alates 28. juulist 2014 summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale kuni AB

täisealiseks saamiseni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

12. KarS § kõrvalehoidumise oma nooremale kui 169 loeb kuriteoks vanema teadva

kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Kuni 1. jaanuarini 2015 kehtinud redaktsioonis kasutas KarS § 169 mõistet „kuritahtlik kõrvalehoidumine“.

8(10) 12.1. Riigikohtu praktikas on kuritahtlikuks kõrvalehoidumiseks peetud eeskätt olukordi, kus kohustatud isik ei maksa lapsele tähtaegselt elatist, vaatamata sellele, et tal on selleks piisavalt

vara ja ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis takistaksid makse tegemist; kohustatud isik maksab

kohtuotsusega välja mõistetud elatist väiksemas ulatuses kui tema varaline seisund seda

võimaldaks või kohustatud isik ei tee mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi

parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust või

malikult suures ulatuses täita. Lisaks eelmärgitule eeldab elatise mittemaksmise kuritahtlikkus kõigil juhtudel ka seda, et kohustatud isik rikuks elatise maksmise kohustust süstemaatiliselt või pikema aja

vältel Ebaolulised hilinemised elatise maksmisega ei ole käsitatavad elatise maksmisest .

kuritahtliku kõrvalehoidumisena KarS § 169 tähenduses.

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-84-12, p 8 ). 12.2. Kriminaalkolleegium leiab, et ka alates 1. jaanuarist 2015 toime pandud tegude puhul tuleb mõiste „kõrvalehoidumine“ sisustamisel pidada silmas, et elatise maksmine peab olema isiku jaoks objektiivselt võimalik näiteks seetõttu, et tal on selleks piisavalt vara, või ta saab

teha mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks. Lisaks tähendab

kõrvalehoidumine seda, et isik paneb teo toime süstemaatiliselt või pikema aja vältel. Teo toimepanemine „teadvalt“ tähendab, et isik tegutseb seejuures otsese tahtlusega. Seega tuleb

teo jätkuva karistatavuse hindamisel praegusel ajal kontrollida eeskätt seda, et isik pani teo toime otsese tahtlusega.

13. Praeguses asjas tuleb perioodiks, mille puhul isikule heidetakse ette elatise maksmata

jätmist, lugeda süüdistusest tulenevalt ajavahemikku alates 2011. novembrist kuni

12. jaanuarini 2016 (s.o süüdistuse esitamiseni). Süüdistuse kohaselt seisneb elatise

maksmisest kõrvalehoidumine selles, et R.M oli ja on selle aja jooksul igakuise elatise maksmiseks piisavalt vara tulenevalt temale kuuluvast osalusest kasumlikus äriühingus

OÜ P, kahest sõiduautost ja Venemaal asuvast kinnisvarast. Selle vara realiseerimiseks ja maksete tegemi seadnud endale prioriteediks seks ei ole tal olnud takistusi. Süüdistatav ei ole

elatise maksmise kohustuse võimalikult suures ulatuses täitmise, vaid jättis järjekindlalt ja

süstemaatiliselt elatise maksmata. Elatise maksmine on toimunud vaid kohtutäituri kaudu

sissetuleku kinnipidamise teel ja seda oluliselt väiksemas ulatuses, kui otsustatud Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2009. a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-11043. 14. Maakohus leidis, et süüdistus on tõendatud. Otsuses tuginetakse peamiselt sellele, et R.M-ile kuulub Venemaal kinnisvara ja sellele, et süüdistatav ei ole otsinud võimalusi

täiendava sissetuleku saamiseks, kuigi tema tervis seda võimaldaks. Kaitsja apellatsioonis

leitakse, et isiku süüdimõistmine ei ole põhjendatud. Järgmiselt käsitlebki ringkonnakohus maakohtu otsuses ja apellatsioonis esitatud väiteid, otsustamaks, kas R.M-i tegevuses esinevad KarS § 169 tunnused. 15. Kriminaalkolleegium märgib, et süüdistusest nähtuvalt heidetakse seega R.M-ile

ette seda, et tema varaline seisund võimaldaks elatise maksmist, kui ta realiseeriks talle

kuuluvat vara, sh äriühingu osa, sõiduautod ja Venemaal asuvat kinnisvara. Samuti on

süüdistuses märgitud, et R.M ei ole teinud pingutusi elatise kohustuse täitmiseks

võimalikult suures ulatuses (ei ole seadnud elatise maksmist prioriteediks). Seega tuleb ki

ndlaks teha, kas süüdistuses esitatud väited on leidnud tõendamist.

15.1. Maakohus ei ole otsuses käsitlenud isiku võimet täita oma kohustusi talle kuuluva

äriühingu osa arvelt. Ringkonnakohus nõustub, et vähemusosaniku võimalused mõjutada

äriühingu tegevust, samuti saada dividende või palgatulu on üldiselt piiratud. Samas on

osaluse omandamine äriühingus siiski investeering, mida reeglina tehakse tulu teenimise eesmärgil. Süüdistatava maakohtu istungil antud ütluste kohaselt ei ole ta kunagi selle osaluse

kaudu tulu teeninud, selgitamata samas, mis oli sel juhul osaluse omandamise vähemus

9(10)

eesmärk. Praegusel juhul on äriühingul kaks suurosanikku, kellest üks teine äriühing, ja

süüdistatav (kd1 lk 26), mis viitab vähemalt kaudselt tõsiasjale, et süüdistataval on

os olemas aühingus mõju, mis võimaldas tal üldse avalikult mittekaubeldava osa osta.

Kriminaalkolleegium hinnangul ilmestab kirjeldatud olukord maakohtus isikule kuuluva

kinnisvara näitel tuvastatud asjaolu, et süüdistatav püüab võimalikul suurel määral varjata enda varalisi võimalusi.

15.2. Puutuvalt isikule kuuluvatesse sõidukite müüki, nõustub ringkonnakohus, et kriminaalasjas ei ole tuvastatud, millal ja kas sõidukid võõrandati, ega ole välistatud, et see

toimus enne süüdistuses nimetatud perioodi, mistõttu ei saa seda praeguses asjas süüdistatavale ette heita. 15.3. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsusega osas, mis puudutab R.M-ile kuuluvat Venemaal asuvat kinnisvara. Kriminaalasjas esitatud tõenditega on leidnud kinnitust,

et süüdistatavale kuulub Vene Föderatsioonis arvestataval hulgal kinnisvara, millele ei ole

seatud täiendavaid koormatisi. Süüdistatava väiteid, et seda kinnisvara on üritatud tulutult müüa kuni 2014. aastani, ei kinnita ükski asjas esitatud tõend (näiteks müügikuulutused vms).

Tegemist on kinnisvaraga, mida isik ei kasuta elamispinnana ega muul otstarbel, mistõttu

selle müümine ei põhjusta talle ebamõistlikke raskusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et esitatud maksuteatistest nähtub, et maksuvõlad puudutavad vaid aastaid 2014-

2015, mis viitab sellele, et varasematel aastatel oli süüdistatav võimeline maksukohustust

täitma. Kaitsja apellatsioonis esitatud väide, mille kohaselt kinnisvara müük ei ole

põhjendatud, sest lapse huvides on selle säilitamine, on paljasõnaline, s

est kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks elatise võla likvideerimise eesmärgil teinud

korraldusi vara üleandmiseks le või kavatseb seda teha tulevikus. AB- Seega kinnitavad tõendid ringkonnakohtu hinnangul vaieldamatult, et süüdistatav saanuks maksta elatist talle kuuluva kinnisvara arvelt, realiseerides seda näiteks müügi teel või tagatisena kasutades. 15.4. Maakohtu hinnangul ei ole süüdistatav teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust võimalikult

suures ulatuses täita. Kaitsja leiab, et käsitledes isiku töövõimet ja tööotsinguid, väljus

maakohus süüdistuse piiridest, rikkudes sellega KrMS § 268 nõudeid. Ringkonnakohus nõustub, et KrMS § 268 lg-te 1 ja 5 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine vaid

süüdistusakti järgi ja kohus ei või tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad

süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Nagu eespool märgitud, on süüdistus esitatud ka selles, et isik ei ole teinud piisavaid pingutusi (ei ole seadnud endale prioriteediks)

elatise tasumiseks võimalikult suures ulatuses. Kuigi võib nõustuda kaitsjaga, et süüdistuse põhirõhk on selles märgitud süüdistatavale kuuluval varal, on siiski süüdistuse teksti pinnalt võimalik aru saada, et R.M-ile heidetakse ette ka seda, et ta ei ole otsinud võimalusi

oma varalise seisundi parandamiseks. Tavapärane võimalus oma varalise seisundi parandamiseks on sissetuleku saamine . töö tegemise kaudu

15.5. Maakohtu istungil käsitleti ulatuslikult süüdistatava võimalusi oma varalise seisundi

p

arandamiseks töö leidmise kaudu ja kaitsja esitas ka sellekohaseid vastuväiteid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et keskmine puue ei välista varasemalt

eduk ja sissetulekut teeninud i . alt ettevõtlusega tegelenud siku puhul töökoha leidmist

Nägemispuue, mis võimaldab mootorsõiduki juhtimist, ei ole niivõrd ulatuslik, et takistada

töö tegemist täielikult. Kaitsja apellatsioonimenetluses esitatud tsiviilkohtu otsusest, millele

kaitsja ka ise tugineb, nähtub, et praegusel ajal (otsus on tehtud 12. mail 2016) on

süüdistataval töökoht ja sellest tulenevalt ka sissetulek olemas. Süüdistatav ei ole esitanud

mingeid konkreetseid tõendeid selle kohta, m üüdistuses nimet il viisil on s ta atud perioodil

tegelenud töökoh panna kohustust tõendada, et a otsimisega. Prokuratuurile ei saa

10(10)

R.M - ei otsinud sel ajavahemikul töökohta, sest sellise n ö negatiivse asjaolu t ruline. õendamine on sisuliselt võimatu või vähemalt ülimalt kee 15.6. Samuti nõustub kriminaalkolleegium, et tegu on toime pandud pikema aja, s.o enam kui

nelja aasta vältel, ja süstemaatiliselt. Seega on tuvastatud elatise maksmata jätmise kuritahtlikkus. Ringkonnakohtu hinnangul on kindlaks tehtud ka see, et isik tegutses teadvalt

ehk otsese tahtlusega, olles teadlik oma kohustustest ja nende täitmise võimalustest, jättes neid samal ajal täitmata. Eeltoodust tulenevalt on täidetud KarS § 169 süüteokoosseis.

15.7. Ringkonnakohus nõustub siiski kaitsja seisukohaga, et isliku seisundi tõttu olid terv

süüdistatava võimalused sissetuleku teenimiseks ja sellest tulenevalt elatise maksmiseks ka mõningal määral piiratud. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega väljamõistetud elatise summa

oli võrdlemisi suur ja juba maakohtu menetluses oli tuvastatud, et süüdistatav esitas 2014. aastal hagi selle vähendamiseks. Apellatsioonimenetluses esitas kaitsja Harju Maakohtu 12. mai 2015. a otsuse, millega väljamõistetud elatise summat vähendati tagasiulatuvalt alates

28. juulist 2014 enam kui kaks Lisaks on korda PkS § 101 lg 1 nimetatud alammäärani. maakohus tuvastanud, et süüdistatava sissetulekust on alates aprillist 2015 regulaarselt kinni peetud elatise maksmiseks seadusega kehtestatud elatise 110 eurot 55 senti, seega üle poole

miinimummääras e kehtestatud kuupalga alammäär 390 t (2015. aastal on Vabariigi Valitsus

eurot, seega PkS § 101 lg-s 1 nimetatud summa on 195 eurot). Kriminaalkolleegiumi

hinnangul ei saa süüdistatavale iseenesest ette heita elatise maksmist kohtutäituri kaudu

olukorras, kus tema arveldusarve on kohustuse täitmise tagamiseks arestitud. Viidatud asjaolud vähendavad isiku süü suurust.

16. Prokurör esitas apellatsiooni, milles taotleb isikule mõistetud karistuse raskendamist.

Kriminaalkollegiumi hinnangul ei ole apellatsiooni rahuldamine põhjendatud ja seda

järgmiste asjaolude tõttu. Maakohus on mõistetud karistust põhjendanud. Ringkonnakohus leiab, et arvesse tuleb tõepoolest võtta seda, et elatist ei ole vabatahtlikult makstud pikema aja jooksul ja isikut on juba karistatud varem analoogse teo toimepanemise eest. R.M-i süü suuruse hindamisel tuleb võtta arvesse nii tema tervislikku seisundit kui ka asjaolu, siiski et osaliselt on elatis tasutud. Samuti

on kannatanu huvides süüdistatava jätkuv töötamine ja sissetuleku tee

nimine, mis reaalse vangistuse mõistmisel osutub võimatuks. Üldkasuliku töö tegemine on süüdistatavale piisavalt koormav, takistamata seejuures seadusega pandud elatise

maksmise kohustuste täitmist. Seetõttu jäetakse prokuröri apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus ka selles osas muutmata. 17. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes KrMS § 337 lg 1 p st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu - otsuse muutmata ja kaitsja ning prokuröri apellatsioonid rahuldamata.

18. Kaitsja esitas kaks taotlust bi osutamisega seotud kulude apellatsioonimenetluses õigusa

hüvitamist , sh käibemaks kokku summas 264 eurot . Menetlustoiminguteks on taotlustes

märgitud KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et apellatsiooni ja seisukohtade koostamine.

menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11

kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab

kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p-s 4

ettenähtuga ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui

apellatsioonimenetluses jäetakse maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad praeguses asjas apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava R.M-i kanda.