2-15-14079/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-15-14079

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-15-14079

Määruse tegemise aeg ja koht

14.09.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ande Tänav, Iko Nõmm

Kohtuasi

Suur Ameerika Jäähalli OÜ avaldus Sihtasutus

Lastestaadioni Jäähall pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

18.04.2016

kohtumäärus

menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Sihtasutus Lastestaadioni Jäähall määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(võlgnik):

Sihtasutus

Lastestaadioni Jäähall (registrikood 90006609, asukoht

Asula 4c 11312 Tallinn), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Aarne Akerberg (e-post:XXX)

Vastustaja (võlausaldaja): Suur Ameerika Jäähalli OÜ

(registrikood 11038632, asukoht Viru väljak 2 10111

Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo

Repp (e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Harju Maakohtu 18.04.2016 määrus tühistada osaliselt, osas, millega määrati

rahaliselt kindlaks Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall menetluskulud

väiksemas summas kui 2790 eurot ja mõisteti Suur Ameerika Jäähalli OÜ-lt

Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall kasuks välja menetluskulud väiksemas

summas kui 2790 eurot. Teha tühistatud osas uus määrus, mõistes Suur

Ameerika Jäähalli OÜ-lt Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall kasuks välja

menetluskulud kokku summas 2790 eurot.

2. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1. Mõista Suur Ameerika Jäähalli OÜ-lt välja Sihtasutuse Lastestaadioni

Jäähall kasuks menetluskulud summas 2790 eurot.

2. Välja mõista Suur Ameerika Jäähalli OÜ-lt Sihtasutuse Lastestaadioni

Jäähall kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni

1(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-14079

täitmiseni.

3. Ülejäänud osas jätta Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall taotlus

menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.

3. Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud

1. Suur Ameerika Jäähalli OÜ (edaspidi võlausaldaja) esitas 22.09.2015 Harju

Maakohtule avalduse Sihtasutus Lastestaadioni Jäähall (edaspidi võlgnik) pankroti

väljakuulutamiseks. 22.12.2015 esitas võlausaldaja avalduse pankrotiavalduse tagasi

võtmiseks, kuna võlgnevus on tasutud. 28.12.2015 kohtumäärusega võttis kohus vastu

pankrotiavaldusest loobumise, lõpetas menetluse ja jättis menetluskulud poolte endi

kanda.

2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.03.2016 määrusega maakohtu 28.12.2015

kohtumääruse menetluskulude jaotuse osas ning jättis menetluskulud Suur Ameerika

Jäähalli OÜ kanda.

3. 28.03.2016 esitas võlgnik kohtule menetluskulude nimekirja, paludes välja mõista

menetluskulud summas 4638 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt.

Õigusabikulud on 4488 eurot - õigusabi on osutatud 31 tunni ja 10 minuti eest

tunnitasuga 144 eurot. Lisaks on võlgnik tasunud riigilõivu kolmelt määruskaebuselt

kokku 150 eurot (23.10.2015, 26.10.2015 ja 12.01.2016 määruskaebustelt). Võlgnik

kinnitas, et kõik õigusabi kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.

4. 04.04.2016 esitas võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise osas seisukoha

leides, et valdav osa menetluskuludest peaks jääma võlgniku kanda. Heas usus käituv

võlgnik oleks tasunud võlgnevuse koheselt kas pankrotihoiatuse või pankrotiavalduse

saamisel, kuid antud juhul on võlgnik tekitanud täiendavaid menetluskulusid.

Võlgniku kanda tuleks kindlasti jätta 22.10.2015 ja 27.10.2015 määruskaebuste

koostamise, 05.11.2015 avaldaja määruskaebustele esitatud vastustega tutvumise ja

17.11.2015 ringkonnakohtu määrustega tutvumise kulu; 28.10.2015 nõupidamise kulu;

pankrotiavalduse vastamise ajakulu 7,5 tundi ületavas osas; 27.11-08.12.2015

istungiks valmistumise kulu 3,75 tundi; menetluskulude nimekirjade koostamise kulu;

16.12.2015 taotluse koostamise kulu; 15.03.2016 ringkonnakohtu määrusega

tutvumise ja edastamise kulu. Põhjendatud õigusabile kulunud aeg ei ületa 7,5 tundi.

Maakohtu määrus

5. Harju Maakohus määras 18.04.2016 kohtumäärusega

kindlaks

Sihtasutuse

Lastestaadioni Jäähall menetluskulud summas 1996,88 eurot, ning mõistis need välja

Suur Ameerika Jäähalli OÜ-lt Suur Ameerika Jäähalli OÜ kasuks; mõistis Suur

Ameerika Jäähalli OÜ-lt Suur Ameerika Jäähalli OÜ kasuks välja viivise välja

mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni ning jättis ülejäänud osas Sihtasutuse

Lastestaadioni Jäähall taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.

6. PankrS § 3 lg 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 174 lg 1

sätestab: „menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.“

2(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-14079

7. Võlgniku menetluskulud koosnevad riigilõivudest 150 eurot ja õigusabi kulust 4488

eurot – kokku 4638 eurot.

8. Võlgnik on riigilõivusid tasunud kolmelt määruskaebuselt – 23.10.2015 määruskaebus

pankrotiavalduse tagamise määrusele, 27.10.2015 määruskaebus täiendava tagamise

määrusele ja 12.01.2016 määruskaebus menetluse lõpetamise määrusele

menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 169 lg 3 sätestab, et rahuldamata jäänud taotluse

või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud

menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes

taotluse, väite või tõendi on esitanud. Nimetatud normile tuginedes jätab kohus

võlausaldajalt välja mõistmata 23.10.2015 ja 27.10.2015 määruskaebustelt tasutud

riigilõivud, kuna kaebused jäid rahuldamata. 12.01.2016 määruskaebuselt tasutud

riigilõivu mõistab kohus võlausaldajalt välja.

9. Võlgnikku on esindanud menetluses kaks vandeadvokaati. TsMS § 175 lg 3 kohaselt

mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud

asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohus leiab, et pankrotiavalduse

menetlus (ka siis, kui hakkab tekkima vaidlus nõude üle) ei ole nii keeruline, et vajaks

kahte vandeadvokaati. Seetõttu lähtub kohus õigusabikulude põhjendatuse hindamisel

ühe esindaja põhjendatud ajakulust.

10. 21.10.2015 ja 28.10.2015 on toimunud pankrotiavalduse, tõendite ja dokumentidega

tutvumine ning nõupidamine kokku 9 tundi. Selline ajakulu, arvestades et see ei

sisalda vastuväite koostamist ega selleks dokumentide analüüsi või kogumist, ei ole

põhjendatud. Võlgnikule ei saanud tulla täiesti üllatusena ei nõue ega pankrotiavalduse

esitamine, kuivõrd võlgnikule on enne avalduse esitamist saadetud pankrotihoiatus

ning pooled on 2015.a sügisel edastanud nõude teemal üksteisele avaldusi. Kohtu

arvates on põhjendatud ajakulu avaldusega tutvumisele ning nõupidamisele 2 tundi.

11. 22.10.2015 ja 27.10.2015 on määruskaebuste koostamisele, 05.11.2015

määruskaebustele esitatud vastustega tutvumisele ning 17.11.2015 ringkonnakohtu

määrustega tutvumisele kulunud kokku 5 tundi ja 55 minutit. Nimetatud kulu

õigusabile ei kuulu TsMS § 169 lg 3 alusel võlausaldajalt väljamõistmisele, kuna

määruskaebused jäid rahuldamata.

12. 02.11.2015 kulus pankrotiavaldusele vastamisega seoses tõendite kogumisele ja

analüüsile ning pankrotiavaldusele vastuväite koostamisele kokku 6,5 tundi. Kohus

peab seda ajakulu põhjendatuks.

13. 27.11.2015 kulus nõupidamisele 1,5 tundi ja 07.12.2015 valmistumisele maakohtu

istungiks 1 tund, s.o kokku 2,5 tundi. Kohus ei nõustu täielikult võlausaldaja

seisukohaga, et kuna võlgnik tasus ära võla päev enne istungit, on istungiks

valmistumise ajakulu põhjendamatu. Tasumise tõttu ei jäänud istung ära, seega oli

istungiks valmistumine siiski vajalik, kohtu hinnangul on põhjendatud aeg selleks 0,5

tundi. 27.11.2015 nõupidamiseks on põhjendatud ajakulu 1 tund. Seega kokku nende

toimingute põhjendatud ajakulu on 1,5 tundi.

14. 07.12.2015 kulus kaaskirja koostamisele 15 minutit. Kohus peab kaaskirja koostamise

põhjendatud ajakuluks 5 minutit, kuna kiri ei sisaldanud ühtegi taotlust vaid piirduski

seletusega maksekorralduse saatmise kohta.

15. 08.12.2015 kulus menetluskulude nimekirja koostamisele 20 minutit ning 28.03.2016

menetluskulude nimekirja täiendamisele ja edastamisele 25 minutit, kokku 45 minutit.

Võlausaldaja on viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-77-14 - nimetatud lahendis

väljendas Riigikohus seisukohta, et kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei

nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma

3(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-14079

lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega. Kohus ei pea

nimetatud kulusid põhjendatuks.

16. 08.12.2015 kulus esindusele maakohtus 1 tund. Võlausaldaja on seisukohal, et

istungile kulunud aeg ei ole üldse põhjendatud, sest võlgnik tasus võla enne istungit ja

kui võlgnik oleks sellest aegsasti teatanud, ei oleks olnud vaja istungil osaleda. Kohus

sellega ei nõustu, kuivõrd võlg tasuti 07.12.2015, s.o üks päev enne istungit, ning

protokollist nähtuvalt ei olnud istungi toimumise ajaks ka võlausaldajal teada, et võlg

on tasutud. Kohus ei jätnud istungit ära ja seega ei ole istungil osalemise kulu

põhjendamatu. Kuna istung kestis 21 minutit, on põhjendatud ajakuluks aga 21

minutit, mitte 1 tund.

17. 16.12.2015 taotluse koostamisele kulus 2 tundi ja 10 minutit. Võlausaldaja peab kulu

täiesti põhjendamatuks, sest taotluse esitamiseks puudus vajadus. Kohus nõustub

võlausaldaja seisukohaga. Nimetatud taotluses palub võlgnik jätkata menetlust

kirjalikus menetluses ja jätta ajutine haldur nimetamata, kuna võlausaldaja ei ole

esitanud avaldust pankrotiavaldusest loobumiseks. Istungil on määratud, et menetlust

jätkatakse kirjalikus menetluses. Kohus ei andnud võlausaldajale tähtaega, millal ta

peaks loobumise avalduse esitama. Kui avaldust tulnud ei oleks, oleks kohus jätnud

ajutise halduri nimetamata, olenemata võlgniku sellekohasest taotlusest. Seetõttu ei

olnud võlgniku poolt taotluse esitamine vajalik asja lahendamiseks ning võlausaldaja

ei pea sellise taotluse koostamise kulusid hüvitama.

18. 28.12.2015 kulus läbivaatamata jätmise määrusega tutvumisele 15 minutit, 12.01.2016

määruskaebuse koostamisele 2 tundi ja 15 minutit ning 15.03.2016 ringkonnakohtu

määrusega tutvumisele ja kliendile edastamisele 35 minutit, kokku seega 3 tundi ja 5

minutit. Võlausaldaja hinnangul on põhjendamatu ringkonnakohtu määruse

tutvumisele kulunud aeg, kuna see määrus ei ole kaevatav ja on arusaamatu, mida

pidanuks kliendile määruse kohta täiendavalt selgitama. Kohus peab nendele

toimingutele kulunud aega põhjendatuks ja see kuulub võlausaldaja poolt

hüvitamisele. Põhjendatuks saab pidada teatud ajakulu sellele, et selgitatakse kliendile

kohtudokumendi sisu või üldisemalt menetluse edasist käiku.

19. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võlgnikule osutatud õigusabi põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks 13 tundi ja 31 minutit. Õigusabi tunnitasu on 144 eurot (koos

käibemaksuga). Tunnitasu vastab keskmisele turuhinnale. Põhjendatud ajakulu ja

tunnitasu alusel kujuneb põhjendatud ja vajalikeks õigusabikuludeks 1946,88 eurot.

Eeltoodu põhjal määrab kohus võlgniku põhjendatud ja vajalike menetluskuludena

kindlaks 1996,88 eurot (12.01.2016 määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja

õigusabikulud 1946,88 eurot) ja mõistab selle võlausaldajalt välja. Kohus mõistab

välja ka viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus

20. Võlgnik esitas Harju Maakohtu määruse osas määruskaebuse ning palus maakohtu

määruse tühistada osas, millega mõisteti võlgniku menetluskulud ja viivis välja Suur

Ameerika Jäähalli OÜ kasuks, mõisteti viivis menetluskuludelt välja arvates

kohtuotsuse jõustumisest ning jäid kindlaks määramata ja Suur Ameerika Jäähalli OÜ-

lt välja mõistmata võlgniku menetluskulud 2497,12 euro ulatuses. Võlgnik palus teha

tühistatud osas uue määruse, milles märkida, et võlgniku menetluskulud ja viivis on

välja mõistetud Suur Ameerika Jäähalli OÜ-lt Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall

kasuks; viivis menetluskuludelt on välja mõistetud arvates kohtumääruse jõustumisest

ning määrata kindlaks ja välja mõista Suur Ameerika Jäähalli OÜ-lt Sihtasutuse

4(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-14079

Lastestaadioni Jäähall kasuks täiendavalt võlgniku menetluskulud 2497,12 euro

ulatuses.

21. Menetluskulud ja viivis oleks tulnud välja mõista Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall

kasuks. Lahendiks, millega menetluskulud on välja mõistetud, on käesoleval juhul

kohtumäärus (mitte kohtuotsus). Viivis oleks tulnud välja mõista arvates

kohtumääruse jõustumisest. Maakohus rikkus TsMS § 442 lg 5 teist lauset, mille

kohaselt peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

22. Võlgniku 23.10.2015 ja 27.10.2015 määruskaebused jäeti rahuldamata Tallinna

Ringkonnakohtu 17.11.2015 määrustega, kuid ringkonnakohus ei määranud, et

määruskaebuse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. Seega peaks 23.10.2015 ja

27.10.2015 määruskaebuste menetluskulud kandma pool, kelle kanda jäid

menetluskulud asjas tehtud lõpplahendi kohaselt, st võlausaldaja.

23. Maakohus on põhjendamatult kohaldanud TsMS § 169 lg 3. Viidatud säte ei võimalda

jätta määruskaebuste menetluskulusid võlgniku kanda. Määruskaebuse esitamine ei

ole käsitletav rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi

esitamise ega vaidlustamisena. Kuna pankrotiavaldus oli põhjendamatu ja esitatud

üksnes võlgniku survestamise eesmärgil, siis oli põhjendamatu ka selle tagamise

taotlemine võlausaldaja poolt, mis toimus samuti üksnes võlgniku survestamise

eesmärgil. Seetõttu ei saa võlgnikule ette heita, et võlgnik esitas määruskaebused

Harju Maakohtu 23.09.2015 ja 12.10.2015 määrustele, millega pankrotiavaldus tagati.

24. Kui asjas on tehtud lõpplahend, millega on menetluskulud pandud ühe poole kanda,

siis on põhjendamatu asuda hiljem menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise käigus eraldi analüüsima iga teise poole poolt koostatud

menetlusdokumendi (või isegi selles esitatud üksiku väite) põhjendatust seeläbi, kas

kohus nõustus menetlusdokumendis esitatud seisukohtadega või mitte. Selline tegevus

ei ole kooskõlas TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandega. Kui

lõpplahendiga pandi menetluskulud võlausaldaja kanda, siis peab võlausaldaja

võlgnikule menetluskulud hüvitama. Kaalutlusõigus ei tähenda, et maakohus peaks

asuma iga üksiku toimingu ajakulu põhjalikult analüüsima. Selline tegevus on

ebaõige, ebavajalik ja pole kooskõlas TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse

ülesandega.

25. Kui poolte menetluskulud on võrdsed, siis annab see asjaolu alust eeldada, et poolte

menetluskulud on kogu ulatuses ka põhjendatud. Eelduslikult teevad poolte esindajad

ühepalju tööd. Mõlemad pooled esitasid oma esimesed menetluskulude nimekirjad

08.12.2015 istungil. Võlausaldaja 08.12.2015 menetluskulude nimekirjas taotletakse

võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramist ja võlgnikult väljamõistmist summas

3667,50 eurot. Võlgniku 08.12.2015 menetluskulude nimekirjas taotletakse võlgniku

menetluskulude kindlaksmääramist ja võlausaldajalt väljamõistmist summas 3664

eurot. Seega olid võlgniku menetluskulud juba 08.12.2015 seisuga vajalikud ja

põhjendatud 3664 euro ulatuses, kuna need olid võrdsed võlausaldaja

menetluskuludega. Hiljem lisandusid veel võlgniku menetluskulud seoses sellega, et

maakohus ei teinud asjas lahendit ja võlgnikul esitas 12.01.2015 määruskaebuse.

26. Maakohtu poolt on ebaõige 16.12.2015 taotluse koostamise ajakulu täielikult

põhjendamatuks lugemine, kuna võlgnikul oli huvi, et maakohus lahendaks asja

kiiresti. Võlgniku menetluskulud oleks tulnud kindlaks määrata ja välja mõista kogu

ulatuses (4494 eurot).

Menetluse edasine käik

5(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-14079

27. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks

vastustajale.

28. Vastustaja leidis vastuses määruskaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata. Määruse

resolutsioonist on võimalik aru saada, kellelt on menetluskulud välja mõistetud ning

on ilmselge, et viivist tuleb arvestada alates menetluskulusid kindlaks määrava lahendi

jõustumisest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt lahendatakse menetluskulude jaotamise

küsimus menetlust lõpetavas määruses. Seega ringkonnakohus ei pidanud

menetluskulude jaotamise küsimust lahendama määrustes. Riigikohus selgitas lahendi

nr 3-2-1-4-11 p-is 10 ühtse kohtupraktika kujundamiseks, et hoolimata sellest, kuidas

kohus menetluskulud üldiselt jaotab nt. hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise

korral, tuleb kohtutel jätta menetluskulude kindlaks määramisel põhjendamatutest

menetlustoimingutest tulenevad kulud poole kanda, kes vastava määruskaebuse,

taotluse vmt. esitas. Maakohus on menetluskulude jaotuse lahendanud õigesti.

Maakohus on küll viidanud TsMS § 169 lg-le 3, kuid sarnased põhimõtted tulenevad

ka TsMS § 171 lg-st 1 ja TsMS § 162 lg-st 4, mida oleks antud juhul tulnud

kohaldada. Kohatu on võlgniku kulude suuruse põhjendamine võlausaldaja kantud

menetluskulude suuruse ja selle suurusjärgu võrdlusega. Antud asjas on võlgnik

vastupidiselt kohtu määruseid eirava tegevusega põhjustanud täiendavaid

menetluskulusid, sh esitas võlgnik tasumise kohta maksekorralduse alles istungil,

kuigi oleks saanud seda ka varasemalt teha. Arvestades menetluse kulgu ning

asjaolusid, tuleks jätta ka menetluskulude sisulisel hindamisel käesoleva tsiviilasjaga

seotud menetluskulud suuremas ulatuses võlausaldaja kasuks välja mõistmata, mida

on maakohus ka põhjendatult teinud. Võlgnik ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, mis

võimaldaks sekkuda maakohtu teostatud diskretsiooni.

29. Harju Maakohus parandas 26.05.2016 määrusega vead vaidlustatud Harju Maakohtu

18.04.2016 kohtumääruses ning luges resolutsiooni punktid 1 ja 2 õigeks järgmises

sõnastuses: määrata rahaliselt kindlaks Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall

menetluskulud summas 1996,88 eurot, mis mõista välja Suur Ameerika Jäähalli OÜ-lt

Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall kasuks; välja mõista Suur Ameerika Jäähalli OÜ-lt

Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest

kuni täitmiseni. Harju maakohtu 26.05.2016 kohtumäärus jõustus edasikaebamata

14.06.2016.

30. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-

le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

31. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS §

657 lg 1 p 2, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja

vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise

tõttu osaliselt tühistada. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue määruse.

32. Kuna Harju Maakohus on 26.05.2016 kohtumäärusega sisuliselt rahuldanud esitatud

määruskaebuse nõuded nr 1 ja 2, on vajadus määruskaebuse lahendamiseks nende

nõuete osas ära langenud ning ringkonnakohus vaatab määruskaebuse läbi osas,

millega võlgnik palus võlausaldajalt täiendavalt välja mõista võlgniku menetluskulud

2497,12 eurot ulatuses.

33. Käesoleval juhul vaieldakse selle üle, kui suured on võlgniku põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud seoses asja menetlemisega kohtus. TsMS § 175 lg 1 1. lause sätestab,

et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

6(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-14079

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

34. Vaidlustatud määruses on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel ja välja

mõistmisel kohaldanud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 169 lg

3, mille kohaselt võib kohus menetluse venimisest tingituna menetluskulud jaotada

nõnda, et rahuldamata jäänud taotluse, arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega

seotud kulu jääb menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi esitanud on.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on TsMS § 169 lg 3 kohaldanud ebaõigesti.

Sisuliselt on maakohus kohaldanud täiendavat kulude jaotamist, mis ringkonnakohtu

hinnangul ei ole seaduslik ega põhjendatud.

35. Tsiviilasja materjalide kohaselt on asjas menetluskulude jaotus määratud Tallinna

Ringkonnakohtu 15.03.2016 kohtumäärusega (II kd, tlk 110-115) (jõustus

15.03.2016), millega jäeti kõik menetluskulud Suur Ameerika Jäähalli OÜ kanda.

Viidatud määruses selgitas kohus, et PankrS § 150 lg 3 alusel hüvitab

pankrotimenetluse kulud võlausaldaja, kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse

rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et

võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub. Tegemist on menetluskulude jaotuse

erisättega pankotimenetluses ning maakohtul puudus seaduslik alus menetluskulude

poolte kanda jätmiseks TsMS § 172 lg 1 alusel. Seega nõustub ringkonnakohus

määruskaebuse esitajaga, et TsMS § 169 lg 3 kohaldamine on olnud põhjendamatu.

36. Vaidlustatud määruse kohaselt pidas maakohus TsMS § 169 lg 3 alusel õigusabi

kulusid põhjendamatuks kokku 5 tunni ja 55 minuti osas. Nimetatud menetluskulude

põhjendatust ja vajalikkust tulnuks maakohtul hinnata TsMS § 175 lg 1 lähtuvalt,

kaaludes eelkõige, kas osutatud õigusabile kulutatud aeg on tulenevalt asja

keerukusest põhjendatud. Ringkonnakohus saab maakohtu vea parandada käesoleva

määrusega ning analüüsib järgnevalt võlgniku eelnimetatud menetluskulusid.

37. 22.10.2015 ja 27.10.2015 määruskaebuste koostamisele kulus vastavalt 3 tundi ja 2

tundi 15 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu arvestades

määruskaebuste mahtu, pikkust ja asja keerukust vastavalt 2,5 tundi (22.10.2015

määruskaebus) ja 2 tundi (27.10.2015 määruskaebus). Eeltoodust tulenevalt on

põhjendatud ja vajalikud ka mõlemalt määruskaebuselt tasutud riigilõivud kokku

summas 100 eurot (50 eurot 22.10.2015 määruskaebuselt (I kd, tlk 165) ja 50 eurot

27.10.2015 määruskaebuselt (I kd, tlk 174)).

38. 05.11.2015 kulus avaldaja poolt määruskaebusele esitatud vastustega tutvumiseks 30

minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu, arvestades, et tegemist oli

ühe menetlusdokumendiga, mille sisuline pikkus oli 1,5 lehekülge, 15 minutit.

39. 17.11.2015 määruskaebuste osas tehtud ringkonnakohtu määrustega tutvumisele kulus

10 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu, arvestades, et

ringkonnakohtu määrused olid ühe leheküljelised resolutsioonmäärused, 4 minutit.

40. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus võlgnikule osutatud õigusabi täiendavalt

põhjendatuks kokku 4 tunni ja 49 minuti ulatuses.

41. Määruskaebuses on asutud seisukohale, et kuna võlgniku ja võlausaldaja

menetluskulud jäid istungil esitatud menetluskulude nimekirja põhjal sarnasesse

suurusjärku, ei ole menetluskulude detailne analüüs TsMS § 2 sätestatud

menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas, võlgniku menetluskulud tuleb eeltoodust

tulenevalt lugeda põhjendatuks võlausaldaja menetluskuludega kattuvas osas.

Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu ning selgitab vastuseks määruskaebuse väitele

järgnevat.

42. TsMS § 176 lg 1 sätestab, et kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule

7(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-14079

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Seega tuleneb

otseselt seadusest, et menetluskulude nimekiri tuleb kohtule esitada detailselt.

43. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas võlausaldaja võlgniku poolt esitatud

menetluskulude nimekirjale vastuväited (II kd, tlk 133-135). Seega tuli maakohtul

menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda TsMS § 175 lg 1 sätestatud üldisest

põhimõttest ning hinnata menetluskulude nimekirjas esitatud detailsete kulude

põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 175 lg 1 1.

lause võimaldab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata jätta vaid

siis, kui avaldus on omaks võetud (vt Riigikohtu määrused tsiviilasjas nr 3-2-1-107-

13, p 15 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-11-14, p 13).

44. Määruskaebuse esitaja on lisaks leidnud, et võlgniku menetluskulud oleks tulnud

kindlaks määrata ja välja mõista kogu ulatuses, so summas 4494 eurot.

Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu ning selgitab, et kontrollis maakohtu ülejäänud

otsustusi menetluskulude kindlaksmääramisel ning leiab, et diskretsiooni piiride

ületamist maakohtule ette heita ei saa. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt.

Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12). Eeltoodust tulenevalt nõustub

ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses ülejäänud põhjendustega

ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.

45. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei nähtu

tsiviilasja materjalidest, millisel põhjusel kasutas võlgnik kahe lepingulise esindaja

teenuseid. Ka määruskaebusmenetluses on võlgnik selle asjaolu kohtule põhistamata

jätnud. Riigikohus on leidnud, et „Heas usus toimiv menetlusosaline esitab mitme

esindaja kasutamise põhjendused menetluskulude kindlaksmääramise avalduses omal

algatusel“ (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 17). Seega on

maakohus õigest leidnud, et kahele esindajale tehtud kulude väljamõistmine on

põhjendamatu.

46. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt ning suurendada

võlgniku põhjendatud ja võlausaldajalt välja mõistetavate menetluskulude summat.

Maakohus pidas võlgnikule osutatud õigusabi põhjendatud ajakuluks 13 tundi ja 31

minutit. Ringkonnakohus peab võlgnikule osutatud õigusabi täiendavalt põhjendatuks

ajakulu 4 tunni ja 49 minuti ulatuses. Kokku moodustab võlgnikule osutatud õigusabi

põhjendatud ajakulu seega 18 tundi ja 20 minutit.

47. Võlgniku poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli osutatud õigusabi

tunnitasu suurus 144 eurot koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt moodustavad

võlgniku põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 2640 eurot (18 tundi 20

minutit x 144 eurot).

48. Maakohus mõistis võlausaldajalt välja riigilõivu 12.01.2016 määruskaebuselt.

Ringkonnakohus mõistab võlausaldajalt välja täiendavalt riigilõivu 22.10.2015

määruskaebuselt summas 50 eurot ja 27.10.2015 määruskaebuselt summas 50 eurot,

so kokku 100 eurot.

49. Kokkuvõttes tuleb võlausaldajalt võlgniku kasuks välja mõista menetluskulud summas

2790 eurot (2640 eurot osutatud õigusabi eest ja 150 eurot tasutud riigilõivude eest).

50. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Sama

paragrahvi lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

8(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-14079

51. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Ande Tänav

Iko Nõmm

9(9)