3-13-2009/61 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Virgo

Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-13-2009

Haldusasi

AP kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.06.2013

vastutusotsuse nr 13-7/266-10 ja 26.08.2013

vaideotsuse nr 6-1/1636-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AP, volitatud esindajad v.adv Toomas

Pikamäe ja v.adv Dmitri Teplõhh

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Andreas Aas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30. märtsi 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AP apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 16.05.2016 ja kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastustaja 01.06.2016 esitatud tõend ja kaebaja 24.06.2016 esitatud tõendid

toimikusse.

2. Jätta AP apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. märtsi

2015. a otsus haldusasjas nr 3-13-2009 muutmata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 14. oktoobril 2016

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5).

3-13-2009

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. EQ Ehitab OÜ (ainuosanik kuni 13.02.2008 P.M Õigusabi OÜ; juhatuse liige 28.02.2007

kuni 28.04.2008 ja alates 03.07.2009 EL ning 28.02.2007 kuni 16.04.2008 AP) soetas P.M

Õigusabi OÜ-lt 27.12.2007 sõlmitud müügilepinguga 19 kinnistut ostuhinnaga

38 468 000 krooni, sh käibemaks 5 868 000 krooni. EQ Ehitab OÜ deklareeris P.M Õigusabi

OÜ 27.12.2007 arve nr 98 alusel sisendkäibemaksu 5 868 000 krooni ning esitas 29.01.2008

Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse enammakstud käibemaksu tagastamiseks summas 5

812 103 krooni, mis tagastati MTA poolt EQ Ehitab OÜ-le 31.01.2008.

2. EQ Ehitab OÜ kandis enda pangakontolt 31.01.2008 AP pangakontole 5 000 000

krooni, selgitusena oli märgitud „laen“. 16.04.2008 laenulepingu kohaselt laenas EQ

Ehitab OÜ AP-le 5 000 000 krooni ning selle summa on lepingu kohaselt laenusaaja

enne lepingu sõlmimist laenuandjalt kätte saanud.

3.

01.04.2008 töövõtulepingu järgi kohustus EQ Ehitab OÜ maksma töö eest AP-le tasu

netosummas 5 000 000 krooni ning kandma maksuseadustes sätestatud määras ja korras

maksusummad.

4.

01.06.2008 kokkuleppe kohaselt loobus AP nõudest EQ Ehitab OÜ vastu ja EQ Ehitab

OÜ loobus nõudest AP vastu, tasaarveldades AP laenuvõlgnevuse summas 5 000 000

krooni 01.04.2008 töövõtulepingust tuleneva töötasuga.

5.

25.04.2008 müügilepingu kohaselt müüs EQ Ehitab OÜ kinnistud Aruküla Arendus

OÜ-le (äriühingu esindajana juhatuse liige EL) hinnaga 42 598 000 krooni, sh käibemaks 6

498 000 krooni. Aruküla Arendus OÜ esitas 21.05.2008 tagastusnõude summas 6 517 164

krooni, mis jäeti MTA 27.10.2008 maksuotsusega nr 12-5/900 rahuldamata.

6. MTA Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) asus 27.01.2010 maksuotsuses nr

12.23/6479-10 seisukohale, et EQ Ehitab OÜ ei ole deklareerinud esitatud tulu- ja

sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete

deklaratsioonidel (TSD) 2008. a jaanuaris AP-le makstud töötasult (brutosumma 6 498

064 krooni) ning 2008. a juunis SL-le ja RK-le makstud töötasudelt (brutosumma

vastavalt 57 546 krooni ja 20 694 krooni) tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku

kogumispensioni ja töötuskindlustusmakseid. Maksuotsusega kohustati EQ Ehitab OÜ-

d tasuma tulumaksu (1 344 172 krooni), sotsiaalmaksu (2 170 180 krooni),

kogumispensioni makseid (131 526 krooni) ja töötuskindlustusmakseid (59 186 krooni)

kokku summas 3 705 064 krooni (236 796,75 eurot).

7. PMTK määras 09.02.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/9167-5 EQ Ehitab OÜ-le

käibemaksu summas 5 868 000 krooni (375 033,55 eurot) ning vähendas EQ Ehitab OÜ

18% määraga maksustatavat käivet summas 36 100 000 krooni ja sellelt arvestatud

käibemaksu summas 6 498 000 krooni. MTA asus seisukohale, et P.M Õigusabi OÜ ja

EQ Ehitab OÜ vaheline 27.12.2007 kinnistute ostu-müügitehing on fiktiivne, see ei

omanud majanduslikku sisu ning on tehtud eesmärgiga suurendada EQ Ehitab OÜ

sisendkäibemaksu. EQ Ehitab OÜ ja Aruküla Arendus OÜ vaheline 25.04.2008

2(13)

3-13-2009

kinnistute ostu-müügitehing on teeseldud tehing, millel puudus reaalne majanduslik sisu

ja mis on tehtud sisendkäibemaksu deklareerimise eesmärgil.

8. MTA kohustas 26.06.2013 vastutusotsusega nr 13-7/266-11 AP tasuma EQ Ehitab OÜ

(pankrotis alates 09.12.2010) maksuvõlga summas 611 830,29 eurot. Maksuhaldur

lähtus vastutusotsuse koostamisel EQ Ehitab OÜ 09.02.2010 maksuotsusest nr 12.2-

3/9167-5 ja 28.01.2010 maksuotsustest nr 12.2-3/6479-10, millest nähtuvad täpsemalt

maksustamise aluseks olevad asjaolud ning mille koostamise tingisid EQ Ehitab OÜ

poolt sisendkäibemaksu alusetu deklareerimine ning millega määrati palgana

deklareerimata väljamakselt tasumisele kuuluvad maksud. AP võttis aktiivselt osa nii

27.12.2007 tehingu läbiviimisest ja ettevalmistamisest kui ka 27.12.2007 tehingu järgi

alusetult tagastatud sisendkäibemaksu väljaviimisest äriühingust. Selline tegevus

põhjustas täiendavate maksukohustuste määramise EQ Ehitab OÜ-le. AP õigusvastane

tegevus on põhjuslikus seoses EQ Ehitab OÜ-l maksuvõlgade tekkimisega. Kui AP ei

oleks näilikku 27.12.2007 müügitehingut teinud ning müügitehingust tulenev

sisendkäibemaks ei oleks valesti deklareeritud, siis ei oleks EQ Ehitab OÜ-l perioodil

2007 detsember sisendkäibemaksu tagastamise kohustust tekkinud. Seega puudunuks

EQ Ehitab OÜ-l vahendid AP-le 31.01.2008 väljamakse tegemiseks. Kui AP ei oleks

31.01.2008 väljamakset summas 5 000 000 krooni oma isiklikule kontole teinud, siis

oleks EQ Ehitab OÜ-l olnud rahalised vahendid perioodi 2007 detsember

sisendkäibemaksu tagastamise kohustuse täitmiseks. AP tegevus EQ Ehitab OÜ juhatuse

liikmena, mille käigus on sõlmitud näilik tehing ning äriühingu raamatupidamises

kajastatud arve, mille alusel on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu, on olnud

suunatud alusetu maksueelise saamisele, mis võib olemuselt olla ainult tahtlik. AP oli

teadlik EQ Ehitab OÜ majanduslikust seisundist ning teadis, et 5 000 000 krooni

ulatuses väljamakse tegemise tagajärjel ei suuda äriühing enam maksukohustusi täita.

Nimetatud tegevus viitab üheselt asjaolule, et AP jättis tahtlikult deklareerimata

31.01.2008 väljamaksega seotud maksukohustused.

9. MTA 26.08.2013 vaideotsusega nr 6-1/1637-3 jäeti AP vaie rahuldamata.

Vaide esitajat ei ole jäetud menetluses ära kuulamata. Uurimispõhimõtet ei ole rikutud. AP

kaasati vastutusotsuse tegemise menetlusse.

Tööjõumaksude osas saaks maksukohustusi mõjutada see, kui AP tagastaks 31.01.2008

teostatud väljamakse summas 5 000 000 krooni EQ Ehitab OÜ-le. Seda saaks käsitada

tagasiulatuva mõjuga sündmusena. Tähtsust ei oma, kust pärinevad väljamakse aluseks olevad

rahalised vahendid. Tasu ei ole makstud vaide esitajale äriühingu juhatuse liikme ülesannete

täitmise eest. Puudub osanike otsus, mis sellise tasu maksmise ette näeks. AP ülesanne oli

27.01.2010 maksuotsuse kohaselt EQ Ehitab OÜ-s juriidiliste küsimuste lahendamine ja kõik

kinnistutega seonduv, sh kinnistute ostu-müügitehingu organiseerimine P.M Õigusabi OÜ-lt.

Neid ülesandeid saab käsitada tööna. Äriseadustiku § 159 lg 1 keelab küll äriühingu laenu

tema juhatuse liikmele ja sellise lepingu tühisuse, ent tühist tehingut ei võeta maksustamisel

arvesse, kui pooled ei tagasta tühise tehingu läbi saadut või ei taasta muul viisil tehingu

tegemisele eelnenud olukorda (maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 3). Maksustamisel ei

oma tähtsust, kas müügitehingud, mille läbiviimise eest tasu maksti, olid tegelikud või

näilikud. Tegemist ei saanud olla kasumijaotisega, sest väljamakset ei ole tehtud EQ Ehitab

OÜ osanikule, samuti tasuga kinnistute eest, sest need kuulusid P.M Õigusabi OÜ-le,

väljamakse tehti aga AP-le.

3(13)

3-13-2009

Nii vastutusotsuses kui 09.02.2010 maksuotsuses on piisavalt avatud faktilised asjaolud, mille

pinnalt jõudis maksuhaldur järeldusele 27.12.2007 kinnistute müügitehingute näilikkuse

kohta. Kuigi notariaalsele lepingule on alla kirjutanud ühelt poolt EL ja teiselt AP, oli viimane

mõlema tehingupoole juhatuse liige ja kontrollis tehingute tegemist.

Vastutusotsuses on tuvastatud nõuetekohaselt nii juhatuse liikme kohustuste tahtlik rikkumine

kui põhjuslik seos kohustuste rikkumise ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel.

10. AP esitas 25.09.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 26.06.2013 maksuotsuse nr

13-7/266-10 ja 26.08.2013 vaideotsuse nr 6-1/1636-2 tühistamiseks.

Vastutusotsuse tegemise eeldused ei ole täidetud, kuna vastutusotsus on tehtud

aegumistähtaega rikkudes. Samuti ei ole tuvastatud äriühingu juhatuse liikme vastutuse

eeldused. Kaebajat ei ole vastutusmenetluses ära kuulatud. Kaebaja sai maksuhalduri

kavatsusest väljastada vastutusotsus teada juhuslikult Ametlikest Teadaannetest. Kaebaja

esitas taotluse pikendada vastutusotsuse projektile vastamise tähtaega. Tähtaja pikendamata

jätmisest nõuetekohase haldusaktiga teatamata jätmisega jättis vastustaja kaebaja sisuliselt

toimuvast menetlusest kõrvale. Ärakuulamise põhimõtte rikkumine ja kaebaja menetlusest

kõrvalejätmine viitab menetluse ühekülgsusele, mille eesmärgiks oli väljastada koormav

haldusakt ning teha vastutusotsus võimalikult suures summas. Maksuhaldur rikkus

uurimispõhimõtet. Ka vaidemenetlus osutus formaalseks.

Vastutusotsusest ei selgu, mille alusel on tehtud järeldus, et 27.12.2007 kinnisvara soetamise

tehingut saab pidada näilikuks põhjusel, et 25.04.2008 võõrandamise tehingut on peetud

näilikuks. 25.04.2008 tehing ja sellega seotud vastustaja poolt tuvastatud asjaolud ja tõendid

ei ole kaebaja vastutuskohustuse tuvastamisel asjakohased. 27.12.2007 ja 25.04.2008 tehingud

ei ole omavahel võrreldavad ega identsed. Vastutusotsuses ei ole tuvastatud, et 27.12.2007

müügitehing oleks näilik. Ka vaideotsuse argumendid ei lükka ümber kaebaja väiteid selle

kohta, et 09.02.2010 maksuotsuses ega vastutusotsuses ei ole tuvastatud 27.12.2007 tehingu

näilikkust. 27.12.2007 tehingu alusel on kinnistute omand P.M Õigusabi OÜ-lt EQ Ehitab

OÜ-le üle läinud ja EQ Ehitab OÜ sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks olev

müügikäive tekkinud. Maksuhaldur ei ole 09.02.2010 maksuotsusega vähendanud EQ Ehitab

OÜ 27.12.2007 müügitehingust arvestatud sisendkäibemaksu ega nõudnud selle tagastamist,

mis on maksuotsuse oluline puudus. Seega on tegemist tühise haldusaktiga ja õigusvastane on

rajada sellele vastutusotsust.

Vastutusotsuses 27.01.2010 maksuotsuse alusel tehtud järeldused on vastuolulised ja

ebaõiged, kuna kaebaja ei saanud EQ Ehitab OÜ-lt töötasu. Maksuhaldur on 27.01.2010

maksuotsuses ja vastutusotsuses asunud seisukohale, et EQ Ehitab OÜ poolt kaebajale

31.01.2008 tehtud väljamakse näol on tegemist kaebaja töötasuga. Seda olukorras, kus samas

vastutusotsuses leitakse, et 31.01.2008 on kaebajale üle kantud maksuhaldurilt seoses

27.12.2007 müügitehinguga saadud sisendkäibemaks. Vastustaja ei ole tuvastanud

tööjõumaksude aluseks olevat maksuobjekti ehk teisisõnu seda, et EQ Ehitab OÜ tegutses

suhetes kaebajaga tööandjana ja on teostanud 31.01.2008 väljamakse töötasuna. Sisuliselt

kohustab maksuhaldur kaebajat tagastama 27.12.2007 müügitehingust EQ Ehitab OÜ-le

tagastatud sisendkäibemaksu summa ning tasuma sellelt tööjõumaksud.

Äriühingu juhatuse liikme vastutuse eeldused ei ole täidetud. MKS § 40 ei sätesta vastutust

eraõiguslike kohustuste mittetäitmise eest. Äriühingul ega selle juhatuse liikmel ei ole

maksuõiguslikku kohustust hoida, tagada või säilitada jooksvalt piisavalt rahalisi vahendeid,

et oleks võimalik tähtaegselt täita tulevased tekkivad maksukohustused. Ükski haldusakt ega

seadus ei keela teha tehinguid, millele maksuhaldur osundab vastutusotsuses. Kaebaja ei

4(13)

3-13-2009

saanud EQ Ehitab OÜ juhatuse liikmena tagada väidetavalt alusetult 27.12.2007 tehingust

saadud sisendkäibemaksu tagastamise kohustust, kuna sisendkäibemaks on maha arvatud

seaduslikul alusel ja selle tagastamiseks ei ole maksuhaldur kaebajat kohustanud. Samuti ei

olnud kaebajal võimalust tagada 31.01.2008 väljamakse tegemisega seotud maksukohustuste

täitmist, kuna selliste maksukohustuste aluseks olevaid majandustoiminguid äriühing ei

sooritanud. Maksuhaldur on põhjusliku seose tuvastamisel eksinud enda poolt tuvastatud

asjaolude vastu ja segi ajanud maksuõiguslikud mõisted. Kaebaja tegevus teise äriühingu

seadusliku esindajana ei saa olla põhjuslikus seoses EQ Ehitab OÜ maksuvõla tekkimisega.

Äriühingul ega selle juhatuse liikmel ei ole maksuõiguslikku kohustust tagada pärast

maksuvõlgade tekkimist piisavate rahaliste vahendite olemasolu maksuvõlgade tasumiseks.

Vastutuse tuvastamiseks peab maksuhaldur kontrollima juhatuse liikmete tööjaotust

äriühingus ja iga seadusliku esindaja vastutuse osakaalu MKS § 8 sätestatud maksukohustuste

täitmise tagamata jätmisel. Vastutusotsuse põhjendused ei võimalda sellist hinnangut anda ja

vaiet lahendanud maksuhaldur sellist hinnangut ei andnudki.

11. MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja ei saa tugineda õiguspärasele ootusele, et eriarvamuse esitamise tähtaega on

pikendatud. Vastutusotsuse projekti esitamisega andis MTA kaebajale võimaluse esitada oma

eriarvamus. Sellega on ärakuulamisõigus tagatud. Maksuhaldur ei saa vastutada selle eest, kui

haldusakti adressaat ise otsustab jätta oma vastuväited esitamata või teeb seda hilinenult. MTA

on vastutusmenetluse käigus välja selgitanud kõik menetletavas asjas olulise tähtsusega

asjaolud ja kogunud piisavalt tõendeid. Kaebaja väited uurimispõhimõtte rikkumise kohta on

paljasõnalised.

Vastutusotsusega tuvastatakse isiku süü, mitte see, mille alusel on tekkinud äriühingu

maksukohustus, mida nõutakse sisse vastutusotsuse adressaadilt. Asjaolud, mille alusel on

tehtud järeldus maksukohustuse olemasolu kohta, sisalduvad maksuotsustes, mis on

vastutusotsuse aluseks.

Sisendkäibemaks on viidud äriühingust välja ilma selle pealt tehingu iseloomule vastavaid

makse maksmata. Äriühingust välja viidud raha oli riigilt alusetult tagasi saadud käibemaks.

Kui äriühingust tehakse väljamaksed, mis on oma olemuselt töötasu, rakendub ka sellele

vastav maksustamine. See, kust pärines raha, ei oma antud juhul maksustamise seisukohast

tähtsust. Oluline on see, et raha viidi kaebaja poolt äriühingust välja ilma makse tasumata.

Kuigi P.M Õigusabi OÜ ja EQ Ehitab OÜ vaheline tehing oli näilik, ei tähenda see, et selle

teadlikult läbiviimiseks ei tulnud teha ettevalmistusi ja toiminguid. Seda saab käsitada

töötamisena olenemata sellest, kas töö tulem on õigusvastane või mitte. Kinnistu

ostumüügitehingu tühisus ei muuda olematuks töötasu väljamaksmise tehingut. Asjakohane ei

ole kaebaja väide, et 09.02.2010 maksuotsuse näol on tegemist tühise haldusaktiga, kuna

vaidlus ei käi maksuotsuse õiguspärasuse üle. Maksuotsus on kehtiv ja sellele on võimalik

tugineda vastutusotsuses, kui see on vajalik kaebaja süü tuvastamiseks.

Vastutusotsuses on piisava põhjalikkusega välja toodud nii EQ Ehitab OÜ maksuvõla

tekkimise asjaolud kui asjaolud, millel põhineb kaebaja vastutus maksuvõla tasumise eest.

Täidetud on kõik juhatuse liikme vastutuse eeldused, mistõttu on vastutusotsus õiguspärane.

12. Tallinna Halduskohus rahuldas 30.03.2015 otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas MTA

26.06.2013 vastutusotsuse nr 13-7/266-10 ja 26.08.2016 vaideotsuse nr 6-1/1636-2 osas, mis

seondub 2008. a juunis tehtud väljamaksetelt arvestatud maksukohustustega summas 2757,53

eurot. Muus osas jäi kaebus rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.

5(13)

3-13-2009

Maksuhaldur on nii EQ Ehitab OÜ suhtes koostatud 09.02.2010 maksuotsuses kui ka AP

suhtes koostatud 26.06.2013 vastutusotsuses, samuti 26.08.2013 vaideotsuses piisavalt

põhjendanud, miks jõuti järeldusele, et P.M Õigusabi OÜ ja EQ Ehitab OÜ vahel 27.12.2007

toimunud tehing oli näilik, sellel puudus reaalne majanduslik sisu ja selle ainsaks eesmärgiks

oli sisendkäibemaksu deklareerimine ja tagasisaamine riigieelarvest. Samuti on maksuhaldur

27.01.2010 maksuotsuses nr 12.2-3/6479-10, AP suhtes koostatud 26.06.2013 vastutusotsuses

ning 26.08.2013 vaideotsuses piisavalt põhjendanud, miks on EQ Ehitab OÜ poolt 31.01.2008

AP-le tehtud väljamakse käsitatav töötasuna. Maksuhaldur ei ole AP-le tehtud väljamakse

töötasuna kvalifitseerimisel eksinud. Kohus ei pidanud vajalikuks maksuhalduri põhjendusi

korrata (HKMS § 165 lg 2).

Maksuhaldur on nõuetekohaselt tuvastanud asjaolud, mis kinnitavad kaebaja

vastutuskohustuse tekkimist EQ Ehitab OÜ maksuvõla eest seoses 27.12.2007 tehinguga ja

31.01.2008 väljamaksega. Kaebaja rikkus EQ Ehitab OÜ juhatuse liikmena teadlikult ja

tahtlikult MKS § 8 lg-s 1 sätestatud deklareerimis- ja tasumiskohustust ning kaebaja

õigusvastane tegevus on põhjuslikus seoses maksuvõlgade tekkimisega EQ Ehitus OÜ-l.

Samas on maksuhaldur jätnud vastutusotsuses tuvastamata AP suhtes vastutusotsuse tegemise

eeldused 2008. a juuni väljamaksete osas. Kaebajalt nõutakse vastutusotsusega

maksustamisperioode 2008. a jaanuar ja juuni puudutavat maksvõlga. 27.01.2010

maksuotsusega tuvastati, et 2008. a juunis tehti EQ Ehitab OÜ arvelduskontolt väljamakseid

SL-le ja RK-le, mis on viimaste seletuste kohaselt 2008. a mai eest arvestatud töötasu ja

puhkusekompensatsioon. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt oli kaebaja EQ Ehitab OÜ juhatuse

liige alates 28.02.2007 kuni 16.04.2008. Vastutusotsuses ei ole kaebaja rikkumist, süüd ega

põhjuslikku seost rikkumise ning äriühingul tekkinud maksuvõla vahel seonduvalt SL-le ja

RK-le tehtud väljamaksete deklareerimise ja nendelt maksude tasumisega käsitletud.

Vastutusotsuse p-s 2.6 on maksuhaldur nimetanud 27.01.2010 maksuotsusega seonduvalt

üksnes 2008. a jaanuaris tehtud väljamakset AP-le, kuigi vastutusotsusega nõutav summa (236

796,74 eurot) hõlmab nii 2008. a jaanuaris kui ka juunis tehtud väljamakseid. Seega on

vastutusotsusega kaebajale pandud kohustus õigusvastane.

Seonduvalt 27.12.2007 tehinguga ja 31.01.2008 väljamaksega on täidetud ka kõik muud

tingimused AP kui EQ Ehitab OÜ juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse tegemiseks.

Vastutusotsus on tehtud aegumistähtaja jooksul (MKS § 96 lg 5 ja § 98 lg 1 kuni 01.07.2013

kehtinud redaktsioonis). EQ Ehitab OÜ õigusvõime ei olnud vastutusotsuse tegemise ajal

lõppenud, äriühingul oli maksuvõlg, mille sissenõudmine ei olnud aegunud ning mida ei

olnud maksuhalduril õnnestunud sisse nõuda. AP oli äriühingu juhatuse liikmeks

vastutusotsusega hõlmatud ajavahemikul ning vastutusotsuses on nõuetekohaselt tuvastatud ja

põhjendatud kaebaja süüd maksuvõla tekkimises eelnimetatud tehingutega seonduvalt.

Äriühingu seadusliku esindajana lasus kaebajal MKS § 8 lg-st 1 tulenev vastutus, kuid kuna ta

rikkus oma kohustusi tahtlikult, on kaebaja MKS § 40 lg 1 järgi vastutav tekkinud maksuvõla

eest. Seega vastutab AP 27.12.2007 tehinguga ja 31.01.2008 väljamaksega seonduvalt EQ

Ehitab OÜ-l tekkinud maksuvõla eest.

Kohus ei nõustunud kaebaja väitega ärakuulamisõiguse rikkumisest. MTA edastas 21.05.2013

kaebaja e-posti aadressile vastutusotsuse projekti koos 27.01.2010 ja 09.02.2010

maksuotsustega ning kaebaja kinnitas samal päeval dokumentide kättesaamist. 05.06.2013

esitas kaebaja taotluse vastamise tähtaja pikendamiseks kuni 21.06.2013 seoses

maksuadvokaadi otsimisega. MTA rahuldas taotluse osaliselt, pikendades vastutusotsuse

projektile seisukoha esitamiseks antud tähtaega kuni 17.06.2013. Seega oli kaebajal oma

6(13)

3-13-2009

ärakuulamisõiguse kasutamiseks arvamuse või vastuväite esitamise kaudu aega peaaegu kuu,

mida saab pidada piisavaks. Vastustaja leiab õigesti, et kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast

ootust menetlustähtaja korduvale pikendamisele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

13. AP palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 30.03.2015 otsus osas,

millega kaebus jäeti rahuldamata ning saata asi vaidlustatud osas halduskohtule uueks

läbivaatamiseks, alternatiivselt teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus täies ulatuses

ning mõista MTA-lt AP kasuks välja menetluskulud.

Vastustaja ega halduskohus ei ole pööranud tähelepanu, kuidas kasumi jagamine erineb

palgast. Palk erineb kasumist selle poolest, et palga puhul on tegemist äriühingu kohustusega

töötaja eest, mis tekib pärast tööülesannete täitmist ega sõltu faktist, kas raha äriühingule

laekub või mitte. Kasum on aga otseses sõltuvuses äriprojekti õnnestumisest ja raha

laekumisest. Maksuhaldur ei selgitanud, milliseid tööülesandeid täitis kaebaja EQ Ehitus OÜ-

s. Halduskohus ei pööranud tähelepanu ka sellele, et vastustaja tugineb töösuhte tuvastamisel

eelkõige isikute ütlustele ja lepingutele, mille kohta vastustaja ise leiab, et need ei ole

usaldusväärsed.

PMTK 09.02.2010 maksuotsuses nr 12.2-3/9167-5 on tuvastatud, et äriühingul ei tekkinud

2007. a detsembris tasumisele kuuluvat käibemaksu samas summas, vaid perioodil detsember

2007 kuni aprill 2008 moodustas maksustatavast käibest tasumisele kuulunud käibemaks

kokku 242 469 krooni. Seega ei olnud EQ Ehitab OÜ-l ka midagi vähendada

sisendkäibemaksu summa võrra.

Vastutusotsus ja maksuotsus on omavahel lahutamatult seotud haldusaktid. Kui maksuotsuses

määratakse täiendavalt käibemaks, siis vastutusotsuses on võimatu käibemaksu asemel nõuda

isikult alusetult saadud tagastusnõude tagastamist. Vaideotsuses mainitud 2008. a aprilli käive

ei ole seotud 27.12.2007 müügitehinguga ja sellelt arvestatud sisendkäibemaksuga. Samuti ei

ole 2008. a aprilli käive seotud apellandi kui EQ Ehitab OÜ juhatuse liikme kohustuste

täimisega.

Maksuhaldur ei ole tuvastanud põhjuslikku seost apellandi kohustuste väidetava rikkumise ja

maksuvõla tekkimise vahel. Oluliseks asjaoluks, mille halduskohus jättis tähelepanuta, on

käesolevas asjas maksuhalduri enda poolt tuvastatud EQ Ehitab OÜ maksejõuetus, mis tekkis

enne sissenõutava maksuvõla tekkimist.

Juhatuse liikme vastutuse alused ei ole täidetud. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud

maksukohustuslasel sellises ulatuses käivet, mis võimaldab kaebajale panna käibemaksu

maksmise kohustuse vastutusotsuses kajastatud summas. Maksuvõlast MKS § 32 ning

käibemaksuseaduse §-de 29 ja 38 mõistes saab rääkida, kui EQ Ehitus OÜ oleks vähendanud

oma tegelikult eksisteerivat käivet sisendkäibemaksu suurendamise teel. Sellises olukorras

oleks tegelikult eksisteerivalt käibelt arvutatud käibemaksu käsitatud maksuvõlana. Antud

juhul puudub äriühingul maksuotsuses kajastatud ajavahemikul oluline käive. Järelikult

puudub äriühingul ka maksukohustus ja seda nii maksuotsuses kui ka vastusotsuses kajastatud

summas. EQ Ehitab OÜ-le alusetult tagastatud summa jääb väljapoole MKS § 32

definitsiooni.

Vastustaja asus küll seisukohale, et 31.01.2008 väljamakse näol on tegemist kaebajale välja

makstud tasuga, kuid maksuotsuses ega vastutusotsuses ei ole üheselt tuvastatud, mis liiki

tasuga on tegu. Nimetatud tasu saamise aluseks olevaid toiminguid ei saa pidada tööks, kuna

7(13)

3-13-2009

loobumine osalusest äriühingus on maksustatav kasumi jaotisena ja endale kuuluva vara müük

võib sõltuvalt asjaoludest olla kasum vara võõrandamisest, kuid mitte töötasu.

Vastustaja pidi vastuväidete esitamiseks antud tähtaja pikendamata jätmisest mitte üksnes

teatama, vaid oma sellekohast otsust ka põhjendama. Halduskohus jättis lahendamata

küsimuse, kas vastustaja käitumine põhjustas ärakuulamisõiguse rikkumise või mitte. Asjaolu,

et ühe korra oli tähtaega pikendatud, ei välista tähtaja teist korda pikendamist. Maksuhaldur ei

ole isegi teatanud oma otsusest jätta tähtaeg pikendamata.

Vastutusotsuse tegemine oli aegunud. Dokument toimetati kaebajale kätte pärast

aegumistähtaja möödumist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2006 otsus asjas nr 3-04-87, p

8; Riigikohtu 03.12.2013 otsus asjas nr 3-3-1-63-13, p-d 23 ja 24). Elektrooniline

kättetoimetamine oli lubatud üksnes isiku nõusolekul, ent sellist nõusolekut ei olnud kaebaja

andnud. Vastutusotsus tuli edastada posti teel kaebaja elukoha aadressile (MKS § 54 lg-d 1 ja

3). 20.06.2013 saadetud e-kiri aadressile XXX on tänaseni avamata. E-kirja aadressile XXX

avas kaebaja 18.07.2013. Seega ei toimetatud maksuotsust kätte ajal, mil kehtis 6-aastane

aegumistähtaeg, vaid ajal, kui kehtis 5-aastane aegumistähtaeg. Vastutusotsus on vastuolus

MKS § 98 lg 4 esimese lausega. MKS § 98 lg 4 kohaldamine ei ole lubatud maksuhalduri

enda tähtaegselt tegemata töö parandamiseks. Kui MKS § 98 lg 4 teine lause on

kohaldamisele kuuluv, palub apellant jätta selle vastuolus tõttu põhiseadusega kohaldamata.

See võimaldab maksuhalduri omavoli ja maksukohustuslase huvide kahjustamist, sh nt

määratavalt maksusummalt arvestatavate intresside näol. Alates EQ Ehitab OÜ pankroti

väljakuulutamisest detsembris 2010 puudusid maksuhalduril igasugused takistused

vastutusotsuse tegemiseks.

14. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Maksuhaldur on 27.01.2010 maksuotsuses teinud järelduse, et AP-le tehtud väljamakset tuleb

ja saab käsitada üksnes töötasuna. Sama on analüüsitud vastutusotsuses (p 2.6) ja vaideotsuses

(p 23). Kui kohus nõustub haldusaktis toodud põhjendustega neid kordamata, nõustub kohus

ühtlasi ka maksuhalduri poolt tõenditele antud hinnanguga.

Halduskohus ei jätnud tähelepanuta kaebaja argumente seonduvalt kinnistute

ostumüügitehingute näilikkusega, EQ Ehitab OÜ-le tagastatud sisendkäibemaksuga ega

põhjusliku seosega kaebaja kohustuste väidetava rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel.

Samasisulised väited esitas kaebaja ka vaidemenetluses ning nendele on vaideotsuses

vastatud.

Sisutühjaks jääb kaebaja etteheide halduskohtu uurimiskohustuse kohta. Kaebaja viide asjas nr

3-08-2319 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsusele on asjakohatu. Vastustaja on kaebaja

vastavatele väidetele varasemas vaide- ja kohtumenetluses vastanud (26.08.2013 vaideotsus;

25.11.2013 vastus kaebusele; 21.02.2014 vastus kaebaja 09.01.2014 täiendavale seisukohale

ja 26.02.2015 seisukoht).

Vastutusotsuse tegemine ei olnud aegunud. Vastutusotsus saadeti kaebajale 28.06.2013

ekirjaga kahel erineval e-posti aadressil, seega enne uue MKS redaktsiooni jõustumist.

Kaebaja oli senises suhtluses kasutanud e-posti ja sai samal päeval saatmisega kätte

vastutusotsuse projekti koos 27.01.2010 ja 09.02.2010 maksuotsustega, millest tulenevalt võis

maksuhaldur eeldada kaebaja soovi vastutusotsuse saatmiseks elektrooniliselt. Riigikohus

selgitas asjas nr 3-3-1-75-09, et vastutusotsus tuleb teha ehk asutusest välja saata enne

äriühingu õigusvõime lõppemist. See seisukoht on praegusel juhul analoogia korras

kohaldatav.

8(13)

3-13-2009

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Pärast ringkonnakohtu istungit esitas vastustaja kirjalikus menetluses uue tõendina

logifaili, millest nähtub vastutusotsuse kaebajale e-postiga saatmine 28.06.2013.

Kaebaja esitas sideoperaatori selgituse, mille kohaselt ei väljastata kaebajale teavet e-

kirjade avamise kohta, ja passi väljavõtted, millest nähtub tema viibimine välisriigis

01.07.2013–09.07.2013. Need tõendid tuleb võtta toimikusse, sest need on olulised

vastutusotsuse kättetoimetamise aja kindlakstegemisel.

16. MKS § 96 lg 5 ls 1 sätestas vastutusotsuse tegemise ajal, et kui seadusega ei ole

sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse

maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul. MKS § 98 lg 1 ls-d 2 ja 3

sätestasid alates 01.07.2013, et maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata

jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg

algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles

esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Kuni 30.06.2013 kehtis MKS §

98 lg 1 sõnastuses, mis võimaldas maksuotsuse samadel tingimustel teha kuue aasta

jooksul. Tehingutest, millelt maksu nõutakse või millelt arvestatud käibemaksu

maksuhaldur sisendkäibemaksu hulka ei võimaldanud arvata, ei olnud vastutusotsuse

tegemise ajaks möödunud kuut aastat, küll aga üle viie aasta. Pooled ei vaidle selle üle,

et alates 01.07.2013 polnuks vastutusotsuse tegemine aegumise tõttu lubatav.

17. MKS § 98 lg 4 ls 1 sätestas vastutusotsuse tegemise ajal, et maksuotsus on tehtud

aegumistähtaja jooksul, kui see on postiteenuse osutajale üle antud enne aegumistähtaja

möödumist. Ringkonnakohtule esitatud tõenditest nähtub, et maksuhaldur saatis

vastutusotsuse kaebajale e-postiga 28.06.2013. Kaebaja väitel avas ta e-posti aadressile

XXX saadetud e-kirja, mis sisaldas vastutusotsust, 18.07.2013. Eelneval päeval oli ta

vastutusotsuse kätte saanud allkirja vastu.

18. MKS § 54 lg 1 sätestas vastutusotsuse tegemise ja e-postiga saatmise ajal, et Eestis

elavale füüsilisele isikule toimetatakse dokument posti teel kätte rahvastikuregistrisse

kantud elukoha aadressil või isiku poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Kui füüsiline

isik ei ole oma aadressi muutumisest teatanud, on maksuhalduril õigus saata dokument

viimasel talle teadaoleval aadressil. Sama paragrahvi lg 3 ls 1 nägi ette, et

menetlusosalise soovil saadetakse dokument tema poolt näidatud elektronposti aadressil.

Sellist soovi ei ole kaebaja maksuhaldurile avaldanud, kuid on vastutusmenetluses e-

posti teel saadetud dokumente vastu võtnud.

19. MKS § 98 lg 4 ls 2 eesmärk on ära hoida olukorda, kus maksuhaldur koostab

maksuotsuseid või vastutusotsuseid pärast aegumistähtaja möödumist, märkides neile

tegelikkusest varasema kuupäeva. Postiteenuse osutajale dokumendi üleandmise korral

enne maksu määramise aegumistähtaja möödumist ei teki maksukohustuslasel küll kohe

pärast aegumistähtaja möödumist kindlust, et talle maksu ei määratud, küll aga on

võimalik usaldusväärselt kontrollida, et maks määrati aegumistähtaja jooksul. Sellisel

juhul on üldjuhul võimalik saada maksu määramisest teada vähese viivitusega, kuid

postiteenuse ajaline risk jääb maksukohustuslasele. Seda eesmärki silmas pidades tuleb

MKS § 98 lg 4 ls-s 2 nimetatud postiteenuse osutajana mõista ka e-posti konto haldajat.

20. Maksu määramise aegumise eesmärgiga ei ole vastuolus tõlgendus, et maksuotsuse

kättetoimetamiseks kuluvat aega ei arvata aegumistähtaja hulka. Olukorras, kus

haldusakt on postiteenuse osutajale üle antud, saab maksukohustuslane enamasti

saadetise kiiresti kätte. Kättetoimetamiseks e-posti aadressi kasutamine, mida

9(13)

3-13-2009

maksukohustuslane on maksuhalduriga suheldes vastutusotsuse projekti kättesaamiseks

ja kättesaamise kinnitamiseks kasutanud veel mais 2013, ei viita, et maksuhaldur oleks

jätnud kasutamata tõhusad kättetoimetamisviisid ja asunud vastutusotsuse faktilise

kättetoimetamisega viivitama. Kaebaja on vastutusotsuse eposti teel kätte saanud,

seejuures vaid üks päev pärast selle temale allkirja vastu kättetoimetamist. Olukorras,

kus 29.-30.06.2013 oli nädalavahetus ning 01.07.2013– 09.07.2013 ei oleks

elukohajärgsel postiaadressil vastutusotsust olnud võimalik kaebajale kätte toimetada,

sest ta ei viibinud Eestis, ei toonud ebaõige kättetoimetamisviisi kasutamine kaasa ka

olukorda, kus vastutusotsuse kättetoimetamine oleks olnud MKS § 54 lg 1 kohase

kättetoimetamise korral eelduslikult märgatavalt kiirem.

21. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et vastutusotsus oli tehtud aegumistähtaja jooksul,

vaatamata sellele, et maksuhaldur oleks pidanud vastutusotsuse andma üle teisele

postiteenuse osutajale. Vastutusotsusega maksuvõla nõudmine ei ole aegunud.

22. Ringkonnakohus nõustub vastutusotsuse ja vaideotsuse ning halduskohtu otsuse

põhjendustega ja leiab, et vastutusotsus on õiguspärane. Halduskohtu otsuse põhjendusi

ringkonnakohus kooskõlas HKMS § 201 lg-ga 4 ei korda. Halduskohus ei ole jätnud

kohtuotsust põhjendamata, vaid nõustunud vastutusotsuse ja vaideotsuse põhjendustega.

Tuginemine HKMS § 165 lg-le 2 oli õiguspärane. Kaebaja väited kohtumenetluses ei

erine varasematest seisukohtadest, mistõttu ei olnud halduskohtul tarvidust kohtuotsuses

uutele väidetele vastata.

23. Ringkonnakohus leidis asjas nr 3-08-2319 tehtud otsuses järgmist.

Kinnistute müügitehingut tegelikkuses ei toimunud ning müüja ja ostjana tegutses sisuliselt

sama isik. Asjaolule, et eesmärk EQ Ehitab OÜ osa müümisel oli üksnes sellele järgneva

fiktiivse kinnistute müügitehinguga tekitada olukord, kus Aruküla Arendus OÜ-l saaks riigile

esitada sisendkäibemaksu tagastusnõude, et finantseerida arendustegevust, ning samas

teadlikult jättes kinnistute müügilt tasumisele kuuluva käibemaksu tasumise kohustuse selleks

vahendeid mitteomava EQ Ehitab OÜ kanda, viitavad eelkõige järgmised asjaolud:

1)

väidetavalt kõrge maineväärtusega äriühingu osa müüdi nimiväärtuse eest, mille

tasumise kohta on andmed vastuolulised (osaühingu osa müügilepingu p 3.1 kohaselt on

40 000 krooni müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist, EL seletuse kohaselt maksis

temale 40 000 krooni TK, TP seletuste kohaselt ei maksnud tema äriühingu eest midagi,

halduskohtule esitatud kaebuse kohaselt pidi TP maksma TK-le EQ Ehitab OÜ osa eest

50 000 krooni, millest 25 000 krooni on ta oma auto TK-le üleandmisega tasunud);

2)

kinnistute müügilepingut sõlmides täitis TP juhiseid, mida talle andsid EL ja AP

(kohtuistungi protokoll – tl 182, TP 22.10.2008 e-kiri AP-le), müügitingimused

valmistas ette EL (EL seletus maksuhaldurile) ja vahetult enne kinnistute müüki sõlmiti

15.04.2008 kinnistute tasuta kasutusõiguse lepingud 99 aastaks kolme kinnistu osas

OÜ-ga Fooruks Grupp (juhatuse liige AP) ja 18.06.2008 ehk päev pärast EQ Ehitab OÜ

poolt parandatud käibedeklaratsiooni esitamist samasugune leping Aruküla Arendus OÜ

poolt 8 kinnistu osas EQ Automaatika OÜ-ga (juhatuse liige EL);

3)

pärast EQ Ehitab OÜ võõrandamist ei andnud EL koheselt TP-le üle äriühingu

raamatupidamisdokumente (EL seletus maksuhaldurile, TP seletus maksuhaldurile;

PMTK 15.10.2008 kontrollakti nr 12-3/764 kohaselt anti dokumendid üle alles

23.09.2008), mille tagajärjel deklareeris EQ Ehitab OÜ maksustatava käibe alles

17.06.2008 esitatud 2008. a aprilli parandusdeklaratsiooniga pärast Aruküla Arendus

OÜ suhtes kontrolli alustamist;

10(13)

3-13-2009

4)

kuigi TP soovis väidetavalt omandada tegutsevat äriühingut, et elus edasi minna (TP

seletused maksuhaldurile, kohtuistungi protokoll), mingit reaalset tegevust ei toimunud;

5)

kuigi apellatsioonimenetluses esitatud täiendavate seisukohtade järgi soovis EL

halvenenud turutingimustes arendada kinnistuid edasi koostöös EQ Ehitab OÜ uue

omanikuga, ei anna kogutud materjalid alust arvata, et EL-l saanuks olla põhjust

eeldada, et TP-l on olemas vahendid ja võimalused EQ Ehitab OÜ majandusseisu

parandamiseks (halduskohtu istungil antud ütluste kohaselt on TP hetkel töötu);

6)

käesolevaks ajaks on äriregistri andmete kohaselt EQ Ehitab OÜ juhatuse liikmeks

alates 03.07.2009 jälle üksnes EL, kusjuures TP volitused on samal ajal lõppenud.

24. Tartu Ringkonnakohus asus haldusasjas nr 3-13-2041 tehtud otsuses järgmisele

seisukohale (p-d 24–27):

„Maksuhaldur on 27.12.2007 aset leidnud tehingu puhul tuvastanud, et selles osales müüjana

(P.M Õigusabi OÜ) ja ostjana (EQ Ehitab OÜ) sisuliselt sama isik. Võõrandamistehingu ajal

oli AP nii P.M Õigusabi OÜ-s (I kd, tl 102-103) kui ka EQ Ehitab OÜ-s (I kd, tl 111-112)

juhatuse liikmeks, lisaks oli EQ Ehitab OÜ 100% osanikuks P.M Õigusabi OÜ, mida

arvestades oli tegemist seotud isikute vahelise tehinguga. Ringkonnakohus märgib, et ka

Aruküla Arendus OÜ, kellele EQ Ehitab OÜ 25.04.2008 arve alusel 28 kinnistut edasi müüs,

ainuosanikuks oli nimetatud ajaks saanud EL, kes oli edasimüügitehingu ajal ka P.M Õigusabi

OÜ juhatuse liige.

Asjaolu, et müügitehingu pooltel puudus tegelik soov müügilepingus fikseeritud müügihind

reaalselt tasuda, kinnitab ringkonnakohtu arvates see, et ostu-müügitehingud teostati

kinnistutega, mis olid hüpoteekidega koormatud ning mille osas ilmnes, et tulenevalt tasumata

laenumaksetest lähevad need sundmüüki. Näiteks kinnistud asukohaga Pistriku tn 10 Kulli

küla, samuti Tallinna mnt 32a ja 32b Aruküla alevik Raasiku vald Harju maakond tagasid

võõrandaja laenu, mille makse tasumise tähtpäev AS-le Eesti Krediidipank oli 20.11.2007,

kuid kinnistud võõrandati 27.12.2007 laenumakseid tasumata. Ka olid hüpoteekidega VK

kasuks koormatud kinnistud asukohaga Pistriku tn 16, 18, 23 Kulli küla Raasiku vald Harju

maakond ning BIGBANK AS kasuks olid hüpoteekidega koormatud kinnistud asukohaga

Pistriku tn 1, 6, 7, 11 Kulli küla Raasiku vald Harju maakond. Maksuhaldur on õigesti

leidnud, et kinnistute sundvõõrandamise tulemusena ei olnud Aruküla Arendus OÜ-l, kellele

EQ Ehitab OÜ kinnistud edasi võõrandas, võimalik oma tasumiskohustust EQ Ehitab OÜ-le

ning viimasel P.M Õigusabi OÜ-le täita. Antud asjaoludel ei ole äriühingute vahel reaalse

võõrandamistehingu tegemine ka ringkonnakohtu hinnangul eluliselt usutav. Ühtlasi ilmneb,

et P.M Õigusabi OÜ deklareeris müügitehingult käivet alles 4,5 kuud pärast tehingu toimumist

ning maksukontrolli alustamist P.M Õigusabi OÜ-s ja Aruküla Arendus OÜ-s. 13.02.2008

sõlmitud kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingu muutmise lepinguga (I kd, tl 155-156p)

muudeti tasumise lõplikku tähtaega, mis jäeti määramata, kuigi AP 31.10.2008. a seletuse (II

kd, tl 99p) kohaselt muudeti tasumise korda soodsamaks.

Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et kinnistute ostuhinnad, arvestades ka

kinnistutele seatud hüpoteeke, olid ebareaalselt kõrged (vt maksuotsuses tabel 1, lk 3-4) ega

olnud vastavuses turuhindadega, olles nendest 2-3 korda kõrgemad (vrdl näiteks Pistriku tn

13, 14 ja 15 Kulli küla Raasiku vald Harju maakond ostuhinnad ilma käibemaksuta 1 200 000

krooni ning EQ Ehitab OÜ poolt edasimüügihinnad 432 514 krooni). Eeltoodud asjaolud

kogumis tekitavad ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kahtluse selles, et

11(13)

3-13-2009

võõrandamistehingu ainsaks eesmärgiks oli sisendkäibemaksu deklareerimine ning selle

tagasisaamine riigieelarvest.

Ringkonnakohtu hinnangul on maksuotsuses kirjeldatud asjaolude ja tõendite kogumis

hindamise tulemusel maksuhaldur põhjendatult järeldanud 27.12.2007 tehingu näilikkust ning

on õiguspäraselt välistanud EQ Ehitab OÜ sisendkäibemaksu summas 5 868 000 krooni

mahaarvamise, vähendades ja määrates nimetatud summas sisendkäibemaksu.“

25. Praeguses asjas esitatud tõendid ei anna alust varasemates kohtuotsustes tuvastatud

asjaolusid ümber hinnata ja jõuda tehingute hindamisel teistsugusele seisukohale.

26. Nii EL 16.09.2008 ja 22.10.2008 seletustest kui ka AP 17.09.2008 seletusest järeldub, et

31.01.2008 väljamakse oli mõeldud tasuna AP-le tema poolt täidetud ülesannete, sh P.M

Õigusabi OÜ-lt kinnistute ostu-müügitehingu organiseerimise eest ning juriidiliste küsimuste

lahendamise eest EQ Ehitab OÜ-s. Samale seisukohale asus eelviidatud lahendis ka Tartu

Ringkonnakohus. Ringkonnakohtu istungil selgitas AP, et tasu sai ta selle eest, et väljus

kinnisvara- ja ehitusärist ning loobus kinnistutest. Tasu pidi saama just AP ise, mitte P.M

Õigusabi OÜ (kes oli EQ Ehitab OÜ ainuosanik kuni 13.02.2008 ja kelle ainuosanik kuni

16.05.2008 oli kaebaja) EQ Ehitab OÜ osanikuna. Tasu, millelt maksuhaldur nõuab

tööjõumaksude tasumist, ei ole AP-le maksnud hilisem osanik EL – seega ei saa tegemist osa

tasuga osaühingu osa võõrandamise eest – ning seda tasu ei saa pidada ka makstud

dividendideks või juhatuse liikme tasuks. Maksuhaldur on seda seisukohta õigesti

põhjendanud, märkides muu hulgas, et need eeldaksid sellekohast osaniku otsust.

Maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel

kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (MKS § 150 lg 1). Kaebaja ei ole kohtule

esitanud veenvaid tõendeid, et maksuhalduri järeldus töösuhte raames kinnistutega seotud

tehingute ettevalmistamisest on ebaõige. Kaebaja ei tegutsenud tehingute tegemisel mitte

eelkõige P.M Õigusabi OÜ huvides, nagu väidab apellant, vaid ka EQ Ehitab OÜ huvides.

Seega ei ole väljamakse kvalifitseerimine töötasuna ebaõige.

27. Tähtsust ei oma, et kaebajale tehtud väljamakset selgitati pangaülekandes kui laenu ning

maakohtu otsusega on tuvastatud 01.04.2008 töövõtulepingu kehtetus. Maksuhalduril

tuleb hinnata tehinguid, lähtudes nende tegelikust sisust. 27.01.2010 maksuotsuses on

veenvalt selgitatud, miks ei saa kaebajale tehtud väljamakset pidada laenuks.

28. Ekslik on apellandi seisukoht, et EQ Ehitab OÜ-le käibemaksu määramine oli

õigusvastane ja vähendada tuli üksnes sisendkäibemaksu, sest käivet ei tekkinud.

Erinevalt kohtuasjas nr 3-08-2319 käsitletud olukorras tagastati EQ Ehitab OÜ-le

käibemaks, mistõttu käibe mittetekkimise korral tekkis käibemaksu ebaõige tagastamise

tõttu EQ Ehitab OÜ-l käibemaksuvõlg. Vaideotsuses (lk 9) on maksuhaldur sellele

väitele ammendavalt vastanud. 29. Kaebajale pikema tähtaja andmata jätmine

vastutusotsusele eriarvamuse esitamiseks ei too kaasa vastutusotsuse tühistamist.

Esiteks anti kaebajale eriarvamuse esitamiseks piisav tähtaeg, arvestades seda, et

vastutusotsus ei olnud mahukas ning tehingutega seonduvad faktilised asjaolud olid

apellandile teada. Teiseks on kaebajal olnud võimalik oma seisukohti selgitada

vaidemenetluses ja kohtumenetluses ning kaebaja pole ära näidanud, millised tõendid

sai ta esitada alles koos vaidega, sest eriarvamuse esitamiseks antud tähtaja jooksul ei

olnud neid võimalik koguda. Kaebaja vaides esitatud väited ei veena, et

vastutusotsusega tasumisele kuuluv summa määrati valesti. Olukorras, kus maksuhaldur

oli kaebajat teavitanud eriarvamuse esitamiseks antud tähtajast – isegi kui sellise tähtaja

andmist ning kaebaja taotluse osaliselt rahuldamata jätmist ei olnud põhjendatud või

12(13)

3-13-2009

korduvalt tähtaja pikendamise taotlusele vastatud –, ei saanud kaebajal tekkida

õiguspärast ootust, ta võib oma vastuväited esitada hiljem.

30. Vastutusotsuse tegemisel ei pea maksuhaldur arvestama sellega, kas ja kui suures

ulatuses on potentsiaalselt võimalik maksukohustuslaselt endalt maksuvõlga tulevikus sisse

nõuda. Kui maksuvõla sissenõudmine osutub maksukohustuslaselt endalt – pankrotis olevalt

EQ Ehitab OÜ-lt – võimalikuks, väheneb ka kaebaja poolt tasumisele kuuluv summa.

Vastutusotsuse tegemisel peab maksuhaldur aga arvestama, et maksuvõla sissenõudmine

äriühingult, isegi kui viimasel õnnestub vara osaliselt Aruküla Arendus OÜ-lt (pankrotis)

tagasi saada, ei pruugi osutuda võimalikuks. Kinnistu aadressiga Pistriku 24, Kulli küla,

Raasiku vald müük leidis aset pärast vastutusotsuse tegemist, mistõttu ei saanud see õigustada

vastutusotsusega tasumiseks määratud summa suurust juba seetõttu.

31. Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

32. HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb jätta rahuldamata apellandi taotlus menetluskulude

(apellatsioonimenetluses riigilõiv 765 eurot ja esindajatasu 11 718,40 eurot) väljamõistmiseks

vastustajalt. Vastustaja ei ole menetlus kulude väljamõistmist apellandilt taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

Villem Lapimaa

Virgo Saarmets

13(13)