2-16-6704/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht

14. september 2016 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-16-6704; Hellar Mutle versus Bestra Metall AS; hagi juhatuse liikme tasu ja viiviste saamiseks; tsiviilasja hind 4787 eurot Määruse tegemine eelmenetluses Kohtunik Kalev Kuningas Hageja Hellar Mutle (isikukood XXXXXXXXXXX; aadress XXXXXXXXXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX XXXX, XXXXXXXXXXX) Hageja esindaja vandeadvokaat Kristi Sild (e-post: kristi.sild@lextal.ee) Kostja Bestra Metall AS (registrikood 11538903; aadress Päri küla, Pärsti vald, Viljandmaa 71023) Kostja esindaja vandeadvokaat Jüri Ploom (e-post: j.ploom@phlaw.ee)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

2. Hellar Mutle ja Bestra Metall AS sõlmisid kompromissi alljärgnevatel tingimustel:

2.1. Bestra Metall AS tasub Hellar Mutlele kokku 5687 eurot, millest 4787 eurot on põhinõue, 200 eurot riigilõivu hüvitis ja 700 eurot õigusabikulude hüvitis.

2.2. Bestra Metall AS on kandnud 2843,50 eurot (s.o. 50% punktis 2.1 viidatud summast), Hellar Mutle pangaarvele nr EE032200221013399189 kompromissi allkirjastamise päeval, selgitusega: Kompromiss tsiviilasjas nr 2-16-6704. Ülejäänud 50% osa punktis

2.1 kokkulepitud summast so 2843,50 eurot, kantakse Bestra Metall AS poolt Hellar Mutle pangaarvele hiljemalt 13.10.2016. Teise osamakse tasumisega hilinemisel on Hellar Mutlel õigus nõuda Bestra Metall AS-ilt tähtaegselt tasumata summalt viivist määras 0,5% päevas.

2.3. Bestra Metall AS peab põhinõudelt (4787 eurot) kinni pidama tulumaksu ning deklareerima ja tasuma kõik muud kohustuslikud maksud.

2.4. Kostja menetluskulud jäävad tervikuna kostja kanda.

2.5. Pooled kinnitavad, et pärast käesolevas kompromissis nimetatud kohustuste täitmist kostja poolt ei ole pooltel üksteise suhtes mingeid varalisi ega mittevaralisi nõudeid seoses tsiviilasjas nr 2-16-6704 käsitletud nõuetega.

Täiendavad otsustused

3. Seoses ülalmärgituga:

3.1. määruse jõustumisel tagastada pool riigilõivust s.o 200 eurot Hellar Mutle kontole nr EE032200221013399189

3.2. ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda;

3.3. toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte;

3.4. saata määruse koopia Riigi Tugiteenuste Keskusele. Selgitused

4. Selgitada:

4.1. TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

4.2. Kompromissi kohaselt TsMS § 661 lg 4 alusel on määruskaebuse esitamise tähtaeg 2 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

4.3. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused

Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1).

Hageja 28.04.2016 tasutud riigilõivust 400 eurot tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 200 eurot.

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik