2-15-126429/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

14. september 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-126429

Tsiviilasi

Aktsiaselts Starman hagi Jaanus Annask vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

368,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktsiaselts Starman (registrikood 10069659;

asukoht Akadeemia tee 28, 12618 Tallinn), lepinguline

esindaja Kadri Timuska (Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post

jurist@julianus.ee)

kostja Jaanus Annask (isikukood XXX; elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts Starman hagi Jaanus Annask vastu osaliselt.

2. Välja mõista Jaanus Annask’ilt Aktsiaselts Starman kasuks 5.08.2011. a sõlmitud

liitumislepingu nr XXX alusel tekkinud võlgnevus 89,47 eurot, millest 56,29 eurot on

põhinõue ja 33,18 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 25.02.2016. a seisuga.

3. Välja mõista Jaanus Annask’ilt Aktsiaselts Starman kasuks viivis 0,05% päevas

põhinõudelt 56,29 eurot alates 26.02.2016. a kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 27% ulatuses Jaanus Annask’i kanda ja 73% ulatuses Aktsiaselts

Starman kanda.

2. Määrata Aktsiaselts Starman menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot, millest

100 eurot on riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus

ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

3. Välja mõista Jaanus Annask’ult Aktsiaselts Starman kasuks menetluskulud 54 eurot.

4. Välja mõista Jaanus Annask’ult Aktsiaselts Starman kasuks viivis menetluskulult

54 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja võib

esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

2(3)

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE

Aktsiaselts Starman (hageja) on esitanud Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub Jaanus

Annask’ilt (kostja) välja mõista põhivõlgnevuse 208,14 eurot (sh leppetrahv summas 151,85

eurot), sissenõutavaks muutunud viivise 122,85 eurot ning viivised alates 26.02.2016. a kuni

põhinõude summas 208,14 euro täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt. Nõude aluseks

on poolte vahel 5.08.2011. a sõlmitud liitumise- ja teenuseosutamise leping nr L-619880.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.06.2016. a. TsMS § 317 lg 1 p 1

ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt.

Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lõikele 6

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Kohtu hinnangul on vaidlusalune leping nr L-619880 sõlmitud

tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele

kommetele.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel 5.08.2011. a sõlmitud lepingus nr L-619880 sätestatud

leppetrahvi tingimus on tühine.

Hagiavalduse kohaselt tulenes vaidlusalusest lepingust kostjale kohustus olla lepinguga seotud

24 kuud. Kui enne tarbimiskohustuse lõppu klient lõpetab lepingu, vormistab selle ümber teise

isiku nimele, vahetab ZUUM-teenuse mõne teise teenuse vastu või ZUUM-teenust piiratakse

kliendist tuleneva asjaolu tõttu, tasub klient AS Starmanile leppetrahvi summas 151,85 eurot

(arve nr TA-40023). Kuna kostjal oli võlgnevus seoses tasumata arvetega, tõi see kaasa teenuse

piiramise hageja poolt ja trahviarve väljastamise lepingu rikkumise eest.

Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda lepingu

lõpetamise, ümbervormistamise, teenuspaketi vahetamise või teenuse tarbimise piiramise korral

kindlas summas leppetrahvi, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on seetõttu tühine.

3(3)

Leppetrahv, mis ületab oluliselt ühe kuu teenuse maksumust (ZuumTV teenuse maksumus ühes

kuus 7,99 eurot (lisandub käibemaks) ning leppetrahv 151,85 eurot), on ebamõistlikult suur.

Kohus jätab VÕS § 41 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei ole hagejal õigust

leppetrahvi nõuda ja kohus rahuldab hageja põhinõude summas 56,29 eurot (208,14 – 151,85 =

56,29). Kuivõrd hageja on hagiavaldusest nähtuvalt leppetrahvilt viivist arvestanud summas

89,67 eurot, siis arvestab kohus nimetatud summa viivisenõudest maha ja seega on hagejal kostja

vastu 33,18 euro (122,85 – 89,67 = 33,18) suurune viivise nõue.

Hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt 89,47 euro (56,29 eurot põhinõue ja 33,18 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis 25.02.2016. a seisuga) ulatuses, millele lisandub viivis tasumata

põhisummalt 0,05% päevas alates 26.02.2016. a.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, s.o

ca 27% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 27% ulatuses kostja kanda ja 73% ulatuses hageja

kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot, millest 100 eurot on

riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on

taotlenud õigusabikulude välja mõistmist summas 166,17 eurot. Kohus leiab, et see pole asja

keerukust ning mahtu arvestades põhjendatud ning vähendab seetõttu summat 100 euroni.

Kohus, arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

summas 54 eurot (200 eurot x 27%).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 54

eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik