2-15-13801/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-15-13801

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-15-13801

Määruse tegemise aeg ja koht

14.09.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Kohtuasi

Virbus Unitis OÜ avaldus Osaühingu Ramosson

(kustutatud)

registrisse

ennistamiseks,

likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30.05.2016 määrus likvideerija

määramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Virbus Unitis OÜ määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindaja

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Virbus Unitis OÜ

(registrikood 11980332, asukoht Pihelga 2, Suurupi

küla, Harku vald, 76907 Harjumaa), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tambet Mullari (e-post:XXX)

Asjast puudutatud isikud:

Osaühing Ramosson (registrikood 10550954, registrist

kustutatud 15.10.2003, ainuosanik ja juhatuse liige Y,

isikukood XXXXXXXXXXX, surnud 08.07.2003);

W (Y abikaasa seisuga 08.07.2003) (isikukood

XXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

Reet Rattur (e-post:XXX)

C (Y poeg ja pärija) (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX)

Tambet Mullari (likvideerija kandidaat) (isikukood

XXXXXXXXXX, e-post: XXX)

Reet Rattur (likvideerija kandidaat) (isikukood

XXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post:XXX)

1(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-13801

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Virbus Unitis OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.

2. Pärnu Maakohtu 30.05.2016 määruse resolutsioon osas, milles see vaidlustati,

jätta muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Virbus Unitis OÜ

kanda.

4. Määruse peale saab avaldaja või juriidiline isik kassatsiooni korras edasi

kaevata, esitades Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest (TsMS § 606 lg 2).

Avalduse asjaolud

1. Tartu Maakohtu registriosakond on edastanud Pärnu Maakohtule Virbus Unitis OÜ

(edaspidi avaldaja) avalduse Osaühingu Ramosson (kustutatud) registrisse

ennistamiseks, likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks.

Osaühingul oli sundlõpetamise hetkel 15.10.2003 vara ja seetõttu on Osaühingu

Ramosson registrisse taastamine ning täiendava likvideerimismenetluse algatamine

vajalik. Varaks olevale Iie-Mardi kinnistule asukohaga Langerma küla, Halinga vald,

Pärnumaa oli seatud hüpoteek Oks Trading OÜ kasuks summas 280 000 EEK.

24.04.2014 loovutas Oks Trading OÜ nõuded Virbus Unitis OÜ-le, kellest sai ka

hüpoteegipidaja. Virbus Unitis OÜ on huvitatud isik AÕS § 325 lg 1 tähenduses.

Osaühingu Ramosson on registrist kustutatud ja likvideerimine on läbi viimata.

Kuivõrd Osaühingul Ramosson oli vara ning vajalikud on likvideerimisabinõud, palub

huvitatud isik Virbus Unitis OÜ läbi viia likvideerimismenetlus. Kuna Osaühing

Ramosson on lõppenud, siis ei saa huvitatud isik oma nõuet Osaühing Ramosson vastu

ilma likvideerimisabinõusid rakendamata rahuldada. Avalduse kohaselt taotleb Virbus

Unitis OÜ määrata likvideerijaks Tambet Mullari. Vandeadvokaat Tambet Mullari on

käesoleval ajal kuue äriühingu likvideerija. Avaldaja leiab, et likvideerija kandidaadil

on olemas vajalikud teoreetilised teadmised ning praktilised oskused Osaühingu

Ramosson likvideerijana tegutsemiseks ja ta on võimeline likvideerimist vajalikul

tasemel korraldama.

2. 28.10.2015 määrusega algatas Pärnu Maakohus osaühingu Ramosson (kustutatud,

registrikood 10550954) äriregistrisse ennistamise ja täiendava likvideerimise

menetluse, kaasas menetlusse asjast puudutatud isikutena Reet Ratturi (OÜ Ramosson

juhatuse liige registrist kustutamise aja seisuga 15.10.2003) ja W (Y abikaasa seisuga

08.07.2003) ning kohustas asjast puudutatud isikuid esitama kohtule oma kirjalik

seisukoht Osaühingu Ramosson registrisse ennistamise, likvideerimismenetluse

algatamise ja likvideerija määramise suhtes.

3. 07.12.2015 määrusega kõrvaldas Pärnu Maakohus menetlusest puudutatud isikuna

kaasatud Reet Ratturi, kuna ta ei olnud Osaühing Ramosson registrist kustutamise

seisuga 15.10.2003 enam juhatuse liige, vaid oli juhatuse liige perioodil 12.05.1999-

16.11.1999.

4. 08.01.2016 määrusega kaasas Pärnu Maakohus menetlusse asjast puudutatud isikuna

C ning palus anda seisukoht Osaühingu Ramosson registrisse ennistamise,

likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija määramise suhtes.

5. 27.01.2016 määrusega kaasas Pärnu Maakohus menetlusse asjast puudutatud isikuna

Reet Ratturi kui W ja C poolt soovitud likvideerija kandidaadi.

2(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-13801

6. W ja C on kohtule teatanud, et nad on nõus ja soovivad Osaühingu Ramosson

äriregistrisse ennistamise ja täiendava likvideerimise menetluse algatamist. Y oli

Osaühingu Ramosson juhatuse liige ja ainuosanik kuni oma surmani 08.07.2003. W

oli abielus Yga kuni tema surmani. Notar Kaia Krüger on Y pärimismenetluses

kindlaks teinud, et neil oli varaühisuse varasuhe. Y surma korral tuleb Osaühingu

Ramosson osa seoses varaühisuse lõppemisega anda üle Wle 50 % osas. Vastavat

kannet ei saa Tartu Maakohtu registriosakonnas teha enne Osaühingu Ramosson

taastamist registrisse. 11.03.2016 on notar Kaia Krüger andnud Cle, välja

pärimistunnistuse, mille kohaselt on Y ainupärijaks seaduse järgi tema poeg C.

Pärijale lähevad üle kõik pärandaja õigused ja kohustused ning vara. Osaühingu

Ramosson (kustutatud) osanikeks on seega W ja C, kumbki 50 % osas. C ja W on

kohtule avaldanud, et soovivad Reet Ratturi likvideerijaks määramist. Reet Rattur oli

Osaühingu Ramosson juhatuse liige kuni 16.11.1999. C ja W on seisukohal, et Reet

Rattur oli endise juhatuse liikmena osaliselt kursis ettevõtte tegevusega. Reet Ratturi

elukoht on Pärnus, ta on õigusalase haridusega, nõustanud varasemaid

likvideerimismenetlusi, tal on piisav üle 15-aastane praktiline juristina tegutsemise

kogemus ning ta on märkinud, et tal on võimalik olla Osaühingu Ramosson

likvideerija.

7. Reet Rattur on kohtule teatanud, et ta soovib likvideerija ülesannete täitmise eest tasu

480 eurot koos käibemaksuga, millele võivad lisanduda muud kulud 200 eurot. W ja C

on Reet Ratturile teada andnud, et nad on nõus tasuma likvideerija tasu 480 eurot

kohtu deposiiti. Reet Rattur on sellega nõus, et kulude summat deposiiti ei tasuta.

8. W ja C avaldavad, et nad ei ole nõus Tambet Mullari likvideerijaks määramisega ning

leiavad, et Tambet Mullari ei ole kursis ettevõtte tegevusega, ta elab ja töötab Pärnust

eemal ja temaga on keeruline nõu pidada ning andmeid küsida. W ja C ei kasuta

internetti ja neil ei ole e-posti aadressi.

9. Avaldaja Virbus Unitis OÜ ei ole nõus Reet Ratturi likvideerijaks määramisega.

Avaldaja arvates tuleb likvideerijaks määrata isik, kellel on piisavad kogemused

äriühingute likvideerimisel. Lähtuvalt äriregistri teabesüsteemi väljavõttest ei ole Reet

Rattur olnud mitte ühegi äriühingu likvideerija. Asjaolu, et isik elab Pärnu linnas, ei

saa huvitatud isiku seisukohalt olla paikapanevaks aluseks just nimelt selle isiku

likvideerijaks määramiseks. Virbus Unitis OÜ taotleb kohtul määrata Osaühingu

Ramosson (kustutatud) likvideerijaks vandeadvokaat Tambet Mullari, kes avaldab, et

ta ei soovi tasu likvideerija ülesannete täitmise eest.

Maakohtu määrus

10. Pärnu Maakohus rahuldas 30.05.2016 määrusega avaldaja avalduse osaliselt, ennistas

äriregistris Osaühing Ramosson (registrikood 10550954, kustutatud 15.10.2003,

viimane asukoht Libatse küla, Halinga vald, Pärnumaa) õigusliku seisundi ja määras

viia läbi osaühingu täiendav likvideerimine ning likvideerijaks Reet Ratturi,

menetluskulud ja likvideerimiskulud jättis maakohus Osaühing Ramosson kanda.

11. Kohus leidis, et avaldaja avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Juriidilise isiku likvideerimismenetluse algatamine koos likvideerija määramisega on

hagita asi TsMS § 475 lg 1 p 121 ja 11 kohaselt. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab

kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi.

12. TsÜS § 66 kohaselt mõistetakse vara all isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate

õiguste ja kohustuste kogumit, kui seadusest ei tulene teisiti. ÄS § 218 lg 2 kohaselt,

kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja

vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel

3(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-13801

otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või

määrata uued likvideerijad. Äriregistri andmetel ei ole Osaühingu Ramosson

(kustutatud) likvideerimist läbi viidud.

13. TsÜS § 41 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 602

järgi määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise

isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli

läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas

juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Sama seaduse § 603 lg 1 ja 2 järgi võib kohus

käesoleva seadustiku §-s 602 nimetatud ametisse määrata iga isiku, kes vastab

seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid

vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku likvideerijaks

määramiseks vajalik tema nõusolek.

14. Osaühingu Ramosson registriandmete väljatrükist nähtuvalt on äriühing Pärnu

Maakohtu registriosakonna 15.10.2003 kandega ÄS § 60 lg 2 alusel äriregistrist

kustutatud likvideerimismenetluseta (majandusaasta aruanded esitamata). Avaldusele

on lisatud kinnistusregistriosa nr 338006 väljavõte, mille kohaselt Osaühingule

Ramosson kuulub Iie-Mardi kinnistu asukohaga Langerma küla, Halinga vald,

Pärnumaa. Vara käsutamine ei saa toimuda osaühingu õiguslikku seisundit taastamata

ja likvideerimist läbi viimata. Seega on vajalik ennistada Osaühingu Ramosson

õiguslik seisund äriregistris, et oleks võimalik algatada likvideerimismenetlus.

Avaldaja Virbus Unitis OÜ soovib likvideerijaks määrata Tambet Mullari, puudutatud

isikud W ja C soovivad likvideerijaks määrata Reet Ratturi. Isikud vastavad TsMS §

603 lg 1 kohaselt likvideerijale esitatavatele nõuetele. TsMS § 605 lg 1 kohaselt

likvideerija võib nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu

oma tegevuse eest. Kohus võib nõuda avaldajalt või juriidiliselt isikult, kelle huvides

isik ametisse määratakse, selleks ettenähtud kontole kulude ja tasu katteks vajaliku

ettemaksu tasumist. Reet Rattur on soovinud likvideerija ülesannete täitmise eest tasu

480 eurot koos käibemaksuga. W ja C on Reet Ratturile ja kohtule teada andnud, et

nad on nõus tasuma likvideerija tasu 480 eurot kohtu deposiiti. Reet Rattur on

teatanud kohtule, et ta ei nõua summa tasumist kohtu deposiiti.

15. Huvitatud isiku Virbus Unitis OÜ likvideerijakandidaat Tambet Mullari on kohtule

avaldanud, et ta ei soovi tasu likvideerija ülesannete täitmise eest.

16. Kohus leiab, et likvideerimismenetluseks vajalikud eeldused on täidetud, äriregistris

tuleb ennistada Osaühing Ramosson (registrikood 10550954, kustutatud 15.10.2003)

õiguslik seisund ja viia läbi Osaühingu Ramosson täiendav likvideerimine.

Likvideerija isiku suhtes on vaidlus huvitatud isiku ja puudutatud isikute vahel. Nii

Reet Ratturil kui ka Tambet Mullaril on olemas vajalikud teoreetilised teadmised ning

praktilised oskused Osaühingu Ramosson likvideerijana tegutsemiseks ja nad on

võimelised likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus on seisukohal, et ÄS §

602 ja § 603 lg 1 ja 3 alusel tuleb osaühingu Ramosson likvideerijaks määrata Reet

Rattur, kes on kinnitanud oma nõusolekut likvideerjaks hakkamiseks. Isik vastab

TsMS § 603 lg 1 kohaselt likvideerijale esitatavatele nõuetele. Reet Ratturil on

juriidiline kõrgharidus ja üle 15-aastane praktiline juristina tegutsemise kogemus, ta

on nõustanud varasemaid likvideerimismenetlusi, ta on ka Osaühingu Ramosson

endise juhatuse liikmena osaliselt kursis ettevõtte tegevusega. Reet Ratturit volitavad

ka Osaühingu Ramosson osanikud W ja C, kes elavad Pärnumaal ja kellel on Pärnus

elava likvideerijaga kergem likvideerimismenetluses osaleda, kuna nad ei kasuta

internetti ja e-posti. W ja C on nõustunud tasuma likvideerijale tasu menetluse

läbiviimise eest ja likvideerimisel tekkinud kulutuste hüvitamist.

4(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-13801

17. TsÜS § 41 lg 2 kohaselt korraldavad likvideerimise likvideerijad ja lg 3 kohaselt on

likvideerijatel juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole

vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et likvideerijad

lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad

võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel.

Täpsemalt on likvideerija kohustused sätestatud ÄS § 209 -219.

18. TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme,

audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse

kulud juriidiline isik. Eeltoodu alusel kohus jätab menetluskulud, sh

likvideerimismenetluse kulud Osaühingu Ramosson kanda.

Määruskaebus

19. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse avaldaja, milles palub tühistada maakohtu

määrus osas, millega määrati Osaühing Ramosson likvideerijaks Reet Rattur ning jäeti

kohtukulud Osaühing Ramosson kanda ja määrata Osaühing Ramosson likvideerijaks

Tambet Mullari.

20. Määruskaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud kohtumäärus seaduslik ja põhjendatud.

TsMS § 463 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Lisaks sellele väljendub TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 ning TsMS § 5 lg-s 3 hagita

menetlusele iseloomulik uurimispõhimõte.

21. Maakohus on jätnud andmata hinnangu avaldaja 19.11.2015 Pärnu Maakohtule

esitatud seisukohas esitatud tõenditele, mille kohaselt võib Reet Ratturi näol tegemist

olla isikuga, kes ei vasta TsMS § 603 nõuetele. Reet Rattur on esitanud kohtule

ebaõigeid andmeid, loomaks kohtule ettekujutust, et tema kui Osaühingu Ramosson

juhatuse liikme õigused likvideerijana tuleks ennistada või määrata ta kohtu poolt

likvideerijaks seoses asjaoluga, et ta oli paremini teadlik ettevõtte varasemast

tegevusest. Reet Rattur on kohtule ebaõigete andmete esitamisega demonstreerinud

enda ebausaldusväärsust. Reet Rattur ei ole vastavalt Äriregistri teabesüsteemi

andmetele ühegi äriühingu likvideerija. Tambet Mullari on advokaat ja tegutsenud

ning tegutseb mitme äriühingu likvideerijana.

22. Kohus jättis TsMS § 172 lg 6 alusel menetluskulud Osaühingu Ramosson kanda.

Seega tuleks Osaühingu Ramosson kanda ka likvideerija tasu. Likvideerija kandidaat

vandeadvokaat Tambet Mullari on kinnitanud, et ei soovi saada likvideerija ülesannete

täitmise eest tasu. Asjaolu, et likvideerija kandidaat ei soovi likvideerija ülesannete

täitmise eest tasu, on oluline, et vältida ÄS § 210 kirjeldatud olukorda.

Märkimisväärsete menetluskulude (sh likvideerija tasu) jätmine Osaühingu Ramosson

kanda olukorras, kus teine vandeadvokaadist likvideerija kandidaat on kinnitanud, et

ei soovi saada likvideerija ülesannete täitmise eest tasu, on avaldaja arvates oluliselt

Osaühingu Ramosson huve kahjustav ning võib viia selleni, et Osaühingu Ramosson

varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, mistõttu peab likvideerija

esitama pankrotiavalduse (ÄS § 210). Seega esineb avaldaja arvates TsMS § 172 lg 6

teises lauses kirjeldatud olukord ning ei ole õiglane kohtukulude jätmine Osaühingu

Ramosson kanda.

23. Maakohtu määrus ei vasta TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuetele. Kuigi seadusest tulenevalt ei

ole kohus isiku määramisel seotud avaldusega, peab kohus oma sellekohast seisukohta

põhjendama. Kuigi seadus ei seo likvideerijaks määratava isiku valikut asjaoluga, kas

isik soovib saada likvideerija kohustuste täitmise eest tasu või mitte, on tasu

mittenõudmine kindlasti kaalukas argument.

Menetluse edasine käik

5(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-13801

24. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas seisukoha saamiseks

asjast puudutatud isikutele.

25. Määruskaebusele vastas Reet Rattur, kes palub selle jätta rahuldamata ja

määruskaebuse menetlemisega seotud kulud avaldaja kanda. Reet Rattur leidis, et on

määratud likvideerijaks õigesti. Asjaolu, et ta ei ole varasemalt registrisse kantud

ühegi osaühingu likvideerijana näitab üksnes seda, et Reet Rattur ei ole juristina

spetsialiseerunud äriühingute likvideerimisele. Reet Rattur on ettevõtete

likvideerimismenetlusi nõustanud, olles tegevjurist, kes on kliente esindanud mitmete

aastate jooksul erinevates kohtumenetlustest. Reet Rattur on OÜ E-jurist (registrikood

10442804), asutaja, osanik ja juhatuse liige. Ettevõtte juhatuse liikmel on eelduslikult

olemas oskused ja teadmised ka ettevõtte likvideerimiseks. Sellisele seisukohale on

asunud seadusandja äriseadustiku vastavasisulise regulatsiooni kehtestamisel. ÄS §

206 lg 1 kohaselt on osaühingu likvideerijaks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike

otsusega või kohtumäärusega ei ole ettenähtud teisiti. Puuduvad alused eeldada, et

Reet Rattur’il ettevõtte juhatuse liikmena poleks likvideerimiseks vajalikke oskusi ja

teadmisi. Reet Rattur ei ole esitanud kohtule valeandmeid. Kohus kaasas ise Reet

Rattur’i kohtumenetlusse põhjendusel, et ta on OÜ Ramosson (kustutatud) juhatuse

liige. Reet Rattur arvas kaasamist puudutava kohtumääruse saamisel, et kohtule on

esitatud 1999. aastal vastuvõetud osanike otsus, mille kohaselt ta on OÜ Ramosson

(kustutatud) juhatuse liikmeks. Ka Reet Rattur’ile endale oli tema kaasamine kohtu

poolt üllatuslik. Kuivõrd Reet Rattur võõrandas OÜ Ramosson (kustutatud)

1999.aastal Y’le, kes pidi ta uue osanikuna juhatusest tagasi kutsuma, tekkis Reet

Rattur’il kohtu kaasmisest teada saades kahtlus, et Y jättis ta juhatusest tagasi

kutsumata või jäeti vastav kanne mingisugusel põhjusel registris tegemata. Kuivõrd

OÜ Ramosson kustutati registrist 2003.aastal, siis oli tal endal keeruline võimalikke

tema juhatusse kuulumise dokumente kontrollida. Saades teada Y surmast, oli Reet

Rattur nõus tema abikaasat W’d OÜ Ramosson likvideerimisel abistama, kuivõrd W

võttis temaga ühendust. Reet Rattur nõustus W palvel hakkama ka tema esindajaks

kohtumenetluses. Ettevõtte endise osaniku Y (surnud) abikaasa W kui ka pärija C

soovivad, et Reet Rattur määratakse OÜ Ramosson (kustutatud) likvideerijaks ning on

nõus talle tasu määramisega, seega on kohane kui Reet Rattur määratakse

likvideerijaks. Reet Rattur nõustub Pärnu Maakohtu 30.05.2016 kohtumääruses

toodud põhjendustega. Tasu määramine likvideerija ülesannete eest on mõistlik, sest

tasuta teenuste osutamine ühegi teenuse osutaja poolt ei saa olla harilikus olukorras

võimalik. Tasuta osutab ettevõtja teenuseid ainult olukorras, milles tal võib olla

teenuse suhtes muu eriline huvi. On põhjust eeldada, et Virbus Unitis OÜ-l võib OÜ

Ramosson likvideerimismenetluse läbiviimise juures olla muu huvi, kui ettevõtte

likvideerimise kohane läbiviimine ja ta kannab ise Tambet Mullari teenuse osutamise

kulud. Virbus Unitis OÜ eriline huvi võib puudutada ettevõtte ainsaks teadaolevaks

varaks olevat kinnistut. Virbus Unitis OÜ on ise likvideerimismenetluse algatamise

avalduses märkinud, et soovib kinnistu laenu tagatisena realiseerida. Samas ei ole

Virbus Unitis OÜ arvestanud, et laen on teadaolevalt tagastatud ja sellega seotud nõue

on aegunud. Tambet Mullari likvideerijana võib mitte tagada ettevõtte osanikele

vajalikku kaitset kinnistuga seotud nõuete korral, mis nähtub tema esindatava Virbus

Unitis OÜ avaldusest kohtule. Ettevõtte osanikele, W’le ja C’le ning nende ettevõttele

ja pärandile vajaliku kaitse tagamiseks on õige määrata likvideerijaks erapooletu isik,

kelleks on Reet Rattur.

26. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-

le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

6(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-13801

27. Ringkonnakohus palus menetlusosalistel esitada menetluskulude nimekirjad ja määras

nendele vastamise tähtaja.

28. Menetluskulude nimekirja esitamisel selgitas Reet Rattur, et määruskaebusele esitatud

vastus on koostatud W lepingulise esindajana. C palus avaldaja menetluskulude

nimekirjale vastates määruskaebus jätta rahuldamata ja määrata likvideerijaks Reet

Rattur.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

29. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses

esitatud väited ei anna Pärnu Maakohtu määruse vaidlustatud osa tühistamiseks alust.

Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2¹ ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse

resolutsiooni selle vaidlustatud osas muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, kuid

täiendab kohtumääruse põhjendusi.

30. Avaldaja on määruskaebuses leidnud, et kuna Reet Rattur on kohtule esitanud

ebaõigeid andmeid ja seega ebausaldusväärne, võib olla tegemist isikuga, kes ei vasta

TsMS § 603 nõuetele. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu, kuid nõustub

määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on jätnud andmata hinnangu avaldaja

poolt 19.11.2015 esitatud tõenditele. Ringkonnakohus saab maakohtu vea parandada

ning täiendab kohtumääruse põhjendusi alljärgevalt.

31. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on

32. 41. Pärnu Maakohus 28.10.2015 määrusega kaasanud Reet Ratturi asjast puudutatud

isikuna, märkides määruse resolutsioonis ja põhjendustes, et Reet Rattur on Osaühing

Ramosson juhatuse liige registrist kustutamise aja seisuga 15.10.2003 (tlk 60). Sellest

on lähtunud ka Reet Rattur oma 16.11.2015 vastuses, asudes seisukohale, et saab olla

äriühingu likvideerijaks, kuigi oli teadmises, et peale ettevõtte võõrandamist 1999

aastal Yle korraldas viimane ettevõtte likvideerimise (tlk 68-69). Vastuses

määruskaebusele on Reet Rattur selgitanud, et pole maakohtule valeandmeid esitanud,

kuna kohus kaasas isiku ise põhjendusel, et ta on Osaühing Ramosson juhatuse liige

ning Reet Rattur arvas kohtumääruse saamisel, et kohtule on esitatud 1999 aastal

vastuvõetud osanike otsus, mille kohaselt ta on juhatuse liikmeks. Kohtu poolt

kaasamine tuli üllatusena, kuna Reet Rattur võõrandas Osaühing Ramosson 1999

aastal Yle, kes pidi ta uue osanikuna juhatusest tagasi kutsuma. Reet Ratturil tekkis

kohtu kaasamisest teada saades kahtlus, et Y jättis ta juhatusest tagasi kutsumata või

jäeti vastav kanne registris tegemata (tlk 226).

42. Avaldaja on 19.11.2015 maakohtule esitanud järgmised tõendid: 1) Osaühing

Ramosson ainuosaniku 29.10.1999 otsus, millega Reet Rattur kutsus tagasi senise

kaheliikmelise juhatuse ning valis uueks juhatuse liikmeks Y (tlk 82); 2) 05.11.1999

Reet Ratturi notariaalselt kinnitatud avaldus Pärnu Maakohtu registriosakonnale, mh

Osaühing Ramosson juhatuse koosseisu muutmiseks (tlk 83-84), 3) 05.11.1999 Reet

Ratturi avaldus Pärnu Maakohtu registriosakonnale Osaühing Ramosson uue juhatuse

kohta (tlk 85), 4) Osaühing Ramosson registriandmete väljatrükk (tlk 86) ning 5) Y

allkirjastatud Osaühing Ramosson majandusaastate 1999-2000 aruanded (tlk 87-110).

43. Hinnates avaldaja 19.11.2015 esitatud tõendeid, Reet Ratturi poolt antud selgitusi ja

tsiviilasja toimiku materjale, leiab kohus, et avaldaja poolt maakohtule 19.11.2015

esitatud tõendid ei tõenda, et Reet Rattur oleks esitanud valeandmeid. Valeandmete

esitamiseks või kohtu eksitamiseks ei saa pidada fakti, et Reet Rattur on pidanud

maakohtu 28.10.2015 kohtumääruses esitatud andmeid tema juhatuse liikmeks oleku

kohta kuni 15.10.2003 õigeks. Arvestades, et Reet Rattur on olnud äriühingu asutaja ja

esialgne juhatuse liige (tlk 38), ei saa kohtu arvates asjaolust, et Osaühing Ramosson

7(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-13801

ei omanud 1999.a majandustegevust, järeldada, et äriühingu kohta puuduks üleüldse

igasugune info. Reet Ratturi poolt määruskaebusele antud vastuses toodud selgitused

on tsiviilasja materjale uurides arusaadavad ja loogiliselt jälgitavad. Esialgse vastuse

andmist selles toodud andmetega on Reet Rattur ammendavalt põhjendanud vastuses

määruskaebusele, selgitades, et pidas kohtu poolset kaasamist tingituks asjaolust, et

registrikanne tema kui juhatuse liikme tagasikutsumise kohta on jäänud õigeaegselt

teostamata. Eeltoodust tulenevalt ei anna avaldaja poolt 19.11.2015 esitatud tõendid

kogumis ega eraldivõetuna alust Reet Ratturi Osaühingu Ramosson likvideerijaks

mittemääramiseks.

44. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijana ametisse nimetada iga isiku, kes

vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma

ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks

vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 kohaselt ei või likvideerijaks olla füüsiline isik,

kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 kohaselt peab vähemalt üks

likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis. ÄS § 180 lg 2 kohaselt peab juhatuse

liige olema teovõimeline isik. ÄS § 180 lg 3 kohaselt ei või juhatuse liikmeks olla ka

isik, kelle suhtes kohus on vastavalt KarS §-dele 49 või 49¹ kohaldanud juhatuse

liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud

tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb osaühing, või kellel on keelatud olla

juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.

45. Praegusel juhul ei ole asjas tuvastatud, et Reet Rattur ei vasta eelnimetatud nõuetele.

Avaldaja on välja toonud, et Reet Rattur ei ole ühegi äriühingu likvideerija ja tal

puudub eelnev likvideerimise kogemus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see asjaolu

iseenesest määrav, kuivõrd ühestki õigusaktist ei tulene, et äriühingu likvideerijaks

tohib olla vaid äriühingu likvideerimiskogemusega isik. Maakohus on ringkonnakohtu

arvates veenvalt põhjendanud seisukohta, miks Reet Ratturi määramine likvideerijaks

on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub nende seisukohtadega ja ei pea vajalikuks

neid korrata.

46. Määruskaebuse esitaja on maakohtu määruse vaidlustanud ka osas, milles maakohus

jättis menetluskulud ja likvideerimiskulud Osaühing Ramosson kanda, leides, et see

on oluliselt Osaühing Ramosson huve kahjustav ning võib viia äriühingu

pankrotiavalduse esitamiseni. Samas ei ole määruskaebuse esitaja avaldanud, kelle

kanda menetluskulud jätta tuleks.

47. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kulude jaotamisel eksinud ning on õigesti

lähtunud TsMS § 172 lg 6 sätestatud erinormist seoses juriidilise isiku sundlõpetamise

ja likvideerija määramisega. Asjaolu, et avaldaja soovib igal juhul vältida

pankrotimenetluse algatamist, ei saa olla kohtule aluseks jätta kulud jaotamata. Lisaks

juhib ringkonnakohus tähelepanu, et TsÜS § 36 sätestab imperatiivselt, et kui on

ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava

organi liikmed esitama pankrotiavalduse. TsÜS § 41 lg 3 tulenevalt kohaldub

eelnimetatud kohustus ka likvideerijale.

48. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus esitatud määruskaebuse rahuldamata.

49. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172

lg 6 2. lause alusel määruskaebuse esitaja kanda, sest määruskaebus jääb rahuldamata.

50. Maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, mistõttu ei määra neid

kindlaks ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).

8(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-13801

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

9(9)