1-15-1692/30 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-1692

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 19. augusti 2016. a

määrus tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest

vabastamise otsustamine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Karel Kolk (isikukood: 38812292787)

kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 19. augusti 2016. a määrus muutmata ja Karel Kolki kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

In Jure OÜ kaudu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot) vandeadvokaadi vanemabi Aivar

Kellole apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. Mõista Karel Kolkilt välja menetluskulud, s.o kaitsjatasu vandeadvokaadi vanemabi

Aivar Kello poolt ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 24 eurot riigituludesse.

4. Karel Kolkil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsjatasu määrusele lisatud makseinfo

alusel.

5. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates

makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 04.03.2015 otsusega kriminaalasjas nr. 1-15-1692 tunnistati Karel Kolk

süüdi KarS § 424 järgi ning temale mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1

alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 28.02.-02.03.2015, s.o 3 päeva ja ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks mõisteti K. Kolkile 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati karistust Tartu Maakohtu 17.09.2014 otsusega kriminaalasjas nr. 1-14-3696

mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta, 3 kuu ja 11 päeva vangistuse võrra ning

kohtuotsuste kogumis mõisteti K. Kolkile liitkaristuseks 1 aasta, 9 kuud ja 8 päeva vangistust.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõisteti K. Kolkile lisakaristus - mootorsõiduki juhtimise õiguse

äravõtmine 3 kuuks. Kohtuotsus jõustus 20.03.2015. K. Kolki karistusaeg algas 05.05.2015 ja

karistuse täielikul ärakandmisel lõppeks see 13.02.2017.

2. 01.07.2016 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid süüdimõistetu K. Kolki

tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks KarS § 76 lg 1 p 2

järgi.

3. Tartu Maakohus jättis 19.08.2016 määrusega K. Kolki tingimisi enne tähtaega

vabastamata.

Maakohus asus seisukohale, et KarS § 76 lg 1 p 2 alusel esineb formaalne alus K. Kolki

vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Samas on K. Kolki varem korduvalt

kuritegude, sealhulgas isiku- ja varavastaste, samuti liiklussüütegude toimepanemise eest

karistatud ja seda nii kergemaliigiliste karistustega (tingimuslik vangistus KarS § 74 alusel;

vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga jne) kui ka reaalsete vangistustega. K. Kolk on aga

kuritegude toimepanemist jätkanud ning seda ka katseajal. Õigusvastast käitumist on K. Kolk

jätkanud samuti vanglas, kus tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Eelnevast nähtub, et

karistamine ei ole süüdimõistetu puhul eripreventiivset eesmärki täitnud. K. Kolk ei suuda või

ei taha karistamistest vajalikke järeldusi teha ning õppida. Samuti on K. Kolk väljendanud, et

ta ei näe joobes juhtimises midagi halba, ehkki teda on kahel korral karistatud mootorsõiduki

alkoholijoobes juhtimise eest. Kohus asus seisukohale, et kinnipeetava suhtumine – K. Kolk

ei paista reaalselt teadvustavat endapoolse tegevuse ning panustamise vajadust - viitab suurele

tõenäosusele, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uued analoogsed õigusrikkumised.

Asjaolu, et K. Kolgil on olemas vabaduses kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus, ei

vähenda uute kuritegude toimepanemise riski, sest ka varasemalt olid süüdimõistetul need

tugifaktorid olemas. Eelnevast lähtuvalt asus maakohus seisukohale, et materiaalsed alused

KarS § 76 lg 4 alusel K. Kolki tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud ning

süüdimõistetu katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

MÄÄRUSKAEBUS

4. K. Kolki kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu määrus süüdimõistetu K. Kolki

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta.

Määruskaebuses selgitatakse, et Tartu Vangla ja prokurör M. Juursoo toetavad K. Kolki

tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vabanemisel on K. Kolkil olemas kindel elukoht, kuid

puudub garanteeritud töökoht. K. Kolk ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga ja tahab

edaspidi elada seadusekuulekalt. K. Kolk kinnitas, et on nõus temale pandavate kohustustega.

Kriminaalhooldus on vajalik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud Tartu Maakohtu määrusega ja selle peale esitatud

määruskaebusega, asub seisukohale, et maakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud.

Määruskaebuses esitatud väited sarnanevad maakohtu 17.08.2016 istungil esitatud

argumentidega ning maakohus on määruses nendele seisukohtadele ammendavalt vastanud.

Ringkonnakohus ei pea käesoleval juhul KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel vajalikuks maakohtu

määruse põhjendusi üle korrata. Apellatsioonikohus üksnes nõustub maakohtuga selles, et

isiku puhul, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kelle käitumist karistuse kandmise

ajal iseloomustab kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu ning kes hoiakutes ei paista

reaalselt teadvustavat endapoolse tegevuse ning panustamise vajadust muutumiseks, ei ole

karistus oma eesmärki täitnud. Ehkki määruskaebuses on leitud, et K. Kolk ei samasta ennast

kriminaalse subkultuuriga ja tahab edaspidi elada seadusekuulekalt, on vangla iseloomustuses

hinnatud K. Kolgi mõtlemist ja käitumist impulsiivseks ning probleemilahendusoskust

puudulikuks. Arvestades lisaks asjaoluga, et K. Kolki puhul on uue kuriteo toimepanemise

riski hinnatud üsna kõrgeks (uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul

on 47%) ning ka seda, et süüdlase varasem kriminaalhooldus on luhtunud (K. Kolk pani

katseajal toime uue kuriteo), ei pea ringkonnakohus piisavaks ennetähtaegse vabastamise

kaalukeeleks seda, et prokurör ja kinnipidamisasutus toetavad K. Kolki ennetähtaegset

vabastamist. Samuti ei tingi maakohtu määruse tühistamist asjaolu, et süüdlasel on

vabanemise korral kindel elukoht. Viimast on maakohus juba positiivse asjaoluna

kaalutlusotsustust tehes arvestanud.

6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1, 2, 3 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

7. K. Kolki kaitsja vandeadvokaadi vanemabi A. Kello esitas taotluse riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt

võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine aega 30 minutit, mille eest ta soovib tasu summas

24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus tuleb

rahuldada.

Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 24

eurot KrMS § 187 lg 2 alusel K. Kolki kanda.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas