3-16-46/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(10)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-46

Haldusasi

E.V.i kaebus Maksu- ja Tolliameti peadirektori 10.12.2015

käskkirja nr 3.1-2/0495-K õigusvastaseks tunnistamiseks

ning hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Asja läbivaatamise vorm

Kaebaja – E.V.

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Irmeli

Kuusemäe

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Tunnistada Maksu- ja Tolliameti peadirektori

10.12.2015 käskkiri nr 3.1-2/0495-K õigusvastaseks

ja mõista Maksu- ja Tolliametilt E.V.i kasuks välja

hüvitis tema kolme kuu keskmise palga ulatuses.

Teha Maksu- ja Tolliametile ettekirjutus E.V.ile

väljamaksmisele

kuuluva

summa

kindlaksmääramiseks.

3. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.10.2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 25.11.2015 koondamisteate, milles teavitas E.V.it, et

tema ametikoht kaotatakse alates 01.01.2016. Koondamisteates selgitati, et ametikoha kaotamine

on seotud MTA uue struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitamisega ning et MTA-l ei ole

E.V.ile teist sarnaste teenistusülesannetega ametikohta pakkuda.

2. MTA peadirektori 10.12.2015 käskkirjaga nr 3.1-2/0495-K vabastati E.V. MTA

teenistusest teabeosakonna I teabetalituse (I TBT) vanemspetsialisti ametikohalt seoses

koondamisega avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel ametikoha kaotamise tõttu

ametiasutuse koosseisus ja märgiti teenistussuhte viimaseks päevaks 31.12.2015 (p 1).

2(10)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. E.V. esitas 07.01.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA peadirektori 10.12.2015

käskkirja nr 3.1-2/0495-K õigusvastaseks tunnistamiseks ning kolme kuu keskmise palga

ulatuses hüvitise väljamõistmiseks (ATS § 105 lg 1). Võimalusel palus kaebaja kohtul hüvitist

suurendada kuni kuue kuu keskmise palga suuruse summani, arvestades võrdse kohtlemise

põhimõtete rikkumist teenistussuhte lõpetamisel.

Õigustamatu ebavõrdne kohtlemine seisneb nii ATS § 90 lg-s 5 sätestatud põhimõtete

mitterakendamises kui ka teiste ametnike põhjendamatul eelistamisel vabade ametikohtade

täitmisel.

Koondamise käskkirjas puudub viide ATS § 90 lg-le 5 ning koondamissituatsioonis olevatest

ametnikest ei ole pingerida moodustatud. Kuni 31.12.2015 kehtinud struktuuris oli I TBT

infovahetuse üksuses lisaks kaebajale 4 vanemspetsialisti ametikohta, kelle ametijuhendid olid

töökohustuste ja ametnikele esitatavate nõuete osas sarnased kaebaja ametijuhendiga, ning 7

peaspetsialisti ametikohta, kes vastavalt ametijuhendile täitsid vanemspetsialistidega sisuliselt

sarnaseid teenistusülesandeid. Üksuse sisemine töökorraldus oli juhtivspetsialisti ja

talitusejuhataja otsustuspädevuses. Kuna I TBT infovahetuse üksuses töötas veel mitmeid

kaebajaga sarnaseid teenistusülesandeid täitvaid ametnikke, pidanuks MTA selgitama välja

teenistusse jäämise eelisõiguse (ATS § 90 lg 5). Kohtumisel vahetu juhiga selgus, et kaebaja

koondati, sest seoses ümberkorraldamisega väheneb ka I TBT rahvusvahelise infovahetuse

üksuse töömaht ning seda eelkõige väljaminevate käibemaksualaste päringute osas, mis

moodustavad valdava enamuse kaebaja tööülesannetest. I TBT juhtkond on kaebaja koondamisel

lähtunud puhtalt subjektiivsetest otsustustest ning teda on meelevaldselt ebavõrdselt koheldud.

Koondatava ametniku määramisel ja koondamise põhjendamisel lähtus juhtkond omaenda poolt

kehtestatud üksuse sisemisest töökorraldusest ja tööülesannete jaotamisest ametnike vahel.

MTA senise praktika kohaselt avaldatakse vakantsete ametikohtade loetelu ameti intraneti

leheküljel. Kaebaja jälgis koondamisest teadasaamisest saadik pidevalt ameti intraneti leheküljel

olevat personaliinfot, kuid täitmata ametikohtade kohta seal informatsiooni ei avaldatud.

Koondamissituatsiooni tekkimise ajal oli I TBT-s kaks vaba ametikohta (rasedus- ja

lapsehoolduspuhkusel viibijate kohad). Ühe kohta saatis osakonnajuhataja kohusetäitja U.

Rudissaar 03.12.2015 e-kirja, kus andis teada, et üks I TBT vaba koht antakse II teabetalituse (II

TBT) koondamisele määratud ametnikule koos uue koostatava ametijuhendiga, mis vastab tema

praegustele tööülesannetele. Teise vaba ametikoha kohta teatas I TBT juhataja P. Viks-Binsol

suuliselt, et ka see antakse II TBT asenduskohal viibivale ametnikule. Taoline käitumine asetas

kaebaja võrreldes teiste ametnikega põhjendamatult halvemasse olukorda, käitumine ei ole

vastavuses hea tavaga ning ebavõrdseks kohtlemiseks ei ole esitatud ühtegi mõistlikku põhjust.

4. MTA palus 08.02.2016 vastuses kaebuse rahuldamata jätta.

ATS § 90 lg 5 alusel saab võrrelda üksnes tööfunktsioonide lõikes sarnast tööd tegevaid

ametnikke. Vaatamata sellele, et I TBT-s olid lisaks kaebajale sarnased ametijuhendid veel 4

vanemspetsialistil ning 7 peaspetsialistil, olid nende ametnike teenistusülesanded võrreldes

kaebajaga põhimõtteliselt erinevad. Enne MTA uue struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu

kinnitamist tegeles I TBT-s rahvusvahelise infovahetusega kokku 12 ametnikku, kelle

peamisteks teenistusülesanneteks oli välisriikidest MTA-le saadetud päringutele vastuste

koostamine ning MTA põhiosakondade järelevalvemenetluse raames vajalike päringute

väljasaatmine välisriikidesse. Ametnikud olid spetsialiseerunud maksuliikide lõikes, sh oli E.V.i

töövaldkonnaks käibemaksupäringute väljasaatmine. Lisaks kuulus tema teenistusülesannete

hulka käibemaksualase spontaanse info väljasaatmine välisriiki, mis erineb päringute

edastamisest selle poolest, et välisriigist vastust ei oodata. Teised ametnikud tegelesid näiteks

tulumaksualaste päringute väljasaatmise ja sissetulevate menetlemisega, sissetulevate

3(10)

käibemaksupäringute menetlemisega, aktsiisipäringutega jne. I TBT töö oli korraldatud selliselt,

et kaebaja tegeles päringute väljasaatmisega ning juhul, kui töökorraldust oli vaja ajutiselt muuta,

menetles ta ka üksikuid sissetulevaid päringuid. Käibemaksualaste päringute ning spontaanse

info saatmise ja sissetulevate käibemaksualaste päringute menetlemise statistika kinnitab, et

kaebaja teenistusülesanded olid seotud just käibemaksualaste päringute väljasaatmisega ning

tema poolt täidetavad teenistusülesanded erinesid oluliselt teiste I TBT ametnike omadest.

Kahtlemata tuleb asutuse töö korraldamisel lähtuda ka konkreetse üksuse sisemisest

töökorraldusest ning ametnikele teenistusülesannete jagamisel on oluline roll ametniku vahetul

ülemusel, mis aga ei tähenda, et kaebaja koondamisel oleks lähtutud puhtalt subjektiivsetest

otsustustest või et kaebajat oleks koheldud ebavõrdselt. Rahandusministri 19.11.2015 käskkirja

nr 64 „Maksu- ja Tolliameti struktuur ja teenistuskohtade koosseis“ seletuskirjast nähtub, et

alates 01.01.2016 korraldatakse teabeosakonna osakonna eesmärgid ja tegevused ümber

tulenevalt arendustegevusest ja MTA uuest strateegilisest suunast põhiosakondade töös. Seoses

töö ümberkorraldamisega kaob töö ja kaotatakse 1 vanemspetsialisti ametikoht nii I kui II TBT-

st. Arvestades MTA uusi tegevussuundi, mille raames väheneb oluliselt põhiosakondades seni

läbiviidud kontrollide ja revisjonide arv ning tähelepanu hakatakse pöörama ettevõtete

maksukäitumise

mõjutamisele

tulevikus,

langeb

oluliselt

ka

väljasaadetavate

käibemaksupäringute arv. Eeltoodust tulenevalt korraldas MTA töö ümber ka I TBT-s ning tegi

muudatusi ametnike töövaldkondades. Seoses töömahu vähenemisega korraldati töö ümber nii,

et ametnikud, kelle töövaldkonnaks oli seni sissetulevate päringute menetlemine, tegelevad alates

01.01.2016 ka päringute väljasaatmisega. Seetõttu kaotati I TBT-s ka vanemspetsialisti

ametikoht, millele oli nimetatud E.V.. Seega oli E.V.i ametikoha kaotamine objektiivselt

põhjendatud.

Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-5-05 rõhutanud, et iseäranis suuremate ümberkorralduste ja

struktuurimuudatuste käigus ametnikele sobivate ametikohtade leidmine ja pakkumine ei saa

muutuda asutuse jaoks sedavõrd koormavaks, et see takistab ümberkorralduste läbiviimist ja

pikendab nende kulgu. Riigikohus leidis, et kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine

eesmärgiga vältida isiku teenistusest vabastamist on asutuse kohustus, ei välista see isiku enda

hoolikust ja aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel. Tööandja ei ole kohustatud

koondatavale pakkuma kõiki vakantseid ametikohti, isik peab ka ise astuma samme endale sobiva

ametikoha leidmiseks. Eeltoodud Riigikohtu seisukohad on kohaldatavad ka praeguses asjas, sest

tegemist on suurema ümberkorraldusega, mille käigus kaotati ametiasutuse koosseisust 168

teenistuskohta. Teabeosakonnas kaotati lisaks I TBT 1 vanemspetsialisti ametikohale ka 1

vanemspetsialisti ametikoht II TBT-st, millele oli nimetatud E. I. Vältimaks tema teenistusest

vabastamist koondamise tõttu, tegi MTA talle ettepaneku üleviimiseks I TBT peaspetsialisti

ametikohale lapsehoolduspuhkusel viibiva K. D.-B. asendajana alates 01.01.2016. Pakkumise

tegemisel võeti mh arvesse, et E. I. omas ametikohal töötamiseks vajalikke oskusi ja kogemusi.

Puutuvalt U. Rudissaare 03.12.2015 e-kirja leiab vastustaja, et olukorras, kus ametiasutus

otsustab seoses töömahu vähenemise ja töö ümberkorraldamisega töö paremaks korraldamiseks

jagada rasedus- ja lapsehoolduspuhkusel viibivate ametnike tööülesanded teiste teenistuses

olevate ametnike vahel, ei saa väita, et ametiasutus on rikkunud koondatavale teise ametikoha

pakkumise kohustust ning et tegemist oli vabade ametikohtadega, mida MTA oleks pidanud

pakkuma ka kaebajale. Vastustaja andis koondamisteatisega kaebajale võimaluse valida endale

sobivaim ametikoht vakantsete ametikohtade seast ning ei vasta tõele, et MTA ei avaldanud

vakantsete ametikohtade loetelu ameti sisevõrgus. Vastav info oli MTA sisevõrgu

personalirubriigis üleval alates 14.12.2015 ja kõigile nähtav kuni 2016. a jaanuari keskpaigani.

Kaebaja ei pöördunud kuni teenistusest vabastamiseni täiendava info saamiseks personalitöötaja

poole ega väljendanud muul moel soovi teenistuse jätkamiseks.

5. E.V. esitas 23.02.2016 täiendavad selgitused.

4(10)

Vastustaja seisukohad kinnitavad ATS § 90 lg 5 rikkumist. Vastustaja möönab, et I TBT-s olid

lisaks kaebajale tööl ka teised sarnase ametijuhendiga ametnikud, kuid leidis, et need sarnased

ülesanded olid siiski erinevad. Vastustaja toodud andmetest ja töökirjeldustest nähtub üheselt, et

teatud ametnike tööülesanneteks oli nii sissetulevate kui väljaminevate käibemaksualaste

päringute menetlemine. Õige on vastustaja seisukoht, et kaebaja on sarnaselt teistele ametnikele,

kes tegelesid käibemaksualaste päringute menetlemisega, täitnud tööülesandeid nii

väljaminevate kui sissetulevate käibemaksupäringute osas.

MTA seisukohast U. Rudissaare 03.12.2015 e-kirja kohta saab järeldada, nagu olnuks rasedus-

ja lapsehoolduspuhkusel viibivate ametnike tööülesanded kuni 03.12.2015 üldse täitmata ning

U. Rudissaar asus neid ülesandeid 03.12.2015 laiali jagama. Tegelikkuses koondas MTA

teabeosakonnas teatud arvu ametikohti ning viis koondatavaid ametikohti täitnud ametnikud üle

teisele ametikohale, mis olid täitmata seoses mõne ametniku rasedus- ja lapsehoolduspuhkusega.

Ametikohad, millele üleviidavad ametnikud asusid, ei olnud sarnased koondatavate

ametikohtadega, kuid MTA muutis ametnike üleviimiseks ametijuhendeid. Lõpptulemusena

koondatigi ainult kaebaja, kuid teised ametnikud viidi eelisolukorda. Kaebajal ei ole võimalik

kontrollida väidet asutuse intranetis vakantsete ametikohtade loetelu avaldamise kohta

14.12.2015. Isegi, kui MTA väide vastab tõele, jääb arusaamatuks, miks varjati vakantsete

ametikohtade loetelu kolme nädala jooksul pärast kaebajale koondamisteate esitamist.

Vakantsete ametikohtade loetelu väidetav avaldamine ei ole kooskõlas ATS-i ja

töölepinguseaduse (TLS) põhimõtetega, mille kohaselt on ametiasutusel kohustus pakkuda

töötajale enne koondamist võimalusel teist töökohta, ning vaba ametikoha pakkumine ei pea

olema piiratud ainult töötaja seniste töökohustustega. Viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-5-05

ei ole kohane, kuna sobivate ametikohtade leidmine ja pakkumine õigeaegse info avaldamise

kaudu asutuse intranetis ei ole mingil viisil asjaolu, mis muudaks koondamise läbiviimise asutuse

jaoks eriti koormavaks ja takistaks ümberkorralduste läbiviimist. MTA ei ole enda

diskrimineerivat käitumist kuidagi põhjendanud.

6. MTA esitas 20.07.2016 täienduse, milles selgitas, et E. I. töötas vanemspetsialistina

teabejuhtimiskeskuses (TJK), kus tema ametikoha eesmärgiks oli maksuseaduste ja

tollieeskirjade rikkumiste tõhusaks avastamiseks, tõkestamiseks ja ennetamiseks vajaliku

järelevalvelise info haldamine ja objektivalik. E. I. on lõpetanud Sisekaitseakadeemia

maksunduse ja tolli erialal, lisaks on ta MTA-siseselt läbinud erinevaid tollialaseid koolitusi ning

tervisekontrolli summeeritud tööajaga (sh öötöö) töötamiseks ning ta omab juurdepääsuõigust

„EU RESTREINT“ ja „PIIRATUD“ tasemega informatsioonile. E. I. on alates 20.01.2014

täitnud II TBT vanemspetsialisti ametikohal TJK funktsioone, ta on omandanud kõik vajalikud

töövõtted ja oskused ning ta valdab eesti, vene ja inglise keelt. Kaebajal puudub nii tollialane

haridus kui ka TJK töö tegemiseks vajalikud tollialased oskused ja praktiline kogemus. E. V.

ametikohta ei saanud vastustaja pakkuda ei kaebajale ega E. I.le, sest koht vabanes alles

26.04.2016. Sisekonkursi tulemusel asus E. V. kohale alates 03.05.2016 E. I.

U. Rudissaare 03.12.2015 e-kirjast nähtub selgelt, et teenistuse ümberkorraldamise 03.12.2015

tingis asjaolu, et E. V. teavitas enda rasedusest ning et vaja oli tagada TJK funktsiooni täitmine

24/7. Rasedus- ja lapsehoolduspuhkusel viibijate teenistusülesanded, mis teistele ametnikele

jagati, erinesid oluliselt kaebaja teenistusülesannetest, olles seotud TJK funktsioonide täitmisega.

Info vakantsete ametikohtade kohta avaldati MTA sisevõrgus alles 14.12.2015 seetõttu, et MTA-

l olid pooleli läbirääkimised teiste koondamissituatsioonis teenistujatega ning lõplik vabade

kohtade koosseis selgus 14.12.2015.

7. E.V. märkis 02.08.2016 täiendavates seisukohtades, et vastustaja on menetluse jooksul

kinnitanud, et kaheksa I TBT infovahetuse ametniku töövaldkonnaks oli käibemaksupäringute

väljasaatmine ja sissetulevate käibemaksupäringute menetlemine, ning kaebaja omas kogemust

mõlemas. Seega olid koondamissituatsioonis peale kaebaja veel seitse ametnikku.

5(10)

K. D.-B. ametikohal töötamise eelduseks on kõrgharidus, mitte kõrgharidus tolli erialal. E. I.l

puudus nõutav 4-aastane töökogemus sarnasel tööl, kuid kaebajal oli see olemas. K. D.-B.

ametikohta pakuti E. I.le soodustingimustel lubadusega muuta ametijuhendit selliselt, et E. I.

selle nõuetele vastaks. Kaebajal on võimatu kontrollida, millal ametijuhendit muudeti, kuid MTA

tegevus on igatahes õigusvastane, sest vaba ametikoht tuleks täita avaliku konkursi korras (ATS

§ 16 lg 1). Vastustaja metoodika on subjektiivne, sest kaebajaga identsete ametijuhenditega

ametnike tööülesanded loeti erinevateks, kuid samas on II TBT vanemspetsialisti (E. I.) ja I TBT

juhtivspetsialisti (K. D.-B.) absoluutselt erinevad ametijuhendid loetud sarnasteks. Kaebaja jääb

enda seisukoha juurde, et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine seisnes ATS § 90 lg 5

kohaldamata jätmises ja E. I. eelistamises.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. ATS § 90 lg 1 p 2 sätestab, et ametiasutus võib ametniku teenistusest vabastada koondamise

tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus.

Rahandusministri 19.11.2015 käskkirja nr 064 „Maksu- ja Tolliameti struktuur ja

teenistuskohtade koosseis“ eelnõu seletuskirja (tl 23-25) p 4.1 kinnitab, et alates 01.01.2016

kadus seoses töö ümberkorraldamisega töö ja kaotati I TBT-st üks vanemspetsialisti ametikoht.

Seega oli I TBT vanemspetsialisti ametikohal töötanud kaebaja koondamissituatsioonis.

9. Vaidlus on selles, kas kaebaja teenistusest vabastamine oli õigusvastane ATS § 90 lg-te 5 ja

7 rikkumise tõttu.

10. ATS § 90 lg 5 sätestab järgmist: „Kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid

teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise

eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete

täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kui nimetatud kriteeriumi alusel ei ole võimalik ametnikke

eristada, on teenistusse jäämise eelisõigus kõigepealt ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast

last, ja seejärel ametnike esindajal või ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suuremat kaitset,

arvestades ka ametniku ülalpeetavate arvu.“ ATS-i eelnõu (193 SE) seletuskirjas on § 90 lg 5

kohta selgitatud, et teenistusse jäämise eelisõigust saab kohaldada, kui on vähemalt kaks olulises

ulatuses kattuvate teenistusülesannetega ametnikku, kellest vähemalt üks jääb pärast koondamist

teenistusse samal ametikohal. Ühesuguste või sarnaste teenistusülesannetega ametikohtadelt

koondatavatest isikutest tuleks moodustada pingerida, võttes arvesse teenistusse jäämise

eelisõiguse

kriteeriume.

ATS-i

käsiraamatus

(http://www.avalikteenistus.ee/public/Jurgen/avaliku_teenistuse_seaduse_kasiraamat.pdf)

märgitakse ATS § 90 lg 5 kohta järgmist: „/--/ Koondamisel on võrreldes 1996. a ATS-iga

muudetud teenistusse jäämise eelisõigust (varasemalt oli eelisjärjekord esmalt teenistujate

esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel, seejärel paremate teenistusalaste näitajatega ametnikel,

seejärel ametnikul, kes on saanud töövigastuse või kutsehaiguse, seejärel pikema

teenistusstaažiga ja rohkemate ülalpeetavatega ametnik). Eelisõiguste andmise regulatsiooni on

muudetud peamiselt eesmärgiga jätta esmalt teenistusse kõige kvalifitseeritumad ametnikud ning

eesmärgiga kaitsta väikelaste vanemaid. /--/ Ühesuguste teenistusülesannete korral tuleb

võrdlemisel arvestada nii kvalifikatsiooni kui ka töö sisuga seotud teenistusalaseid näitajaid /--

/.“

Kuni 31.03.2013 kehtinud ATS-i (endine ATS) § 116 lg 2 sätestas: „Koondamisel on teenistusse

jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Põhikohaga

ametnikest on nimetatud õigus paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul. Võrdsete

teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või

kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid.“ Riigikohus on

selgitanud, et ATS § 116 lg 2 teist ja kolmandat lauset, mis sätestavad teenistusse jäämise

eelisõiguse, saab kohaldada, kui on vähemalt kaks ühesuguste või sarnaste ametiülesannetega

6(10)

ametnikku, kellest vähemalt üks jääb pärast koondamist teenistusse samal ametikohal

(19.12.2011 otsus nr 3-3-1-50-11, p 12).

11. Vaidlusalusest MTA 10.12.2015 käskkirjast ei nähtu ATS § 90 lg 5 kohase võrdluse

läbiviimist.

Vastustaja on kohtumenetluses seisukohal, et võrdlust ei tulnudki läbi viia, sest olenemata

ametijuhendite sarnasusest olid ülejäänud nelja vanemspetsialisti ning seitsme peaspetsialisti

teenistusülesanded kaebaja omadest põhimõtteliselt ja oluliselt erinevad. Vastustaja selgitas

08.02.2016 vastuses, et I TBT 12 rahvusvahelise infovahetuse ametnike hulka kuulusid seitse

peaspetsialisti ja viis vanemspetsialisti. Peaspetsialistide töövaldkonnad olid järgmised: P. L.

tulumaksualaste päringute väljasaatmine ja sissetulevate menetlemine, M. S. kõik tollipäringud,

E. R. kõik aktsiisipäringud ja sissetulevate käibemaksupäringute menetlemine, A. A., E. T., T.

A. ja K. K. sissetulevate käibemaksupäringute menetlemine. Vanemspetsialistide töövaldkonnad

olid järgmised: V. K. tulumaksualaste päringute väljasaatmine ja sissetulevate menetlemine, E.

L.-V., T. T. ja T. S. sissetulevate käibemaksupäringute menetlemine ja E.V.il

käibemaksupäringute väljasaatmine ning käibemaksualase spontaanse info väljasaatmine

välisriiki. Käibemaksupäringute väljasaatmine ühegi teise ametniku töövaldkonda ei kuulunud.

Vastustaja esitatud rahvusvahelise infovahetuse ametnike 2015. a töövaldkondade tabel (tl 26)

kinnitab eespool toodud ametnike töövaldkondade jaotust, kuid sealt nähtub, et peaspetsialistid

K. K., E. T., T. A., P. L. ja E. R. tegelesid täiendavalt arendus- ja koolitustegevusega, samuti

rahvusvahelises koostöös osalemisega (töögruppide ja kontaktisikuteks olemise kaudu) jne.

Vastustaja hinnangul on sissetulevate päringute menetlemise ja päringute väljasaatmisega

tegelevate ametnike teenistusülesanded oluliselt erinevad. Sissetulevate päringute menetlemine

hõlmab endas kokkuvõtlikult välisriigi maksuhalduri päringus küsitud andmete erinevatest

allikatest kogumist ning analüüsimist ja seejärel vastuse koostamist ning välisriiki edastamist.

Päringu väljasaatmine hõlmab endas aga MTA revidendi poolt edastatud päringu kontrollimist,

päringu edastamist välisriiki ja vastuse saabumisel selle edastamist revidendile. Spontaanse info

edastamise protsess on samasugune päringute edastamisega, ainult vastust välisriigist ei oodata.

Kuigi enamjaolt tegeles E.V. käibemaksupäringute väljasaatmisega, siis juhul, kui töökorraldust

oli vajalik töö efektiivseks korraldamiseks muuta (nt puhkuseperiood, sisse-välja päringute

osakaalu olulisel muutumisel), menetles ta ka üksikuid sissetulevaid päringuid. E.V. oli 2014. a

kõigist käibemaksupäringute ja spontaanse info saatmistest saatjaks 84,4% juhtudest, 2015. a aga

92,6% juhtudest. 2014. a sisse tulnud 621 käibemaksupäringust menetles E.V. 15 ja 2015. a sisse

tulnud 575 päringust 8.

Kaebaja leiab, et MTA pidanuks teda võrdlema I TBT nelja vanemspetsialistiga, kelle

ametijuhendid olid töökohustuste ja esitatavate nõuete osas sarnased tema ametijuhendiga, ning

seitsme peaspetsialistiga, kes vastavalt ametijuhendile täitsid vanemspetsialistidega sisuliselt

sarnaseid teenistusülesandeid (ilmselt on mõeldud samu rahvusvahelise infovahetuse valdkonna

ametnikke, keda nimetas vastustaja). Hiljem leidis kaebaja, et teda tulnuks võrrelda seitsme I

TBT rahvusvahelise infovahetuse alase ametnikuga, sest vastustaja olevat menetluse käigus

kinnitanud, et käibemaksupäringute väljasaatmine ja sissetulevate menetlemine oli kaheksa

ametniku töövaldkonnaks, ning kaebaja omas kogemust mõlemas (02.08.2016 täiendavad

selgitused).

12. Niisiis tuleb kohtul välja selgitada, kas oli olemas vähemalt üks kaebajaga sarnaseid

teenistusülesandeid täitev ametnik, kellega tulnuks kaebajat võrrelda. Teisisõnu tuleb leida

vastus küsimusele, kas tulenevalt I TBT ühe vanemspetsialisti ametikoha kaotamisest oli

koondamissituatsioonis veel keegi peale kaebaja. Kuna ATS § 90 lg-s 5 sätestatud võrdluse

läbiviimise nõutavuse põhimõte on võrreldes endise ATS § 116 lg-s 2 sätestatuga samaks jäänud,

peab halduskohus asjakohaseks lähtuda nii ATS § 90 lg-t 5 kui endise ATS-i § 116 lg-t 2

puudutavast kohtupraktikast.

7(10)

Tallinna Ringkonnakohus käsitles 25.09.2012 otsuses asjas nr 3-10-267 (p 11) teenistusse

jäämise eelisõiguse väljaselgitamise kohtupraktikat, märkides järgmist: „Riigikohus on

19.12.2011 otsuses nr 3-3-1-50-11 (p 12) rõhutanud, et nende ametikohtade kindlaksmääramine,

mis kuuluvad koondamisele, on ametiasutuse pädevuses ning vaidlustatav ei ole ametiasutuse

otsustus koondada üks või teine ametikoht. ATS § 116 lg 2 teist ja kolmandat lauset, mis

sätestavad teenistusse jäämise eelisõiguse, saab kohaldada, kui on vähemalt kaks ühesuguste või

sarnaste ametiülesannetega ametnikku, kellest vähemalt üks jääb pärast koondamist teenistusse

samal ametikohal. Ühesugused ametikoha nimetused ei pruugi tähendada samasuguseid või

sarnaseid ametiülesandeid. Ametnike võrdlemine teenistusalaste näitajate alusel on võimalik

võrreldavate teenistusalaste näitajate olemasolul ning sarnaste teenistustingimuste korral (vt

Riigikohtu 19.12.2011 otsus nr 3-3-1-50-11, p 15). Kui asutuse töökorraldus ja

teenistusülesannete jaotamine teenistujate vahel ei loo tingimusi teenistusülesannete võrdseks

täitmiseks teenistujate poolt, ei ole teenistusalaste näitajate võrdlemine ja sel alusel teenistusse

jäämise eelisõiguse üle otsustamine võimalik (vt Riigikohtu 24.10.2000 otsus nr 3-3-1-45-00, p

4). Ametnike võrdlemiseks ei pea nende teenistusülesanded täpselt kokku langema (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 21.10.2009 otsus nr 3-08-2582; 30.04.2010 otsus nr 3-09-950, p 9), kuid need

peavad siiski olema samal tasemel ja sarnased (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2011 otsus nr

3-09-2463). Lisaks samalaadsete teenistusülesannete täitmisele peaksid ametnikud kuuluma

samasse ametnike põhigruppi, see tähendab, et kõrgemaid ametnikke ei saa võrrelda vanem- ega

nooremametnikega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2011 otsus nr 3-09-3113, p 11).“ Tallinna

Ringkonnakohus on 13.10.2010 otsuse nr 3-09-2694 p-s 11 seonduvalt välisministeeriumis aset

leidnud koondamisega märkinud, et lauaülemate vahel tööülesannete jaotamine maailma eri

piirkondade kaupa näitab küll, et tööülesanded ei olnud samad, kuid mitte, et need olid erineva

iseloomuga. Olukorras, kus 4. büroo lauaülemate vahel on praktikas tööülesandeid ümber jagatud

ja

see

toimus

ka

kaebaja

ametikoha

likvideerimisel,

leidis

ringkonnakohus,

et

koondamissituatsioonis olid kõik ühe struktuuriüksuse lauaülemad. Asjas nr 3-13-913 tehtud

03.04.2014 otsuses nõustus Tallinna Ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et Harju

Maakohtu

õigusteenistuse

kohtunikuabisid

ei

tulnud

võrrelda

registriosakonna

ja

kinnistusosakonna kohtunikuabidega, sest tööülesanded erinesid oluliselt nii sisulisest kui ka

menetluslikust küljest ega võimaldanud seetõttu teenistusalaseid näitajaid võrrelda (vt p 6, 11).

Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2014 otsuses asjas nr 3-13-2019 selgitati järgmist: „Veelgi

enam, olukorras, kus koondatakse vaneminspektori ametikoht, puudub igasugune mõistlik

põhjendus võrrelda haldusorganil vaneminspektori ametikohal olevat ametnikku teistel

ametikohtadel (nt inspektor, peainspektor jne) olevate ametnikega, kuivõrd teisi ametikohti ei ole

nende negatiivse hindamise tulemusel alust haldusorganil koondada.“ Asjas nr 3-14-82 tehtud

19.05.2016 otsuses leidis Tallinna Ringkonnakohus, et ametiülesannete sarnasust ei saa sisustada

pelgalt sellega, et ametnike pädevus on põhimõtteliselt ühetaoline (p 12).

13. Eelnevat kohtupraktikat, eriti asjas nr 3-13-2019 esitatud seisukohta arvestades leiab kohus,

et vastustaja ei pidanud kaebajat võrdlema I TBT 12 rahvusvahelise infovahetuse ametnike hulka

kuuluva seitsme peaspetsialistiga. Kaebaja ja nimetatud peaspetsialistide võrdlemise tulemuseks

ei oleks saanud olla hoopis ühe peaspetsialisti koondamine olukorras, kus oli otsustatud kaotada

just vanemspetsialisti koht. Kohus möönab, et ainuüksi ametinimetuste erinevus ei pruugi olla

piisav väitmaks, et ametnikke ei pea omavahel võrdlema, kuid praegusel juhul kinnitab ka I TBT

vanemspetsialisti ametijuhendi (tl 6) ja I TBT peaspetsialisti ametijuhendi (tl 7) võrdlus, et

kaebajat ei tulnud peaspetsialistidega võrrelda. Esiteks on vanemspetsialisti ametijuhendi järgi

eritingimuseks juurdepääs „piiratud“ tasemega riigisaladusele, kuid peaspetsialistil lisaks sellele

juurdepääs „restreint“ UE tasemega välisriigi saladusele (ametijuhendite p 1.6). Teiseks on

peaspetsialisti

teenistusülesanneteks

erinevalt

vanemspetsialisti

teenistusülesannetest

rahvusvahelise infovahetuse korraldamine Euroopa Liidu õigusaktide, teiste riikide vahel

sõlmitud lepingute ja muude seaduses sätestatud võimaluste alusel ja ameti teenistujate

8(10)

juhendamine rahvusvahelise infovahetuse küsimustes ning rahvusvahelist infovahetust

käsitlevate koolituste, infopäevade ja seminaride läbiviimise korraldamine ameti teenistujatele

(peaspetsialisti ametijuhendi p 3.1, 3.9). Lisaks on peaspetsialistile seatud kõrgemad

kvalifikatsiooninõuded kui vanemspetsialistile. Seega ei olnud kaebaja peaspetsialistidega

võrreldav juba ametijuhendite pinnalt. Kohus möönab, et väikesed erisused peaspetsialisti ja

vanemspetsialisti ametijuhendites ei pruugi alati tähendada, et ametnikke ei tulegi omavahel

võrrelda, kuid väljatoodud ametijuhendite erisustest nähtub, et peaspetsialisti pädevused ja

kohustused on laiemad kui vanemspetsialistil ning ametinimetuste erinevus ei ole kõigest

formaalsus. Ka vastustaja esitatud rahvusvahelise infovahetuse ametnike 2015. a töövaldkondade

tabel kinnitab, et enamikul peaspetsialistidest on lisaks päringute menetlemisele täiendavad

kohustused.

14. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus, kas kaebajat tuli võrrelda nelja vanemspetsialistiga või

vähemalt ühega neist. Kohus eeldab, et kõigil viiel vanemspetsialistil oli ühesugune ametijuhend,

kuna asja materjalidest ning poolte seisukohtadest ei nähtu vastupidist. Samas ei saa veel

ühesuguste ametinimetuste ning ametijuhendite pinnalt väita, et vanemspetsialistid täitsid

sarnaseid ülesandeid.

Olles hinnanud poolte argumente, leiab kohus, et kaebajat oleks tulnud ATS § 90 lg 5 kohaselt

võrrelda ülejäänud nelja rahvusvahelise infovahetuse alal töötanud vanemspetsialistiga, sest

nende ülesanded olid iseloomult sarnased ning samal tasemel. Kohus märgib, et kaebaja on

ekslikul arusaamal, nagu oleks vastustaja kinnitanud, et kaheksa I TBT ametniku töövaldkonnaks

oli käibemaksupäringute menetlemine ja väljasaatmine. Vastustaja selgitas just, et

käibemaksupäringute väljasaatmine ei kuulunud kellegi teise töövaldkonda peale kaebaja. Küll

aga oli vanemspetsialistide E. L.-V., T. T. ja T. S. töövaldkonnaks sissetulevate

käibemaksupäringute menetlemine. Kuna E.V. tegeles lisaks käibemaksupäringute ja spontaanse

info väljasaatmisele ka sissetulevate käibemaksupäringute menetlemisega, siis täitis ta osaliselt

täpselt sama ülesannet nagu E. L.-V., T. T. ja T. S. Oluline ei ole mitte see, kui suure protsendi

kaebaja tööst moodustas päringute menetlemine ning kui suure osa päringute väljasaatmine, vaid

see, et kohustuste sisu oli sama. Asjaolu, et E. L.-V., T. T. ja T. S. täitsid ainult üht ülesannet

ning kaebaja lisaks veel kaht (s.o kaebaja kogemused olid laiemad kui ainult sissetulevate

käibemaksupäringute menetlejatel), ei saa kohtu arvates hinnata kaebaja kahjuks ning seda eriti

olukorras, kus käibemaksupäringute väljasaatmise ülesanne kuskile ei kadunud, vaid see jagati

2016. aastast mitme ametniku vahel ära (vt tl 27). Nimelt on põhjus, miks ATS § 90 lg 5 alusel

tuleb võrrelda just sarnaseid teenistusülesandeid täitvaid ametnikke, eelkõige see, et samade või

sarnaste teenistusülesannete täitmist jätkaks edaspidi ametis kõige kvalifitseeritumad ametnikud

ja koondataks nõrgim ametnik. Arvestades, et E. L.-V. ja T. T. asusid alates 2016. aastast

sarnaselt kaebajale tegelema nii käibemaksupäringute menetlemise kui ka päringute

väljasaatmisega, ei näe kohus põhjust, miks tulnuks kaebaja ilma igasuguse võrdluseta

teenistuskohast ilma jätta, kui ta oleks võinud samaväärselt edasi menetleda nii sissetulevaid

käibemaksupäringuid kui ka päringuid välja saata. Lisaks olid kaebaja teenistusülesanded

olemuslikult sarnased ka V. K. omadega. V. K. tegeles tulumaksupäringute menetlemise ja

väljasaatmise ning tulumaksualase spontaanse infovahetusega. Seega täitis kaebaja V. K. samu

teenistusülesandeid, kuid käibemaksu teemal. Vastustaja põhjendas kaebusele vastates küll seda,

et sissetulevate päringute menetlemisel ja päringute väljasaatmisel on oluline vahe, kuid ta ei

märkinud, et oluline vahe oleks ka sellel, millise maksuliigiga seoses neid toiminguid tehakse.

Sellist olulist vahet ei saa järeldada ka sissetulevate päringute menetlemise ja päringute ning

spontaanse info väljasaatmise toimingute kirjeldusest. Vanemspetsialist kogub andmebaasidest

andmeid, teeb korraldusi, viib läbi vaatlusi, võtab maksumaksjalt ütlusi jne ühtmoodi olenemata

sellest, kas välisriigi päring puudutab käibe- või tulumaksu. Samuti pole vahet, kas

9(10)

vanemspetsialist registreerib ja saadab välja tulu- või käibemaksuteemalise päringu või

spontaanse info.

Seega leiab kohus, et praeguse vaidluse asjaolusid arvestades olid kaebaja ja ülejäänud nelja

vanemspetsialisti teenistusülesanded sarnased määral, et ametisse jäämise eelisõiguse

väljaselgitamiseks tulnuks läbi viia ATS § 90 lg 5 kohane võrdlus. Kuna seda tehtud ei ole, oli

kaebaja teenistusest vabastamine õigusvastane.

15. ATS § 105 lg 1 sätestab, et õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda

vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse

muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust

muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Sama paragrahvi

lg 3 kohaselt lg-s 1 nimetatud hüvitise piir ei kehti, kui ametnik vabastati teenistusest ATS §-s 13

nimetatud võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes. ATS § 13 sätestab, et ametiasutused peavad

tagama teenistusse soovijate ja teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima

võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust.

16. ATS § 90 lg 5 rikkumise tõttu tuleb Maksu- ja Tolliameti peadirektori 10.12.2015 käskkiri

nr 3.1-2/0495-K õigusvastaseks tunnistada. Kuna käskkiri tuleb igatahes õigusvastaseks

tunnistada, puudub vajadus hinnata ATS § 90 lg-t 7 rikkumist. Seetõttu ei käsitle kohus ka kõiki

poolte väiteid, mis puudutavad kaebajale teise ametikoha pakkumata jätmist. Kohus käsitleb neid

väited vaid määral, mis on vajalik hüvitise suuruse kindlaksmääramisel.

17. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise tema kolme kuu keskmise palga

ulatuses ja teeb vastustajale ettekirjutuse kaebaja kasuks väljamõistetava rahasumma

kindlaksmääramiseks (HKMS § 167 lg 1).

Puudub alus kaebajale suurema hüvitise väljamõistmiseks. Õige on kaebaja seisukoht, et

diskrimineerimine võib toimuda ka mõne muu tunnuse alusel kui need, mis on loetletud võrdse

kohtlemise seaduse § 1 lg-s 1. Sellegipoolest ei ole kaebaja esile toonud ühtegi nimetatud sättes

loetletud ega loetlemata tunnust, mille alusel vastustaja teda väidetavalt diskrimineeris. Kaebaja

leiab, et ebavõrdne kohtlemine seisnes ATS § 90 lg 5 rikkumises ja teiste ametnike

põhjendamatus eelistamises vabade ametikohtade täitmisel. ATS § 90 lg 5 rikkumine ei tingi aga

veel iseenesest hüvitise suurendamist, sest asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks seda

sätet kaebaja suhtes sihilikult rikkunud mõne kaebaja tunnuse vms tõttu. Pigem on usutav, et

vastustaja ei suutnud koondamist korrektselt läbi viia koondamiste suure mahu tõttu, sest 2016.

a alguseks kaotati MTA-st 168 ameti- ja töökohta (tl 23). Seda, miks pakuti K. D.-B. kohta E.

I.le, mitte kaebajale, on vastustaja piisavalt põhjendanud. Koondamise vältimiseks ametnikule

võimalusel teise ametikoha pakkumise nõue tuleneb ATS § 90 lg-st 7 ning selleks ei tule

korraldada konkurssi. Kohus nõustub, et E. I. haridust ja kogemust arvestades sobis ta paremini

K. D.-B. kohta täitma kui kaebaja, kuna koht eeldas just tollialaseid teadmisi ja kogemusi. Samuti

nähtub U. R. 03.12.2015 e-kirjast (tl 8) selgelt, et teenistuse ümberkorraldamine ja sh K. D.-B.

ametikohale uue ametijuhendi koostamine olid tingitud vajadusest tagada 24/7 töötava TJK

funktsioneerimine, arvestades, et E. V., kes tegeles seni TJK tegevuse koordineerimisega, teatas

oma rasedusest. Seega oli teenistuse ümberkorraldamine ja E. I.le I TBT-s peaspetsialisti

ametikoha pakkumine objektiivselt põhjendatud. Samuti on vastustaja põhjendanud, et

vakantsete ameti- ja töökohtade loetelu avaldamine MTA sisevõrgus alles 14.12.2015 oli tingitud

sellest, et alles siis selgus lõplik vakantsete ameti- ja töökohtade koosseis. Seega ei ole vastustaja

kaebaja eest vabu ametikohti varjanud. Kõiki asjaolusid arvestades leiab kohus, et hüvitis kolme

kuu keskmise palga ulatuses on piisav ning ei esine erilisi põhjuseid, mis tingiks hüvitise

suurendamise.

18. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt, tunnistades MTA 10.12.2015 käskkirja nr

3.1-2/0495-K õigusvastaseks ning mõistes vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise tema kolme

10(10)

kuu keskmise palga ulatuses. Osas, milles kaebaja taotles hüvitise suurendamist kuue kuu

keskmise palgani, jääb kaebus rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 1 lause 4 kohaselt kuludokumentide

ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna

kohtule ei ole kuludokumente esitanud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Kaebaja on küll kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot, kuid kohus ei mõista seda välja

vastustajalt, vaid kaebajal on võimalik taotleda riigilõivu tagastamist, nagu on selgitatud

halduskohtu 08.01.2016 määruses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit