1-16-5869/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-5869

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. septembril 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-5869 Kohtukoosseis Meelika Aava, Orvi Tali, Urmas Reinola Kriminaalasi

T.J-i süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1,3 ja § 199 lg 2 p 7,9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12. juuli 2016. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav T.J Prokurör Maksim Kink Süüdistatav

T.J isikukood XXX, elukoht X , X , varem 3 korda XX XX

kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 10.09.2014 199 lg 2 p 4,7,8 otsusega KarS §121, § ja § 3314 järgi 6 kuu vangistusega tingimisi, kinni peetud 11.02.2016 Kaitsja Vandeadvokaat Toomas Bekker Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 12. juuli 2016. a otsus T.J-i suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast,

mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 12. juuli 2016. a otsusega lühimenetluses tunnistati T.J süüdi ja karistati KarS § 121 lg 2 p 1,3 järgi vangistusega 2 aastaks 6 kuuks ja KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi

vangistusega 1 aastaks 6 kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest

2(3) raskeima suurendamise teel vangistus 4 aastaks. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas kohus T.J-ile

mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks vangistuse 2 aastaks 8 kuuks alates 11. veebruarist 2016. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 6 päeva.

2. KarS § 121 lg 2 p 1,3 järgi tunnistati T.J süüdi teise inimese tervise kahjustamises ja

valu tekitanud korduvas väärkohtlemises, millega tekitas tervisekahjustuse, mis kestis vähemalt neli nädalat.

Tema tegevus seisnes selles, et olles varem teise inimese tervise kahjustamise eest kolm korda kriminaalkorras karistatud, uuesti 7. veebruari 2015 öösel Tallinnas tänaval juures lõi X

XX X

XX

TO noaga kõhtu ja kaela. T.J le füüsilist valu ja tervisekahjustuse, millest tekitas - TO paranemine kestis üle nelja nädala.

KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi tunnistati T.J süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime

paneva isikuna varastas uuesti 17. jaanuaril 2016 Tallinnas X koos teise isikuga pudeli XX Hennessy VSOP konjakit. T.J püüdis alkohoolseid jooke varastada veel kolmest Tallinna linnas asuvast kauplusest, kuid need jäid katse staadiumi.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T.J, kes taotleb kergendada talle KarS §

121 lg 2 p 1,3 järgi mõistetud karistust ning seoses sellega ka lõplikku ärakandmisele kuuluvat karistust.

Apellatsiooni motiivide kohaselt puudusid otsesed tõendid tema süüditunnistamiseks KarS § 121 lg 2 p 1,2 järgi. Kannatanu ja tunnistajad ei näinud, et T.J noaga löönud. Noa oleks

TO

käepidemelt leiti küll T.J-i d, kuid see ei tõenda noaga löömist. Noa võis ta leida DNA- õuest siis, kui käis suitsu tegemas. Seega tunnistati T.J süüdi ainult tänu sellele, et

ta oma

süüd kannatanu noaga löömises tunnistas. Tegemist on karistust kergendava asjaoluga, kuid

maakohus sellega ei arvestanud. Süüdimõistmist ja karistamist KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi süüdistatav ei vaidlusta.

4.

Prokurör esitas KrMS § 322 lg 3 kohaselt seisukoha süüdistatava apellatsiooni kohta, milles

palub jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Prokurör ei nõustu apellatsiooni

väitega, et maakohus ei ole karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust arvesse võtnud. Maakohus on kohtuotsuse leheküljel 16 esimeses lõikes märkinud, et karistust kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud arutatava kriminaalasja materjalidega ja süüdistatava apellatsiooni väidetega, leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

Süüdistatav taotleb talle mõistetud karistuse kergendamist, sest maakohus ei ole arvestanud

karistust kergendava asjaol

una tema puhtsüdamlikku kahetsust.

Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on

kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul,

kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või

3(3)

raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise - aluseid.

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine.

KarS § 121 lg 2 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Maakohus

mõistis T.J-ile karistuseks vangistuse 2 aastaks 6 kuuks, s.o sanktsiooni keskmises

määras. süüdistatavale karistuse mõistmist sanktsiooni keskmise määra Maakohtu otsuses on s s

põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Maakohus pidas T.J-i

süüd põhjendatult suureks. Kuigi tegemist oli ühe kuriteoepisoodiga, realiseeris süüdistatav oma

teos kaks kvalifitseerivat tunnust, s.o kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab

vähemalt neli nädalat ning see on toime pandud korduvalt. Teo toimepanemise vahendiks oli

terariist n

ing löögid olid suunatud kannatanu elutähtsatesse piirkondadesse, s.o kaela ja kõhtu.

Seetõttu oleks võinud tagajärjed olla ka raskemad. Süüdistatavat on varem kolm korda

kriminaalkorras karistatud teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise eest, kuid ta jätkab endiselt nende toimepanemist. Maakohus ei leidnud T.J-i süüdimõistmises ja karistamises KarS § 121 lg 2 p 1,3 järgi karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid.

Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa n selles kuriteoepisoodis õustuda süüdistatava väitega

puhtsüdamliku kahetsuse esinemise kohta KarS § 3 tähenduses. 57 lg 1 p Maakohus on

põhjendatult leidnud, et praegusel juhul puhtsüdamlikust kahetsusest rääkida ei saa. Süüdistatav

on oma süüd täies mahus tunnistanud alles kohtuistungil ja viimases sõnas avaldanud kahetsust .

Kahetsust kannatanu ees ei ole T.J avaldanud T.J-i . Seega on kahetsus olnud

seotud üksnes kurite toimepanemisega temale endale kaasnenud negatiivsete tagajärgedega. o

Riigikohtu senine praktika on olnud jätkuvalt seisukohal, et karistuse kergendamiseks ei piisa

paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes (näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

9. mai 2014. a otsus nr 3-1-1-18-14).

Kohtukolleegium leiab, et T.J-i kahetsus ei ole siiras ega ole seetõttu käsitletav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses.

Kohtukolleegium ei nõustu prokuröri vastuväites esitatud seisukohaga, et maakohus on

apellatsioonis viidatud puhtsüdamlikku kahetsust juba arvesse võtnud. Prokuröri poolt viidatud kohtuotsuse leheküljel 16 teises lõikes põhjendab maakohus T.J-ile KarS § 199 lg 2 p 7,9

järgi karistuse mõistmist ja leiab, et karistust kergendavaks asjaoluks varguste toimepanemise

puhul on süüdistatava puhtsüdamlik kahetsus. Varguste toimepanemist kahetses T.J nii kohtueelsel uurimisel kui maakohtu istungil. Kohtuotsuse 15 lehekülje alt teises lõikes põhjendab

aga maakohus T.J-ile karistuse mõistmist KarS § 121 lg 2 p 1,3 järgi ja leiab, et selles kuriteos karistust kergendavaid asjaolusid ei esine.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p st 1 jätab kohtukolleegium - Harju Maakohtu 12. juuli 2016 kohtuotsuse suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. T.J-i