2-16-7674/22 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht 13.septembril 2016.a. Paide kohtumajas

Tsiviilasja number 2-16-7674

Tsiviilasi

MSu hagi HS`u vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: MS, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxxx xxxx Hageja seaduslik esindaja SP, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxxx xxxx xxxxx Kostja: HS, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx xxxxx xxxx

Hagihind 1935 eurot

Kohtuistungi aeg 24.08.2016

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi osaliselt. 2. Välja mõista HS MS`u ülalpidamiseks elatis igakuiselt 150 eurot alates 16.09.2016 kuni MS`u täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. 4. Elatis kanda SP pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

2-16-7674

2 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimummääras alates elatishagi kohtule esitamist. Kui varem on laps elanud mõlema vanema juures, siis alates xx.xx.xxxx elab laps ema juures, isa on toetanud last minimaalselt ega ole tundnud huvi lapse käekäigu vastu. Kohtuistungil jääb hageja esindaja nõude juurde, kuid tunnistab, et kostja on tasunud lapse ülalpidamiseks alates 16.05.2016 neljal kuul 150 eurot, kokku 600 eurot, mille võrra on nõue väiksem. Ka leiab hageja esindaja, et ainuüksi kostja väide lapse viibimise kohta mõnel päeval kuus kostja juures ei anna alust elatise vähendamiseks, kuna lapsele vajalikud olulised kulutused teeb ema.

Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu elatise suuruse osas ning leiab, et elatise põhjendatud suurus on maksimaalselt 150 eurot. Kostja põhjendab oma valmisolekut maksta mitte rohkem kui 150 eurot kuus sellega, et tema igakuisest sissetulekust rohkemaks ei jagu, kuna tema ülalpidamisel on veel kaks last. Lisaks kasvatab kostja oma praeguse abikaasaga koos ühiselt veel kahte last. Kostja ei nõustu hageja esindaja väidetega, et ta lapse ülalpidamises ja kasvatamises ei osale, laps viibib sageli kostja juures, seal on olemas kõik lapse arenguks vajalik ning kostja koos abikaasaga on hoolitsenud lapse tervise ning hammaste eest.

Kohtu seisukoht ja põhjendused 1. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

2. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises. Antud juhul elab laps koos emaga ning kui kostja on teinud kulutusi lapse ülalpidamiseks, on lapsega kooselava vanema kanda siiski suurem osa lapse ülalpidamiskulusid.

3. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2016 on 215 eurot. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Hageja nõuab kostjalt elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras ning arvestada tuleb kostja poolt alates mai 2016 igakuuliselt makstud 150 euroga nelja kuu jooksul nagu mõlemad pooled on kinnitanud.

4. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles nad on võtnud endale muid kohustusi. Seega ei saa kohus arvestada elatise väljamõistmisel poolte poolt esitatud tõenditega erinevate kohustuste ja võlgnevuste kohta (tl 27-29; 30; 61-63). Küll aga tuleb elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 102 lg 2 alusel kostja teiste lastega, kelle suhtes on kostjal seadusest tulenev ülalpidamiskohustus (tl 31). PKS § 102 lg 2 alusel võib kohus mõjuval põhjusel

2-16-7674

3 vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega tuleb kohtul hinnata kummagi vanema varalist seisundit. Kuigi pooled on väitnud vastaspoolel täiendavate tulude omamist, ei ole kumbki pool lisatulu kinnitanud ning need väited on tõendamata, samas tuleneb TsMS § 230 lg-st 1 tuleneb poole kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kohus hindab poolte varalist seisundit palgatõendite alusel (tl 35-36; 59-60), muud vara pooled ei ole nimetanud ega tõendanud. Nimetatud palgatõenditest nähtub hageja esindaja keskmine 6 kuu töötasu 1082,95 eurot ja kostja töötasu 1541,38 eurot. Kuna kostjal on ülalpidamiskohustus veel 2 lapse suhtes, tähendaks kostjalt lisaks elatise väljamõistmine hageja poolt nõutud suuruses olukorda, kus kostja teised lapsed oleksid vähem kindlustatud kui elatist nõudev laps järgmise arvestuse alusel: 1)hageja (1082,95 + 215 = 1297,95) : 2 2)kostja (1541,38 – 215 = 1326,38) : 3 Seega kujuneks kostja sissetulekuks tema enda ja 2 ülalpeetava kohta inimesele 442,13 eurot, samas hageja vastav arv on 648,98 eurot. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et põhjendatud on elatise väljamõistmine kostja poolt nõustutud summas, s.o. 150 euro ulatuses kuus. Et kostja on tasunud elatist 4 kuu eest, igakuuliselt 150 eurot, mõistab kohus elatise välja alates 16.09.2016, mil möödub 4 kuud elatishagi esitamisest.

Kohus selgitab, et vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib esitada nõude elatise suuruse muutmiseks.

Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi eest. Pooled ei ole menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt

Ingrid Niinemägi Kohtunik