3-14-52886/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk ja Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

13.09.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-52886

Haldusasi

OÜ Liivalammas kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 22.05.2014. a otsuse nr 13-6/694

ja 02.10.2014. a vaideotsuse nr 13-4/14/115-1

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.06.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Liivalammas apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Liivalammas

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet (PRIA)

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Liivalammas apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

30.06.2015. a otsus muutmata.

2. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 13.10.2016 (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PRIA määras 12.01.2012. a otsusega nr 13-6/59 OÜ-le Liivalammas Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 62 lg 1 ja põllumajandusministri

22.12.2010. a määruse nr 119 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise

investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“

(määrus nr 119) § 12 lg 1 alusel toetuse summas 99 999,94 eurot aida katusekorruse

rekonstrueerimiseks käsitöö ja naha õmblustöökojaks. Abikõlbulike kulude

kogumaksumuseks loeti 232 558 eurot.

2. 22.05.2014. a otsusega nr 13-6/694 nõudis PRIA OÜ-lt Liivalammas tagasi väljamakstud

toetuse summas 75 461, 13 eurot, jättis välja maksmata ülejäänud osa määratud toetusest ja

tunnistas 12.01.2012. a otsuse nr 13-6/59 OÜ Liivalammas osas kehtetuks. Otsuse tegemisel

võeti aluseks Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 27.01.2011, millega kehtestatakse nõukogu

määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse

rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas art 5 lg 1 ja 2,

art 30 p 2, Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 937/2012, 12.10.2012 art 2, ELÜPS § 99 lg 3

ja määruse nr 119 § 16 lg 2. Otsuse kohaselt teevad kolm erinevat äriühingut, OÜ

Liivalammas, Kandla Farm OÜ ja Maatööde OÜ, kelle juhatuse liige kattub, investeeringu

ühte hoonesse. Täiendava kontrolli tulemusel selgus, et ühe ja sama rahasummaga on

näidatud kõigi erinevate taotluste investeeringuobjektide täielikku tasumist. Raha

ringmaksetega jäetakse mulje esitatud arvete täielikust tasumisest taotlejate poolt, tegelikult

on aga tegemist näilike tehingutega.

3. OÜ Liivalammas esitas PRIA 22.05.2014. a otsuse nr 13-6/694 kehtetuks tunnistamiseks

vaide, mille PRIA jättis 02.10.2014. a vaideotsusega nr 13-4/14/115-1 rahuldamata.

4. OÜ Liivalammas esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 22.05.2014. a otsuse nr 13-

6/694 ja 02.10.2014. a vaideotsuse nr 13-4/14/115-1 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt on kaebaja määruse nr 119 § 15 lg 1 nõuetekohaselt täitnud ja toetuse

tagasinõudmiseks ja välja maksmata jätmiseks puudub alus. Kaebaja tasus teenuse osutajale

Farm Build OÜ-le abikõlbulikud kulud ning esitas nõutud kuludeklaratsioonid koos arvete,

aktide ja maksekorraldustega PRIA-le. PRIA korduvate kontrollide tulemused on kinnitanud

ettenähtud nõuetest kinnipidamist. Hoone rekonstrueerimistööd on valminud.

Kaebaja on osade kulude kandmiseks võtnud laenu ja laenutehinguid ei saa pidada PRIA

väidetud ringtehinguteks. Investeeringute tegemiseks laenu kasutamine üheski toetuste

andmist reguleeriva õigusakti kohaselt keelatud ei ole. Igal kontrolliaruandes välja toodud

ülekandel on reaalne majanduslik sisu. PRIA ei ole viidanud ühelegi konkreetsele arvele,

mille osas leitakse, et see on tasumata.

Kaebaja ei ole tekitanud ühtegi tingimust toetuse saamiseks kunstlikult. PRIA väide, et

tegemist on näilike tehingutega, on ebaõige ja meelevaldne. Ringtehinguid ei ole tehtud.

Kaebaja vastab kõigile määruse nr 119 §-s 2 taotlejale kehtestatud nõuetele ja on täitnud

maaelu arengukavas nimetatud eesmärgid.

Kaebajalt ei saa nõuda kolmandate isikute raamatupidamisdokumente, kuna selliste

dokumentide valdamiseks ei ole kaebajal alust ega ka loogilist põhjust.

29.09.2014 laenulepingu osas on kaebaja seisukohal, et laenu andmisest hilisem laenulepingu

ja laenu väljastamise tingimuste kirjalik vormistamine on tavaline tehing. Seda enam, et nii

laenuandja (Maatööde OÜ ja Kandla Farm OÜ) kui ka laenusaaja (Liivalammas OÜ) juhatuse

liikmed kattuvad. Kuivõrd PRIA soovis kaebajalt laenulepingut, mis oli sõlmitud suuliselt,

pidi kaebaja andma laenulepingule ka kirjaliku vormi.

PRIA rikkus vaideotsusega oluliselt kaebaja õigusi ja vaideotsus on sisuliselt põhjendamata.

HALDUSKOHTU LAHEND

5. Tartu Halduskohus jättis 30.06.2015. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

Halduskohtu otsuse kohaselt nähtub määruse nr 119 § 15 lg-st 1, et toetuse väljamaksmiseks

peab toetuse saaja olema investeeringu täielikult või osadena teinud ja selle eest täielikult või

osaliselt tasunud. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et PRIA 22.05.2014. a otsuse

nr 13-6/694 kohaselt on ta esitanud osaliselt ebaõigeid andmeid teostatud tööde kohta. Üheks

toetuse väljamaksmise eelduseks on see, et tööd peavad olema teostatud. 13.09.2012. a

üleandmis-vastuvõtmisaktis nr 14/2012 kajastuvad osaliselt materjalid ja tööd, mille tegemise

kohta esitati PRIA-le 14.09.2012 maksenõue, kuid tööd jäid tegelikkuses tegemata. Kaebaja

põhjendas seda eksitusega ning esitas paberkandjal allkirjastatud uue akti, kust olid

teostamata tööd välja jäetud.

31.12.2013. a üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 34/2013, mis on digiallkirjastatud 05.01.2014

ja 06.01.2014, on akteeritud vaheplatvormiga trepp täies mahus valminuna. Samas

23.01.2014. a investeeringu tähtaja pikendamisavalduse kohaselt on vaheplatvormiga trepp

lõpetamata ja sama nähtub ka Maatööde OÜ 17.01.2014 kohapealse kontrolli käigus tehtud

fotodelt. Seega on kuludeklaratsioonis taotletud toetuse väljamaksmist tööde eest, mida veel

tehtud ei ole.

PRIA on põhjendatult asunud järeldusele, et kaebaja ei ole täitnud omafinantseeringu nõuet.

Erinevatel päevadel tehtud Maatööde OÜ, Kandla Farm OÜ, OÜ Liivalammas ja töövõtja

Farm Build OÜ vahelistest mitmekümnetest tehingutest nähtub, et OÜ Liivalammas kannab

Farm Build OÜ-le summasid, mis raha edasisel ülekandmisel jõuavad ringiga OÜ-le

Liivalammas tagasi. Ülekannete puhul on tegemist samas suurusjärgus summadega ning

ülekannete kogusumma võimaldab näidata investeeringute eest tasumist vajalikus määras.

PRIA on jõudnud õigele järeldusele, et tegemist on näilike tehingutega.

Kaebaja väited osaühingute omavahelistest laenulepingutest ei ole usutavad. Sellises mahus

omavaheliste ülekannete tegemine olukorras, kus kolme osaühingu juhatuse liige kattub,

annab põhjust kahelda ülekannete tõelises sisus. Kaebaja ei ole ka ise laenutehingute sisu

täpsemalt selgitanud. Lisaks viitas kaebaja PRIA esmakordsel küsimisel sellele, justkui

laenulepingud oleksid kirjalikult olemas, kuid PRIA-le ei ole neid esitatud. PRIA-le esitati

alles 29.09.2014 sõlmitud laenuleping, mis on vormistatud tagantjärele ja ei ole

usaldusväärne.

Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et ta on kaasa aidanud maapiirkonnas tegutsevate

ettevõtjate elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse suurendamisele läbi maapiirkonna ettevõtluse

mitmekesistamise. Kuigi kaebaja rekonstrueeritav hoone on valminud, siis on meetme

eesmärgiks võimalikult paljude projektide ja ettevõtjate toetamine ning kunstlikult toetuse

väljamaksmise eelduste täitmine selle eesmärgi saavutamisele kaasa ei aita. Tegemist ei ole

toetusraha säästliku ja otstarbekohase kasutamisega.

Nõustuda tuleb PRIA seisukohaga, et vääramatut jõudu ega ka muid erandlikke asjaolusid,

mis võimaldaksid toetuse tagasinõudmisest loobuda, ei esine.

Seoses PRIA nõudega kaebajalt dokumentide saamiseks, tuleb märkida, et PRIA on

haldusorgan, kes teostab uurimisprintsiipi ning seega on vajalik asjaolude väljaselgitamiseks

dokumente nõuda ka kolmandate isikute suhtes.

Kaebaja väide, et taotluskava eesmärk on läbi viia ehitise valmimiseks täidetud nõuded, on

õige, kuid lisaks investeeringuobjekti valmisehitamisele peavad toetuse väljamaksmiseks olema

täidetud ka muud tingimused, mis on määrusega nr 119 ette nähtud.

Vaideotsus on õiguspärane, sisuliselt põhjendatud, vastab haldusakti tunnustele ning on välja

antud selleks pädeva haldusorgani poolt. Vaidemenetluse läbiviimisel ei ole menetlusnorme

rikutud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. OÜ Liivalammas esitas Tartu Halduskohtu 30.06.2015. a otsusele apellatsioonkaebuse,

milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning jätta

menetluskulud vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt kuulub PRIA 22.05.2014. a otsus tühistamisele määruse nr 119

§ 16 lg-s 3 sätestatud tähtaja ületamise tõttu. 06.11.2012 teostas PRIA kaebaja esimese

maksenõude kontrollimiseks kohapealse investeeringukontrolli, mille käigus tuvastas aktis

nr 14/2012 akteeritud töödest teostamata jäänud tööd. PRIA andis kaebajale puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja, kontrollis puuduste kõrvaldamist kohapeal 12.02.2013 ning maksis

esimese toetussumma 51 049,60 eurot välja 08.03.2013. Seega sai PRIA etteheidetud

rikkumisest teada hiljemalt 06.11.2012 ning oleks pidanud toetuse määramise otsuse

kehtetuks tunnistama 25 päeva jooksul ehk hiljemalt 01.12.2012.

06.01.2014 esitas kaebaja PRIA-le kolmanda maksenõude, millele lisas ka 31.12.2013. a

üleandmise-vastuvõtmise akti nr 34/2013. 17.01.2014 kohapealse kontrolli käigus tuvastas

PRIA, et aktis nr 34/2013 akteeritud vaheplatvormiga trepp ei ole täielikult valminud. Seega

sai PRIA etteheidetud rikkumisest teada hiljemalt 17.01.2014 ning oleks pidanud toetuse

määramise otsuse kehtetuks tunnistama 25 päeva jooksul ehk hiljemalt 11.02.2014.

Kontrolliaruanne valmis 13.02.2014, seega pidi PRIA-le hiljemalt 13.02.2014 olema teada

viidatud raharingiga seotud asjaolud. Eeltoodust tulenevalt sai PRIA etteheidetud rikkumisest

teada hiljemalt 13.02.2014 ning oleks pidanud määruse nr 119 § 16 lg 3 järgi toetuse

määramise otsuse kehtetuks tunnistama 25 päeva jooksul ehk hiljemalt 10.04.2014.

Halduskohus ei ole sisuliselt esitatud tõendeid hinnanud, mida kinnitab asjaolu, et

kohtuotsuse põhjendavas osas refereerib kohus PRIA 22.05.2014. a otsust. Kohtuotsuse

põhjendavas osas puuduvad põhjendused, miks kohus kaebuses esitatud väidetega ei nõustu.

Kaebaja on kaebuses väitnud, et ta on määruse nr 119 § 15 lg 1 nõuetekohaselt täitnud ning

kõik arved tasunud. Samuti on kaebaja väitnud, et ta on täitnud meetme määrusega sätestatud

nõuded ja eesmärgid. Tõendite ebaõige hindamise ning kaebaja väidete tähelepanuta jätmise

tõttu jõudis halduskohus vastuoluliste järeldusteni ning kokkuvõttes ebaõige otsuseni.

Halduskohus leidis, et kaebaja ei ole töövõtja esitatud arveid tasunud, mistõttu on

omafinantseeringu nõue täitmata. Samas jättis halduskohus tähelepanuta asjaolu, et

investeeringuobjekt on valminud vastavalt toetuse taotluses esitatud äriplaanile ning töövõtja

hinnapakkumisele. Halduskohtu tuvastatud nö rikkumised ei oma tähtsust, kuna halduskohus

on jätnud tähelepanuta asjaolu, et akti nr 14/2012 osas viis PRIA kontrollimenetluse läbi 2012

ning andis esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, kontrollis 12.02.2013 puuduste

kõrvaldamist ja maksis 14.09.2012 maksenõude alusel nõutud toetuse välja 08.03.2013.

Teostamata tööd ei saa olla toetuse väljamaksmata jätmise ega ka tagasi nõudmise aluseks,

kuna toetus on välja makstud pärast rikkumisest teadasaamist.

Halduskohus jättis tähelepanuta, et akt nr 34/2013 esitati viimase maksenõudega 06.01.2014.

Nimetatud ajaks olid tööd tehtud ning arved tasutud. Aktis tuvastatud puudus ei olnud nii

suur, et määratud, kuid maksmata toetus jätta väljamaksmata. PRIA on kontrollaktis

märkinud, et puudust põhjendati asjaoluga, et trepi astmed ja piire ei ole veel saabunud.

Samas oli selge, et need on tellitud, saabuvad ning kogu investeering saab tehtud taotletud

ulatuses. PRIA ületas kaalutluspiire, kui tugines toetuse väljamaksmata jätmise üle

otsustamisel aktis nr 34/2013 nimetatud puudustele ning halduskohus jättis ebaõigesti

nimetatud asjaolu kontrollimata.

Halduskohus ei ole põhjendanud, millisele õiguslikule alusele tuginedes ta leiab, et töövõtjale

arvete tasumised on näilikud tehingud. PRIA ei ole tõendanud ega ka veenvalt põhistanud, et

kaebaja, Kandla Farm OÜ, Maatööde OÜ ja Farm Build OÜ tehingutel puudub majanduslik

sisu. Vastuoluline on ka halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei ole põhjendanud, mis on

laenutehingute sisuks. Laenu sisuks on laenu andmine ja võtmine ning see ei ole

majandustegevuses investeeringu teostamiseks keelatud. Halduskohus nõustus PRIA

seisukohaga, et kaebaja ei ole arveid tasunud ega laenu saanud ehkki konto väljavõtted

tõendavad vastupidist.

PRIA ega halduskohus ei ole väitnud ega tõendanud, et töid ei teostatud. Kõik tõendid

näitavad, et tööd on teostatud. Kui tööd on teostatud, siis tuli ka nende teostamise eest ka

tasuda. Ainuüksi tööde teostamine kinnitab, et nende eest tasuti.

7. PRIA palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja kanda.

Vastuse kohaselt ei ületatud vaidlustatud otsuse tegemisel määruse nr 119 § 16 lg-s 3

sätestatud tähtaega. Rikkumised tuvastati 02.08.2013 – 12.02.2014 läbi viidud täiendava

kontrolli käigus ja fikseeriti kontrolliaruandes. Toetuse tagasinõudmiseks kehtestatud tähtaega

ei ole rikutud. Kui toetus otsustati täielikult tagasi nõuda, siis ei ole võimalik välja maksta ka

ülejäänud osa toetusest, vastasel juhul tuleks välja makstud toetus koheselt tagasi nõuda.

Asjaolu, et taotluse rahuldamise otsust ei ole 25 päeva jooksul kehtetuks tunnistatud, ei anna

alust toetuse tagasinõudmise ja välja maksmata jätmise otsuse tühistamiseks. Otsus on tehtud

mõistliku aja jooksul rikkumisest teadasaamisest.

Halduskohus ei hinnanud tõendeid ebaõigesti. PRIA on nii kontrolliaruandes kui haldusaktis

kõiki toetuse saaja tehtud tehinguid analüüsinud. Kaebaja täiendavaid tõendeid esitanud ei

ole.

PRIA ei ole väitnud, et laenu kasutamine ei ole ettevõtluses lubatud, kuid antud juhul

näidatakse 31 000 euroga tasutuks kolme erineva taotleja investeeringuobjektid kogusummas

237 680,88 eurot. Kolm erinevat taotlust, kolm erinevat taotlejat, kolme päeva jooksul 30

tehingut kogusummas 237 680,88 eurot, nn algkapitaliks PRIA toetus summas 28 555,34

eurot, suurim ühekordne summa 31 343,16 eurot.

Analüüsides kontrolliaruandes nr 20-1/1-1 toodud tehinguid ja faktilisi asjaolusid, mis

sisalduvad ka vaidlustatud otsuses, saab jõuda järeldusele, et ülekannete teostamise

eesmärgiks on näidata, et arved on tasutud, omafinantseeringu nõue täidetud. Raha nn

ringmaksetega jäetakse mulje esitatud arvete täielikust tasumisest taotlejate poolt, tegelikult

on aga tegemist näilike tehingutega. See on ka toetuse tagasinõudmise aluseks olev põhiline

faktiline asjaolu.

Lisaks peab toetuse saaja määruse nr 119 § 15 lg 1 kohaselt olema investeeringu täielikult või

osadena teinud ja selle eest täielikult või osaliselt tasunud, misjärel tuleb esitada

kuludokumendid. Kuludeklaratsioonis taotleti toetuse väljamaksmist tööde eest, mida veel ei

olnud tehtud. Ainuüksi asjaolu, et tööd on teostatud vastavalt äriplaanile ja meetme eesmärk

on täidetud, ei tähenda, et investeering oleks teostatud määruse nõuete kohaselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Liivalammas apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata

ning Tartu Halduskohtu 30.06.2015. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud

seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on

õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel

vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus peab kokkuvõtvalt seoses apellatsioonkaebusega

vajalikuks märkida järgmist.

9. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et vaidlustatud

haldusakt kuulub tühistamisele seetõttu, et selle andmisel on rikutud määruse nr 119 § 16 lg-s

3 sätestatud tähtaega. Määruse nr 119 § 16 sätestab toetuse maksmise ja maksmisest

keeldumise korra. Praegusel momendil on vaidlustatud haldusaktiga aga otsustatud

väljamakstud toetus tagasi nõuda ja selle aluseks on Komisjoni määruse (EL) 65/2011 art 5

lg 1 ja 2, art 30 p 2, ELÜPS § 99 lg 3 ning määruse nr 119 16 lg 2. Kuigi vastustaja on

otsustanud jätta välja maksmata ka ülejäänud osa määratud toetusest, siis on see tingitud

asjaolust, et toetuse väljamaksmine ei oleks otstarbekas, kuna see tuleks samuti siis hiljem

tagasi nõuda. Seega puuduvad antud juhul alused määruse nr 119 § 16 lg-s 3 sätestatud tähtaja

kohaldamiseks.

10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebusega selles, et halduskohus ei ole

tõendeid hinnanud, kuna on refereerinud vastustaja vaidlustatud haldusakti. Halduskohus on

andnud oma hinnangu ka kaebaja vastuväidetele ja on motiveerinud, miks ta ei pea kaebaja

vastuväiteid usutavateks. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu järeldustega, ei anna veel

alust väita, et halduskohus on jätnud tõendid hindamata.

11. Ringkonnakohus leiab, et asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja on korduvalt esitanud

ebaõigeid andmeid teostatud tööde kohta. Üheks toetuse väljamaksmise eelduseks on aga

tööde tegelik teostamine. 13.09.2012 esitas kaebaja üleandmise-vastuvõtmise akti teostatud

tööde kohta ja maksenõude vastustajale, kuigi tööd olid osaliselt teostamata, mida kaebaja

põhjendas eksitusega. Samas ka 31.12.2013 nr 34/2013 üleandmise-vastuvõtmise aktis

akteeriti vaheplatvormi trepp täies mahus valminuna, kuid 17.01.2014. a kohapealse kontrolli

käigus selgus, et trepp ei olnud valmis. Seega on kaebaja kuludeklaratsioonides taotlenud

toetuse väljamaksmist tööde eest, mis tegelikult olid veel tegemata.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja on õigustatult jõudnud järeldusele,

et kaebaja ei ole täitnud omafinantseerimise nõuet. Erinevatel päevadel Maatööde OÜ, Kandla

Farm OÜ, Liivalammas OÜ ja tööde teostaja Farm Build OÜ vahel tehtud mitmekümnetest

tehingutest nähtub, et kaebaja kannab tööde teostajale üle summasid, mis ringiga jõuavad

kaebajale tagasi. Seega nõustub ringkonnakohus nii halduskohtu kui ka vastustajaga, et

tegemist on näilike tehingutega, mis ei näita tegelikku tasumist teostatud tööde eest. Kuigi

kaebaja on vastustajale väitnud, et neil olid olemas teiste OÜ-dega omavahelised kirjalikud

laenulepingud, esitati vastustajale 29.09.2014 dateeritud laenuleping, mille kohta halduskohus

asus õigesti seisukohale, et tegemist on tagantjärele sõlmitud laenulepinguga ja ei kinnita

tegelikku eelnevat laenusuhet.

13. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et tööd on teostatud. Samas ei ole kaebaja

tõendanud asjaolu, et tegelikult on tööde teostajale nende eest ka tasutud. Seega on vastustaja

õigustatult leidnud, et kaebaja ei ole tõendanud omafinantseeringu nõuet. Ka muud

apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad ei ole halduskohtu otsuse ja vaidlustatud haldusakti

tühistamise aluseks.

14. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi