3-16-1613/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKaebuse kohaselt on viivistasu otsus määratud Tallinnas Sakala 3 hoone ees parkimisel. viimase aasta jooksul. Varasemad kaks viivistasu otsust on vaide esitamisel Tallinna
Legislator headnote
AI generated3-16-1613/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: viimase aasta jooksul. Varasemad kaks viivistasu otsust on vaide esitamisel Tallinna
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Kohtunik
Määruse tegemise aeg ja koht
Haldusasja number
Haldusasi
Menetlusosalised
Menetlustoiming
Tallinna Halduskohus
Sirje Kaljumäe
13. september 2016, Tallinn
3-16-1613
E.L. kaebus AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr
0011020993 ja Tallinna Transpordiameti 15.06.2016
käskkirja nr 122231 tühistamiseks
Kaebaja – E.L.
Vastustajad – AS Ühisteenused, volitatud esindaja Alger
Räpp; Tallinna linn (Tallinna Transpordiamet), volitatud
esindaja Tiit Eenmaa
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada haldusasja nr 3-16-1613 menetlus.
2. Resolutsiooni punkti 1 jõustumisel tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15
eurot E.L. kontole nr EExxxxxxxxxxxxxEUR.
3. Jätta ülejäänud osas menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale on
Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15
arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD
1. Tallinna Halduskohtule saabus 10.08.2016 E. L. kaebus viivistasu
otsuse
0011020993 peale.
Kaebuse kohaselt on viivistasu otsus määratud Tallinnas Sakala 3 hoone ees parkimisel.
Kaebaja on tema väitel parkinud sama maja ees valgete parkimisjoonte vahel veel kahel korral
viimase aasta jooksul. Varasemad kaks viivistasu otsust on vaide esitamisel Tallinna
Transpordiameti poolt tühistatud. Esimese ja viimase vaide esitamise vahelisel ajal teekatte
märgistust muudetud pole ja samuti pole muudetud liiklusmärke. Viimane vaie jäeti
rahuldamata. Sellest tulenevalt soovib kaebaja kohtu hinnangut viivistasu otsuse osas.
2. Kohus jättis 11.08.2016 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale
tähtaja
kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Määruses on selgitatud, et kohus mõistab esitatud kaebuse
õigus esitada määruskaebus
Tallinna päeva jooksul määruse
nr
3-16-1613
põhjal, et kaebaja soovib AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr 0011020993 ja Tallinna
Transpordiameti 15.06.2016 käskkirja nr 122231 tühistamist. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb
kohtule kinnitada, kas ta on kaebuse eseme sellise määratlemisega nõus ja vajadusel oma
kaebuse nõuet täpsustada.
Kohus juhtis kaebaja tähelepanu ka, et kaebus ei ole kohtu hinnangul esitatud tähtaegselt ning
andis kaebajale tähtaja ka kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja tähtaja
möödalaskmise põhistuse esitamiseks.
3. Kaebaja ei ole tähtaegselt ega hiljem kohtumäärusega nõutud teavet ega tõendeid
esitanud. Arvestades, et kohtu 11.08.2016 määruses osundatud kaebuse puudused ei ole
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 mõttes sellised, mis takistaksid asja
menetlusse võtmist ja eelmenetluse toimingute alustamist vastavalt HKMS §-le 122, võttis
kohus kaebuse 28.08.2016 määrusega menetlusse ja andis vastustajatele (AS Ühisteenused ja
Tallinna linn (Tallinna Transpordiamet)) tähtaja seisukoha esitamiseks kaebuse tähtaegsuse
kohta.
4. Vastustajad on esitanud oma seisukohad koos asjakohaste tõenditega 12.09.2016.
KOHTU SEISUKOHT
5. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud
tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt
sellele kirjaliku vastuse saamist.
6. Kohus on esitatud kaebust mõistnud selliselt, et kaebaja soovib AS Ühisteenused
viivistasu otsuse nr 0011020993 ja Tallinna Transpordiameti 15.06.2016 käskkirja nr 122231
tühistamist.
6.1. Kohtule esitatud Tallinna Transpordiameti 15.06.2016 käskkirjast nr 122231 nähtub, et
kaebaja on läbinud vaidemenetluse. Tühistamiskaebus AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr
0011020993 peale tulnuks esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks
kohtueelset menetlust lõpetav lahend (HKMS § 47 lg 2). Viivistasu otsuse peale oli seega
võimalus esitada kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul Tallinna Transpordiameti 15.06.2016
käskkirja nr 122231 teatavaks tegemisest. Selline selgesõnaline vaidlustamisviide on ka
käskkirja punktis 5 esitatud.
6.2. Kaebus on Tallinna Halduskohtule esitatud 10.08.2016. Kohtule esitatud Tallinna
Transpordiameti 11.07.2016 käskkirjast nr 5665, millega kaebajale tagastati viivistasu otsuse
nr 0011020993 peale korduvalt esitatud vaie, järeldub, et kaebaja sai 15.06.2016 käskkirja kätte
hiljemalt 16.06.2016, mil ta korduva vaide esitas.
Tallinna Transpordiameti vastusest ja lisatud andmekogu väljavõttest ilmneb, et 15.06.2016
vaideotsus allkirjastati andmekogus digitaalselt 15.06.2016 kell 10:29 ja andmekogu saatis
automaatselt 15.06.2016 pärast vaideotsuse digiallkirjastamist vaideotsuse koos teatisega E.L.
e-posti aadressil xxxxxxx, millele ta ise on palunud menetlusega seotud dokumente saata (tl 10
ja 31).
6.3. Kaebajal tulnuks järgida kohtusse pöördumisel 15.06.2016 käskkirjas märgitud
vaidlustamisviidet, mitte aga esitada kaebust pärast korduva vaide tagastamist Tallinna
Transpordiameti 11.07.2016 käskkirjaga nr 5665. Seega tulnuks kaebus kohtule esitada
hiljemalt 15.06.2016.
Seega on kohus seisukohal, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades.
2(3)
3-16-1613
7. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud
menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei
saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
Praegusel juhul ei ole kaebaja esitanud avaldust tähtaja ennistamiseks ei 11.08.2016
kohtumääruse täitmiseks ega ka hiljem. Kohus ei saa ega pea tähtaja ennistamise küsimust omal
algatusel otsustama.
8. Mõlemad vastustajad on asunud seisukohale, et menetlus tuleb lõpetada, kuna
kaebetähtaega on rikutud ja tähtaja ennistamist pole kaebaja taotlenud ega mõjuvaid põhjuseid
hilinenult kohtusse pöördumiseks esitanud.
9. Kohus lõpetab HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja § 124 lg-le 2 tuginedes asja menetluse, kuna
kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, sest kaebaja pole kohtu
selgitustest hoolimata selleks vastavat avaldust esitanud. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS §
43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine
enam lubatud.
10. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata
jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustajad ei
ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Vastustajate põhitegevuse hulka kuulub
viivistasu otsuste tegemine ja nende peale esitatud vaiete läbivaatamine. Väljakujunenud
kohtupraktika (nt Riigikohtu 30.11.2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-10, p 32) kohaselt ei
mõisteta sellises olukorras halduskohtumenetluses vastustaja menetluskulusid reeglina
kaebajalt välja ja kohus ei pea vajalikuks vastustajate menetluskulude olemasolu välja
selgitamiseks täiendavalt nende seisukohta küsida. Seega jäävad ka vastustajatel tekkinud
võimalikud menetluskulud nende enda kanda.
11. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab
menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
Sirje Kaljumäe
3(3)