2-15-119493/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-15-119493

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Hüpoteeklaen OÜ hagi Ülo Parm vastu võla nõudes.

Tsiviilasja number

2-15-119493

Tsiviilasja hind

3578,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Hüpoteeklaen OÜ (registrikood 11663703,

asukoht Rävala pst 6, 10143 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Kadri Uus (isikukood

48004140270, e-post kadri@hypoteeklaen.ee)

Kostja Ülo Parm (isikukood XXX, XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

1. märts 2016. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Ülo Parm hageja Hüpoteeklaen OÜ kasuks põhinõue summas

618,47 eurot, intress summas 243,49 eurot ja viivised perioodil 21.09.2012.a kuni

18.12.2015. a summas 410,32 eurot, kokku 1272,28 (üks tuhat kakssada

seitsekümmend kaks eurot ja 28 senti).

3. Jätta hagi põhinõude 875,27 euro ning viivise 1431,21 euro osas rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

Hüpoteeklaen OÜ (hageja) on esitanud Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub Ülo

Parm’ilt (kostja) hageja kasuks välja mõista 3578,76 eurot.

Hagiavalduse (tl 20-21) ja selle täpsustuste (tl 47-49, 77) kohaselt sõlmisid pooled 9.12.2011.

a tarbijakrediidilepingu nr 530.1211.A, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 2500

eurot intressimääraga 28% aastas ning tähtajaga neli aastat. Lepingu täitmise tagamiseks seati

hüpoteek kinnistule asukohaga XXX. Lepingust tulenevalt ja selle lisaks olevale

maksegraafikutele kohustus kostja tasuma laenu- ja intressimakseid kokkulepitud ulatuses ja

kuupäevadel ning nende mittetasumisel alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteekidega

tagatud nõuete rahuldamiseks. Kuna kostja ei täitnud laenulepingut korrektselt ning tema

makseviivitus oli pikem kui kolm kuud, saatis hageja kostjale teatise võlgnevuse kohta ning

andis kostjale võla tasumiseks tähtaja kaks nädalat. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, saatis

hageja 6.09.2012. a kostjale lepingu ülesütlemise teatise. Teatisega andis hageja kostjale võla

tasumiseks täiendava kahenädalase tähtaja (kuni 20.09.2012. a). Kostja võlgnevust kogu

ulatuses ei tasunud ja makseettepanekut hagejale ei teinud. Leping loeti üles öelduks alates

21.09.2012. a. Lepingu ülesütlemise seisuga oli hageja nõue kostja vastu 3587,23 eurot:

põhiosa 2283,74 eurot, tasumata intressid 233,49 eurot, võlgnevuse sissenõudmise kulutused

1060 eurot.

Pärast lepingu ülesütlemise teate saatmist on kostja tasunud lepingust tulenevate kohustuste

katteks kokku 350 eurot, millest 215,27 eurot arvestas hageja võlgnevuse menetlemise

kulude, sh 60 eurot kirjade kulu, ning 134,73 eurot viivise katteks.

13.02.2014. a alustas hageja nõude rahuldamiseks sundmüüki täitemenetluse korras

kohtutäitur Ivi Kalmet büroos. Kostjale kuuluv kinnisasi asukohaga XXX müüdi 20.10.2014.

a toimunud kordusenampakkumisel hinnaga 2025,00 eurot. Müüdud kinnisasja müügist

laekus hagejale pärast kohtutäituri tasude maha arvamist 1634,73 eurot. Selle summa arvelt

arvestati esimeses osas täidetuks võlgnevuse menetlemise kulud summas 844,73 eurot ning

790 eurot arvestati põhiosa tagasimakseks.

Hagiavalduse esitamise päeva (21.12.2015. a) seisuga oli tasumata 3579,76 eurot: põhiosa

1493,74 eurot, tasumata intressid 243,49 eurot, viivised alates lepingu ülesütlemisest kuni

täitemenetluse algatamiseni perioodil 21.09.2012. a kuni 13.02.2014. a 909,58 eurot

(arvestatud põhiosalt 2283,74 eurot määraga 28% aastas), viivised alates täitemenetluse

algatamisest kuni vara müügini perioodil 14.02.2014. a kuni 20.10.2014. a 440,51 eurot

(arvestatud põhiosalt 2283,74 eurot), viivised 491,44 eurot alates vara müügist kuni hagi

esitamiseni 18.12.2015. a 491,44 eurot (arvestatuna põhiosa jäägilt 1493,74 eurot määraga

28% aastas), kokku 1841,53 eurot.

Kostja seisukohad

Kostja esitas 4.02.2016. a vastuse hagile (tl 59), milles ei tunnista tema vastu esitatud

nõudeid. Kostja sõnul pani kohtutäitur Ivi Kalmet laenu tagatiseks olnud kinnisasja

(elamumaa) müüki koos ehitusmaterjalidega (killustik ja vundamendi plokid) 60 m2 suuruse

hoone ehitamiseks alla omahinna. Laenu tagatiseks oli üksnes elamumaa. Kostja oli

teadmises, et tema vastu esitatud võlanõue on tagatiseks olnud kinnistu müügiga lõpetatud.

Oma teises vastuses (15.7.2016. a, tl 97) jääb kostja esitatud väidete juurde ning hagi ei

tunnista. Kostja esitab taotluse viivise vähendamiseks juhul, kui kohus rahuldab hagi. Kostja

märgib, et tervislikel põhjustel ta ei tööta ning tema ainsaks sissetulekuks on

invaliidsuspension 191 eurot kuus.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Hageja on esitanud kohtule poolte vahel 9.12.2011. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu

530.1211.A (tl 22-29) rikkumisest tulenevad nõuded. Hageja palub kostjalt välja mõista

3578,76 eurot, mis koosneb põhinõudest summas 1493,74 eurot, intressist summas 243,49

eurot ning viivisest kokku summas 1841,53 eurot.

Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral

kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida

saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta

kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma.

Põhinõudena palub hageja kostjalt välja mõista tagastamata krediidisumma 1493,74 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise seisuga tagastamata krediidisumma

2883,74 eurot. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Pärast lepingu ülesütlemise

teate saatmist on kostja tasunud lepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 350 eurot

(28.11.2013. a summas 150 eurot ja 30.12.2013. a summas 200 eurot), millest 215,27 eurot

arvestas hageja võlgnevuse menetlemise kulude, sh 60 eurot kirjade kulu, ning 134,73

eurot viivise katteks (tl 77). Laenu tagatiseks olnud kinnisasja müügist laekus hagejale

1634,73 eurot, mille arvelt hageja arvestas esmalt täidetuks võlgnevuse menetlemise kulud

summas 844,73 eurot ning 790 eurot põhiosa tagasimakseks. 844,73 euro osas on hageja

selgitanud

(tl

77),

et

sellest

eurot

maksis

vara

hindamine,

eurot

finantskonsultatsioonid perioodil 20.01.2012. a – 11.05.2012. a ning 350 eurot võlgnevuse

menetlemine, võlgnikuga suhtlemine ja meeldetuletuste saatmine.

VÕS § 415 lg 2 kohaselt, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei

piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks; kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude

kohustuste katteks.

Lepingu ülesütlemisega oli sissenõutavaks muutunud kogu võlgnetav põhisumma, samuti oli

hageja esitanud kostjale võlgnevuse menetlemise kulude nõude suuremas summas kui olid

kostja poolt tasutud summad (lepingu ülesütlemise teade sisaldas endas võlgnevuse

sissenõudmise kulutuste nõuet summas 1060 eurot). VÕS § 415 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tuli

kostja tasutud 350 eurot arvestada esimeses järjekorras võla sissenõudmisega seotud kulude

ning seejärel võlgnetava põhisumma katteks. Kohus arvestab viivise katteks arvestatud 215,27

eurot ümber võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude katteks. Sama summa ulatuses tuleb

vara müügist laekunud summa arvestada võlgnevuse menetlemise kulude asemel täiendavalt

põhiosa katteks.

Hageja on võlgnevuse menetlemise kulude katteks arvestanud kokku 1060 eurot (215,27 eurot

+ 844,73 eurot), mis on kohtu hinnangul ebamõistlikult suur. Kuni 30.09.2015. a kehtinud

VÕS-i redaktsiooni § 113 g 5 teise lause sätestas, et sõltumata viivise maksmisest võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude

hüvitamist. Kohus peab põhjendatuks vähendada võlgnevuse menetlemise kulusid 400 euroni

(kohtu hinnangul on vara hindamise kulu 300 eurot põhjendatud, kuid ülejäänud võlgnevuse

menetlemise kulude osas peab kohus arvestades põhinõude summat proportsionaalseks kokku

100 eurot) ja arvestab ülejäänud 660 eurot maha põhinõudest.

Eeltoodut arvestades kuulub hageja põhinõue rahuldamisele 618,47 euro ulatuses

(1493,74 eurot – 215,27 eurot – 660 eurot).

Tulenevalt VÕS § 401 lg-st 2 on krediidileping tasuline leping. VÕS § 401 lg 3 kohaselt

kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Vaidlust ei ole selles, et Hüpoteeklaen OÜ on andnud laenu oma majandustegevuse raames.

Laenulepingu nr 530.1211.A põhitingimustes oli kokku lepitud intressimäär 28%

krediidisummast aastas. Hageja on esitanud intressinõude summas 243,49 eurot. Tegemist on

kuni lepingu ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud tasumata intressiga. Kohus leiab, et

intressi osas on hageja nõue põhjendatud.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandus kuni 15.04.2013. a seitse protsenti aastas ja alates 15.04.2013. a kaheksa

protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt viivist tagastamata krediidisummalt alates lepingu ülesütlemisest kuni

18.12.2015. a määraga 28% aastas. Hageja on 12.01.2016. a hagiavalduse täienduses

märkinud, et igapäevaselt lisandub võlgnevusele 1,16 eurot kuni võlgnevuse täieliku

tasumiseni. Hagiavalduse resolutsioonis ei ole hageja jooksva viivise nõuet vastavalt TsMS §-

le 367 esitanud. Seega kohus jooksvat viivist kostjalt välja ei mõista.

Viivisemäär on poolte vahel kokku lepitud üldtingimustes, p-s 9.1, mille kohaselt viivise

määr on EKP + 7% aastas. Üldtingimuste p-i 9.1 kohaselt Juhul kui Tarbija ei ole Varaliste

kohustuste täitmise tähtpäevaks tasumisele kuuluvat summat kandnud Pangas asuvale

Krediidiandja arvelduskontole, on Tarbija kohustatud tasuma viivist Graafikust tulenevast

Tarbija poolt tähtajaks tasumata summalt, mille määraks on poolaasta kaupa Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga

aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 7% aastas. Viivise arvestamist alustatakse

eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast ja lõpetatakse tasumisele kuuluvate maksete

täieliku tasumise päeval. Seega sisaldus üldtingimustes viivisemäära osas erikokkulepe

ning viivisemääraks ei saa lugeda lepingujärgset intressimäära. Hagejal on õigus nõuda

viivist määraga EKP + 7% aastas.

Alates 21.09.2012. a kuni 31.12.2012. a oli viivisemäär 8% aastas, alates 1.01.2013. a kuni

30.06.2013. a 7,75% aastas, alates 1.07.2013. a kuni 31.12.2013. a 7,5% aastas, alates

1.01.2014. a kuni 30.06.2016. a 7,25% aastas, alates 1.07.2014. a kuni 31.12.2014. a 7,15%

aastas, alates 1.01.2015. a kuni hagi esitamiseni 18.12.2015. a 7,05% aastas.

Arvestades kostja tasutud ning kinnistu müügist saadud summade osalist ümber arvestamist

ning põhinõude osalist rahuldamist, on hagejal alates lepingu ülesütlemisest kuni

täitemenetluse algatamiseni perioodil 21.09.2012. a kuni 13.02.2014. a õigus arvestada viivist

põhiosalt 2283,74 eurot; alates täitemenetluse algatamisest kuni vara müügini perioodil

14.02.2014. a kuni 20.10.2014. a samuti põhiosalt 2283,74 eurot; alates vara müügist kuni

hagi esitamiseni 18.12.2015. a aga põhiosa jäägilt 618,47 eurot.

Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 21.09.2012. a kuni 31.12.2012. a summas

51,06 eurot (2283,74 eurot × 8% × 102 päeva / 365 päeva); perioodi eest 01.01.2013. a kuni

30.06.2013. a summas 87,77 eurot (2283,74 eurot × 7,75% × 181 päeva / 365 päeva); perioodi

eest 1.07.2013. a kuni 31.12.2013. a summas 86,34 eurot (2283,74 eurot × 7,5% × 184 päeva /

365 päeva); perioodi eest 1.01.2014. a kuni 30.06.2014. a summas 82,11 eurot (2283,74 eurot

× 7,25% × 181 päeva / 365 päeva); perioodi eest 1.07.2014. a kuni 20.10.2014. a summas

50,10 eurot (2283,74 eurot × 7,15% × 112 päeva / 365 päeva); perioodi eest 21.10.2014. a

kuni 31.12.2014. a summas 8,72 eurot (618,47 eurot × 7,15% × 72 päeva / 365 päeva);

perioodi eest 1.01.2015. a kuni 18.12.2015. a summas 44,22 eurot (618,47 eurot × 7,15%),

kokku 410,32 eurot.

Kostja on oma kirjas (15.07.2016. a) soovinud kohtult viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8

sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt

käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv

on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole

nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust

tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Arvestades viivisenõude osalist rahuldamist ning viivise välja mõistmist määraga EKP + 7%

aastas, mis on väiksem kui kehtiv seadusjärgse viivise määr (EKP + 8% aastas), ei pea kohus

viivise täiendavat vähendamist põhjendatuks.

Kostja muude vastuväidete osas märgib kohus, et kui tagatise müügist laekunud summa ei ole

võlgnevuse katteks piisav, on laenuandjal õigus pöörduda ülejäänud summa sissenõudmiseks

kohtusse. Kui kostja leiab, et kinnistu müügiga (koos ehitusmaterjalidega, alla turuhinna) on

hageja või kohtutäitur talle kahju tekitanud, on tal võimalik esitada kahju tekitaja vastu kahju

hüvitamise nõue.

Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja põhinõude summas 618,47 eurot, intressi summas 243,49 eurot ja viivised perioodil

21.09.2012.a kuni 18.12.2015. a summas 410,32 eurot, kokku 1272,28 eurot. Põhinõude

875,27 euro (1493,74 eurot – 618,47 eurot) ning viivise 1431,21 euro (1841,53 eurot –

410,32 eurot) osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte

endi kanda ning menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik