2-16-110884/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-110884

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

12. september 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-110884

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Alvar Valdre vastu

1029,07 euro nõudes

Tsiviilasja hind

1029,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Osaühing Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht

A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), esindaja Kadri Timuska,

e-post jurist@julianus.ee;

kostja Alvar Valdre (ik XXX; viibimiskoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Alvar Valdre vastu osaliselt.

2. Välja mõista Alvar Valdrelt Osaühing Aktiva Finants kasuks 479,47 eurot, millest

386,74 eurot on põhinõue ja 92,73 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud 47% ulatuses Alvar Valdre kanda ja 53% ulatuses

Osaühing Aktiva Finants kanda.

5. Määrata

tsiviilasjas

nr 2-16-110884

Osaühing Aktiva

Finants

menetluskulude

rahaliseks suuruseks 350 eurot, millest 200 eurot on riigilõiv ning 150 eurot lepingulise

esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

6. Välja mõista Alvar Valdrelt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud

164,50 eurot.

7. Välja mõista Alvar Valdrelt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult

164,50 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu

üleandmisega 26.08.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

2(3)

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS (Elisa) vahel 16.04.2013 ja

24.04.2013 sõlmitud liitumislepingud ja järelmaksuga vara müügilepingud lugeda sõlmituks

tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks

olevate Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud

asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 16.04.2013 ja

24.04.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist,

või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 514,56 eurot. 03.09.2013

esitatud arve nr 2007618432 on koos käsitlustasudega (2 × 63,91 eurot = 127,82 eurot), mille

sissenõudmise õigus tuleneb järelmaksuga müügilepingutest. Viidatud lepingute tingimuste

kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa klient ning lepingu lõpetamine kas

kostja või Elisa poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu.

Kohtu hinnangul vastab käsitlustasu VÕS § 158 lg-s 1 sätestatud leppetrahvi mõistele.

Viidatud sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda

lepingu lõpetamise, peatamise või kohustusliku lisateenuse sulgemise korral kindlas summas

leppetrahvi eelnimetatud toimingutega teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata

selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, kahjustab tarbijat

ebamõistlikult ning on tühine. Kohus jätab VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise

tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei ole hagejal õigust käsitlustasu (leppetrahvi) nõuda,

mistõttu kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 386,74 eurot (514,56 –

127,82 = 386,74). Nimetatud summalt on hagejal õigus arvestada viivist seadusjärgses määras,

kuna lepinguline (Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.8) viivisemäär 0,15% päevas

ehk 54,75% aastas ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ning on seetõttu tarbijat

ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 järgi tühine (vt 3-2-1-25-16 p 13).

Viivise

arvestus

kuni

25.07.2016

seisuga

on

tehtud

viivisekalkulaatorit

(www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on

92,73 eurot.

Arve number

Summa

Maksetähtpäev

Viivitatud päevi

Viivis

3(3)

2007002396

46,55

15.06.2013

1135

11,83

2007199838

114,72

15.07.2013

1105

28,35

2007409923

25,00

15.08.2013

1074

6,00

2007618432

200,47 (328,29

– 127,82)

17.09.2013

1041

46,55

Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt summas 479,47 eurot, millest 386,74 eurot

on põhinõue ja 92,73 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~47% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 47% ulatuses kostja kanda ja 53%

ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 350 eurot, millest 200 eurot on

riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

164,50 eurot (47% 350 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

164,50 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik