2-16-101767/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

Viljandi kohtumaja

12. september 2016

Tsiviilasi (number ja avaldus)

nr 2-16-101767

Hagi ese

Osaühing Aktiva Finants hagi Reelika Piiri vastu Elisa

Eesti AS-ga 16.01.2013 ja 22.01.2013 sõlmitud

liitumislepingust nr 2299765, 2290845 ja liitumislepingu

lisast nr 2290849, 2299779 tuleneva põhivõlgnevuse

1138,48 euro ja viivise 0,15% põhinõudelt päevas, s.o

summas 1138,43 eurot, nõudes

Hagi hind

2276,91 eurot

Menetlusstaadium

hagi lahendamine

lihtmenetlus

Kohtukoosseis

kohtunik Silvi Maiste

Hageja

Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; aadress

A. Weizenbergi 20, Tallinn e-post: inkasso@julianus.ee)

Hageja esindaja

Kadri Timuska (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post:

jurist@julianus.ee)

Kostja

Reelika Piir (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx

xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx xxxxxxx )

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Reelika Piiri vastu osaliselt.

2. Välja mõista Reelika Piirilt Osaühing Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 1138,48 eurot.

3. Välja mõista Reelika Piirilt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis põhivõlalt perioodi eest

16.01.2013 kuni 18.05.2016 maksmisega viivitatud arvete eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg1 ette nähtud määras, s.o kokku summas 274,78 eurot.

4. Jätta Osaühing Aktiva Finants hagi seadusjärgset viivisemäära ületavas viivisenõudes

rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 62% ulatuses hageja ja 38% ulatuses kostja kanda.

6. Välja mõista Reelika Piirilt Osaühing Aktiva Finants kasuks hageja menetluskulud summas

114 eurot ning kohtuotsuse jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivis tasumata menetluskuludelt

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses.

7. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

8. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele.

Selgitused otsusele

9.1

Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2000 eurot ning koos

kõrvalnõuetega 4000 eurot, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest,

s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega;

menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud;

9.2

Hagimaterjalid on kostjale 17.08.2016 isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud (tl

51);

9.3

TsMS §

9.4

444 lg 1 ning 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuse kirjeldavas osas jätta

märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või

kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega;

9.4

Kohus on menetluskulude otsustuses arvestanud hagihinnast tulenevat riigilõivu

summas 250 eurot ning lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses,

arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust,

s.o summas 50 eurot;

9.5

Riigikohtu praktika (sh RKTKo 08.12.2008 nr 3-2-1-125-08, p 14; RKTKo

15.01.2014 nr 3-2-1-156-13, p 10) kohaselt on kohtul kohustus kontrollida

tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus hindab

tühiseks viivisemäära, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKo

10. mai 2016 nr 3-2-1-25-16, p 13);

9.6

Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui

menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule

soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule

sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale

apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

loobunud (TsMS § 448 lg 42);

9.7

TsMS § 448 lg 41 kohaselt ei pea apellatsioonkaebuse esitamise soovi

põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele

menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna

koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral

puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava

otsuse kättetoimetamisest arvates. Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil;

9.8

TsMS § 637 lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus

võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit;

9.9

TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

(allkirjastatud digitaalselt)

Silvi Maiste

Kohtunik