1-16-803/29 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-16-803

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

09.

(istung toimus märts 2017 Jõgeva kohtumaja

kaugkohtuistungina 06.03.2017 ) Kriminaalasja number 1-16-803 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Ene Uljanova (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

U.T tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks Süüdimõistetu U.T

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x Kaitsja Marko Paabumets RESOLUTSIOON

Vabastada U.T Tartu Maakohtu 14.03.2016. a otsusega kriminaalasjas 1-16-803 mõistetud ja 08.09.2016. a määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmiselt tingimisi enn tähtaega.

KarS § 76 lg 5 alusel määrata U.T-le katseaeg 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada U.T täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elada k

ohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmud

a kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid om a

2 (4) kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks ku viieteistkümneks päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § alusel määrata U.T-le katseajaks järgmised kohustused: lg 2 p 2, 4

1) mitte tarvitada alkoholi;

2)

. asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist

Määrus U.T suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Vabastada süüdimõistetu U.T karistuse kandmiselt peale käesoleva

k

ohtumääruse jõustumist.

Sisse nõuda U.T-lt nelikümmend kaks riigituludesse kaitsetasu 42 ( ) eurot

advokaat Marko Paabumetsa

poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvate

Mak

- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 su

SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99916700018497.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada tu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja Tar

kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

U.T on süüdi tunnistatud Tartu

Maakohtu 14.03.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-803 KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust U.T-le Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 04.03.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-15-995 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli 1 kuu 28 päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis U.T-le mõisteti 8 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati U.T-le karistuseks mõistetud vangistus 268 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati U.T-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 8 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel oli U.T kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati U.T tasuma xxxxxxxxxxxxxxx arveldusarvele xxxxxxxxxxxxuriteoga tekitatud kahjust poole, s.o 183 eurot, tasudes 6 kuu jooksul igakuiselt hiljemalt viimaseks kuupäevaks vähemalt 30,50 eurot alates 2016. a märtsist.

Tartu Maakohtu 08.09.2016. a määrusega kriminaalasjas nr 1

803 pöörati KarS § 69 lg 6 alusel

täitmisele U.T-le Tartu Maakohtu 14.03.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-803 mõistetud karistus, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, ärakandmata osa, mis on 7 kuud 24 päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loeti vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Kohtumäärus jõustus 24.09.2016.

3 (4)

Kinnipeetava karistusaeg algas 10.10.2016 03.06.2017. ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus

teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes . kinnipeetaval 10.02.2017.

Kohtule e et Tar sitatud materjalidest nähtub, tu Vangla toetab kinnipeetava

U.T

vangistusest tingi . misi enne tähtaega vabastamist

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör

, olles tutvunud

Tartu Vang a tingimisi enne , b la materjalidega Martin Müürsep tähtaegseks vabastamiseks nõustu Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas.

U.T tähtaega vabaneda avaldas, et soovib tingimisi enne , et eluga edasi minna, hakata

võlgnevusi tasuma ja jätkata haridusteed. U.T selgitas, mil lega ta on karistuse kandmise

ajal tegelenud ning kuidas on kantud karistus teda mõjutanud. Väidetavalt on ta aru saanud, et igal teo on tagajärg. Samuti on ta aru saanud, et mõistetud karistus on kandmiseks. Kinnipeetava sõnul toetab pere teda vabaduses vaatamata sellele, et ema on kriminaalhooldajale vastupidist väitnud.

Vabanemise korral asuks ta elama talle kuuluvasse korterisse. Töökoha xxxxxxxxxxxs se

metsatööd sai õe kaudu. ele

Kaitsja leidis Mar vabastamist toetas U.T vabastamist ja , et kohus võiks tin U.T

kaaluda Kaitsja arvates saab Martin kuivõrd seda toetavad ka vangla ja prokurör. Müürsepp aru oma

väärkäitumisest ja sellest, et karistus ja otsus on täitmiseks. Kaitsja hinnangul on kinnipeetava soov tööle asuda teinud pingutusi, et tööd saada. U.T on nõus võtma siiras ning ta on

kohustuse mitte tarvitada alkoholi.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käesolevaks ajaks on U.T temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui U.T neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

U.T on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, kuid vanglakaristust kannab esmakordselt.

Varasemalt on U.T karistatud mootorsõidukitega seotud rikkumiste eest - alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest Tartu Maakohtu 19.07.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-6994 amise eest Tartu Maakohtu 04.03.2015. a otsusega ning sõiduki omavolilise kasut

kriminaalasjas nr 1-15-995. Käesolevat karistust kannab U.T taas sõiduki omavolilise kasutamise eest. Kuigi U.T-le karistuseks mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga stus ikkagi täitmisele pöörata, kuna isik ei asunud kohtuotsust nõuetekohaselt täitma. , tuli kari

Karistuse kandmise ajal on U.T käitumine olnud korrektne, distsiplinaarkaristused puuduvad. Kuna kinnipeetava karistusaeg on lühikene, ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava ega võimaldatud osalemist huvi või hõivetegevustes. - Vaatamata sellele leiab kinnipeetav ise, et karistus on tulemuslik olnud ning pannud teda oma tuleviku peale mõtlema.

4 (4)

Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. U.T asuks elama talle kuuluvasse korterisse. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on tal võimalik saada tööle xxxxxxxxxx-sse metsatöödele. Väidetavalt on kinnipeetav huvitatud ka haridustee jätkamisest. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava lähedasteks ema, kolm õde ja kolm venda ning tüdruksõber. Kuigi ema ei ole poega vangistuse ajal toetanud ega vaatamas käinud, loodab U.T siiski ema toetusele vähemalt lühiajaliselt pärast vabanemist.

Kohus leiab, et U.T puhul esineb asjaolusid, mis võimaldavad kinnipeetava karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastada. Selleks on eelkõige korrektne käitumine karistuse kandmise ajal ning head vabanemisjärgsed elutingimused.

Kohtuistungil antud selgituste kohaselt saab t angistus on eha järelduse, et v mõjutanud U.T oma senist eluviisi muutma ning seadma seaduskuulekad eesmärgid. Kohus võtab arvesse sedagi, et tegemist on U.T esimese reaalse vangistusega käesolevaks ajaks reaalselt ja

kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla

U.T

puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine.

Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli U.T edasise käitumise üle.

KarS § 76 lg 5 alusel tuleb U.T-le määrata katseaeg uud alates käesoleva

6 k kohtumääruse jõustumisest. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada U.T ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb katseajaks Kar stus mitte U.T-le S § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohu tarvitada alkoholi. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel U.T-le asuda tööle kohustuse

või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist.

Menetluskulud

U.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 06.03 mets. Kaitsja esitas .2017 kohtuistungist määratud korras osa advokaat Marko Paabu

06.03.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 42 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 42 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le

43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaal KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluses. menetluskulud

süüdimõistetu. Seega tuleb U.T-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik