4-16-2759/18 · 4-16-2759/18 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 09.09.2016 Tallinnas Väärteoasja number 4-16-2759 (2302,15,012395) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Kertu Kuusik Martin Kalamees Kohtuistungi tõlk Julia Zautina Väärteoasi

R.K (XXXX) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 01.04.2016 otsusele väärteoasjas nr 2302,15,012395

Kaebaja R.K

isikukood: XXXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: XXXX; töökoht: XXXX OÜ Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus

liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe tee 6/1 Tallinn; kohtuistungil osales esindaja Jaak Paju

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 132 p 2, § 133-134, § 135 lg 2 kohus

o t s u s t a s:

1.

Jätta rahuldamata R.K kaebus kohtuvälise menetleja 01.04.2016 otsuse

tühistamiseks ja asjas väärteomenetluse lõpetamiseks seoses teos väärteotunnuste puudumisega.

2. Tühistada kohtuvälise menetleja 01.04.2016 otsus väärteoasjas osaliselt ja teha asjas

uus otsus, mille alusel:

2.1 Tunnistada R.K süüdi LS § 223 lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 90

(üheksakümmend) trahviühikut, so 360,00 (kolmsada kuuskümmend) eurot.

3. Rahatrahvi tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on ära näidatud kohtuvälise

menetleja 01.04.2016 otsuses.

4. Välja mõista R.K-lt menetluskulu – 413,00 eurot ekspertiisitasu. Määrata, et

R.K tasub menetluskulu 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.

5. Menetluskulu tasumiseks vajalik makseinfo edastatakse kaebajale tema poolt

deklareeritud e-posti aadressile. Makseinfo on käesoleva kohtuotsuse lahutamatu lisa.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist peab teatama kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile esitada 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav.

Kohtu selgitused: Selgitada, et VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud:

07.03.2016 koostatud väärteoprotokolli nr AB1469492 kohaselt juhtis R.K (isikukood: XXXX) 05.08.2015 kella 13.25-13.36 ajal Harju Maakonnas Tallinnas Juhkentali-Filtri tee ristmikul liikudes Liivalaia tn suunas isiklikku mootorsõidukit MB r/n XXXX, enne manöövri sooritamist ei veendunud selle ohutuses ja keeras ette kõrval reas otse liikunud sõidukile Volvo, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. Kokkupõrke tagajärjel kukkus bussis viibinud reisija. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Tallinna Linnatranspordi AS-le, tervisekahjustused XXXX.

R.K rikkus Liiklusseaduse (LS) 33 lg 2 p 8 ja pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuväline menetleja leidis oma 01.04.2016 otsuses, et R.K oli juhiks, kes teostas manöövrit paremale ning seega lasus temal LS § 33 lg 2 p 8 kirjeldatud kohustus, mille isik jättis

täitmata. Menetleja hinnangul nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud skeemist ning fototabelist, et ristmiku eripära võimaldab Masina tn poolt sõita ristmikule vaid ühel sõidurajal, kuid sõiduteede ristumisalal laieneb sõidutee tunduvalt. Kuivõrd ristmikul ei ole sõidurajad selgelt

teekattemärgistusega eraldatud, tekib ristmikul samast sõidusuunast kaks sõidurada ehk siis parempoolne sõidurada ristmiku otsesuunas ületamiseks Juhkentali tn-le ja vasakpoolne Filtri tn-le vasakpöörde sooritamiseks. Väärteoasjas kogutud tõendid viitavad üheselt, et kokkupõrke hetkel olid sõidukid teineteise suhtes võrdlemisi suure nurga all ning sõiduauto MB esiosa kuni esirattani oli jõudnud juba autobussi ette. Menetleja hinnangul sai eeltoodu tõttu sõidukite kokkupõrge tekkida vaid olukorras, kus sõiduauto MB juht oli sooritamas manöövrit.

Kohtuväline menetleja ei nõustunud menetlusaluse isiku vastulauses esitatud väitega, mille kohaselt sooritas autobuss keelatud möödasõitu – LS § 2 p 44 alusel ei loeta möödasõiduks ümberpõiget ega möödumist. Asjas kogutud materjalide pinnalt saab järeldada, et buss liikus oma sõidurajal otse, rajalt välja sõitmata ning seega ei sooritanud buss möödasõitu. Kujunenud liiklussituatsiooni pinnalt võis

bussijuht õigustatult eeldada, et temast eespool, vasakule sõidurajale suundunud sõiduauto on alustamas vasakpööret ning temast oma sõidurajal otse liikudes ette jõudmine on ohutu ega takista teisi liiklejaid. LS nõudeid rikkunud sõiduauto ootamatu ilmumine ei ole käsitletav takistusena, mida

bussijuht pidi ette aimama, so bussijuht ei rikkunud liiklusnõudeid ning tema tegevus ei ole põhjuslikus seoses kahjuliku tagajärje tekkimisega.

Kohtuvälise menetleja otsuse alusel kvalifitseeriti R.K väärtegu LS § 223 lg 1 järgi ning isikule

määrati karistuseks rahatrahv 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460,00 eurot; R.K karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid menetleja ei tuvastanud.

Kohtule esitatud kaebuse sisu, kaebaja seisukoht kohtuistungil: R.K esitas kohtule kaebuse, milles toodud seisukohad on kokkuvõtvalt alljärgnevad:

1) ta ei teostanud manöövrit paremale vaid ületas ristmikku otse, selleks ettenähtud korras;

2) kooskõlas liiklusmärgiga ning arvestades ristmikule sisenemiseks ja väljumiseks mõeldud

sõidutee laiust ületab antud ristmikku ainult üks sõidurida, mis ristmiku keskel teeb ohutussaarest möödumisest jõnksu paremale. Järeldus, et tee keskel tekib äkki lühiajaliselt kaks sõidurada, on väär – teekattemärgistus ja/või liiklusmärgid nimetatud asjaolule ei viita;

3) ta ei vaidle, et sõidukid olid kokkupõrke hetkel nurga all, kuna sõiduauto paiknes sel hetkel

otse mineva sõidurea parempoolse käänaku kohal, bussijuht üritas paremalt poolt ümber sõiduauto tehtud kaarega sooritada möödasõitu;

4) kuna tema auto ees olev kaubik oli sisse lülitanud vasaku suunatule ning sooritas vasakpööret,

lülitas ta parema suunatule sisse, andmaks taga liikuvatele juhtidele märku, et ta ei plaani

sarnaselt kaubikule vasakule vaid ületab ristmiku pärast kaubiku poolt pöörde sooritamist

otse, vastavalt kehtivale liikluskorraldusele ning ohutussaarest ettenähtud korras paremalt möödudes. Olukorras, kus ta liikus ainsal ristmikku ületaval sõidureal, ei olnud mingil juhul tegemist manöövriga;

5) kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt oli kokkupõrke hetkel sõiduauto vastavalt tekkinud

vigastustele jõudnud parempoolse küljega bussi ette – nimetatu kinnitab, et bussijuht üritas

paremalt poolt möödasõitu, olles millegipärast veendunud, et sõiduauto pöörab koos kaubikuga vasakule ning arvestamata otse liikuva sõidurea käänakut paremale, sõitis bussijuht sõiduautole liiga suure hooga paremalt poolt küljelt sisse. Olukorras, kus bussijuht ei saanud

kuidagi olla veendunud, et ka sõiduauto pöörab vasakule, oleks bussijuht pidanud oma manöövri sooritamiseks valima ohutu sõidukiiruse, et vajadusel õigeaegselt pidama saada, kuid buss liikus suure hooga;

6) arvestades sõidukite paiknemist pärast liiklusõnnetust on siiski näha, et kuigi buss lükkas

sõiduautot pärast avariid vasakule, paikneb sõiduauto siiski ohutussaarest paremal. Seega oli sõiduauto õnnetuse hetkel ristmikku otse ületamiseks mõeldud sõidureas ning temast paremalt poolt ei tohi vastavalt LS § 51 lg 1 sooritada möödasõitu.

Kaebaja taotles kohtult kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuses väljendatud seisukohtade ja taotluse juurde; kohtuvaidluses märkis kaebaja, et nii bussijuht kui bussis viibinud reisija kinnitasid kohtuistungil, et buss liikus kiiresti, seal on roheline tuli väga lühikest aega. Kaebaja märkis, et bussijuht ei hinnanud olukorda nii, et ta soovis sõita edasi Juhkentali tn-le. Bussijuht ütles mitu korda, et tema arvates soovis sõiduauto keerata vasakule, kuid suunatuli ei olnud sees.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kohtuistungil:

Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ning leidis, et R.K kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja 01.04.2016 otsus tuleb jätta muutmata. Menetleja märkis, et

liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis varaline kahju ning kannatada sai inimene, otsuse tegemisel on

arvestatud kõikide asjaoludega ning isikule määratud karistus on kohane; alused karistuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks puuduvad.

Kohtu seisukoht: V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VtMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et 05.08.2016 kella 13.25 toimus Tallinnas Juhkentali tn ja Filtri tee ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid kaebaja R.K kuuluv ja tema juhitud sõiduauto MB r/n XXXXja Tallinna Linnatranspordi AS-le kuuluv ning tunnistaja XXXX juhitud buss Volvo Säffle r/n XXXX (vt siinkohal LÕ akt nr 1673, 05.08.2015 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabeliga; kaebaja, tunnistaja XXXXja tunnistaja Kivi poolt kohtus antud ütlused).

LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et liiklusõnnetus toimus hetkel, kui nii kaebaja kui ka tunnistaja poolt juhitud sõidukid

olid liikumises; samuti puudub vaidlus selles, et sõidukite kokkupõrke tagajärjel said kahjustada mõlemad sõidukid - so sõiduauto MB parempoolne külg, vasakpoolne esiratas, parempoolne peegel, mõlemad poritiivad; bussi Volvo Säffle vasakpoolne esimene nurk, esiosa vasakpoolne külg, esimese

vasakpoolse rattakoopa serv (vt siinkohal LÕ akt nr 1673, 05.08.2015 sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabel, 05.08.2015 sõiduki Volvo Säffle r/n 061 TAK vaatlusprotokoll koos fototabeliga, 05.08.2015 sõiduki MB r/n XXXXvaatlusprotokoll koos fototabeliga). Samuti ei ole asjas vaidlust, et vahetult peale liiklusõnnetuse toimumist hospitaliseeriti sündmuskohalt bussis reisijana viibinud tunnistaja XXXX, kellel tuvastati tervisekahjustused (vt tunnistaja XXXXütlused, tunnistaja XXXXütlused, LÕ akt nr 1673, 01.09.2015 teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest nr 1.2-16/1549-15).

Väärteoasjas on vaidlus, kes põhjustas liiklusõnnetuse. Isiku vastutusele võtmine LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest eeldab vältimatult tuvastamist, milliseid liiklusnõudeid toimepanija rikkus. Käesolevas asjas heidetakse kaebajale väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta

ei veendunud enne manöövri sooritamist selle ohutuses ja keeras ette kõrvalreas otse liikunud

sõidukile. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokolli ja otsust koostades lähtunud loogikast, et õnnetuse sündmuskohal on vaatamata vastava liikluskorraldusvahendi puudumisele kaks sõidurida. Kaebaja väitel on sündmuskohal üks sõidurida, mis teeb jõnksu ning seletab tema paiknemist teel; buss ei liikunud otse vaid tegi keelatud manöövri, sõites temast paremalt mööda. RKKKo on oma lahendites korduvalt märkinud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist (vt siinkohal 3-1-1-23-13, 3-1-1-85-12, 3-1-1-2-05, 3-1-

1-79-06) ning nentinud oma lahendis nr 3-1-1-23-13, et liiklusõnnetuste puhul vabaneb

hoolsuskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik vastutusest eeskätt juhul, kui ka kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve.

Käesoleval juhul on kohtu arvates 24.05.2016 toimunud paikvaatlusel tuvastatuga, tunnistaja

XXXXja kaebaja ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabeli fotodega (vt

siinkohal nt foto nr 5) tõendatud, et Masina tn poolt (kust alustasid üksteise järel liikumist mõlemad õnnetuses osalenud sõidukid) suubub ristmikule üks sõidurida, kust saab sooritada vasakpöörde ning samuti liikuda otse.

Õnnetusele vahetult eelnevaid sündmusi kirjeldasid õnnetuse osapooled kohtus järgmiselt:

1) Tunnistaja XXXXütluste kohaselt hakkas ta liikuma bussi lõpp-peatusest, ta seisis valgusfoori

järjekorras, olles seal kolmas sõiduk – tema ees seisis kaebaja auto, mille ees omakorda oli

samuti sõiduk. Tema seisis rajal, kust saab sõita nii otse kui pöörata ja tahtis sõita otse. Tunnistaja sõnul süttis roheline tuli, esimene auto läks vasakule ning teine auto (so kaebaja sõiduk) hakkas ka vasakule pöörama – ta järeldas seda sellest, et auto läks vasakule.

2) Kaebaja selgitustest nähtuvalt on tema hinnangul sündmuskohal üks sõidurada – seda näitab

liiklusmärk. Tema ees seisis kaubik, ta ootas ära, et kaubik sooritaks oma vasakpöörde, ta ei ole süüdi.

Seega andsid tunnistaja XXXXja kaebaja ütlusi selle kohta, et tunnistaja sõiduki ees olnud (ja vasakpööret sooritada soovinud) kaubik ning kaebaja auto paiknesid üksteise taga, sealjuures nähtub kaebaja väidetest, et tema arusaamise järgi oli ristmikul üks sõidurida ning ta käitus sündmuskohal vastavalt oma arusaamale.

Kohtu hinnangul on eksperdi arvamusega ümber lükatud kaebaja väide selles, et buss sooritas temast möödasõitu, so ei liikunud otse. Väärteoasjas läbi viidud ekspertiis kinnitab tunnistaja XXXXütlusi selle kohta, et hetkel, mil kaebaja juhitud sõiduk alustas tema jaoks ootamatut manöövrit paremale (vt ka tunnistaja joonistatud skeem tlk 23), paiknesid sõidukid peaaegu ühel tasandil. 20.06.2016 ekspertiisiaktis nr 16E-LT0067 sisalduva eksperdi arvamuse p 1 kohaselt nähtub kaebaja sõiduki ja tunnistaja juhitud bussi vastastikune asend esmasel kokkupõrke hetkel ekspertiisiakti uurimusliku osas oleval skeemil 1. Skeemilt nähtub, et esmase kokkupõrke hetkel asus buss otseliikumise trajektooril, kuid kaebaja juhitud sõiduk on suunaga paremale. Kohtuväline menetleja on oma 01.04.2016 otsuses märkinud, et Juhkentali ja Filtri tn ristmiku eripära võimaldab Masina tn poolt sõita ristmikule vaid ühel sõidurajal, kuid sõiduteede ristumisalal laieneb

sõidutee tunduvalt. Kohus nõustub menetleja otsuses sisalduva väitega – 24.05.2016 toimunud paikvaatlusel veendus kohus, et kuigi kaebaja ja tunnistaja sõidukite sõidusuunas suundub ristmikule

üks sõidurida otseliikujatele ja vasakpöörde sooritajatele, võimaldab sõiduraja laius ristmikul

otseliikujal ja vasakpöörde sooritajal paikneda kõrvuti. Tunnistaja XXXXarusaama kohaselt on ristmiku näol tegemist kohaga, kus vasakpööret sooritavad juhid peavadki vasakule hoidma. Kohus nõustub XXXX ning märgib, et tunnistaja arusaama toetab LS § 48 lg 1, mille kohaselt peab juht enne vasakpööret aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale; kohtu arvates sai XXXX ristmiku eripära ja kaebaja käitumist (liikumist ees oleva ja vasakule pöörata sooviva kaubiku järel) arvesse võttes siiski üheselt eeldada, et tema ees liikunud kaebaja soovis sõita vasakule. Kaebaja märkis, et ta ei andnud vasakpöördeks suunatulega märku ning osundas, et bussijuhi sõnul viimane suunatuld ei näinud. Samas ei ole situatsioonis, kus pööret sooritada soovivad juhid ei kasuta

nõuetekohaselt suunamärguannet, kahetsusväärselt levinud ning kaasliiklejad peavad sellises olukorras paljuski prognoosima teise juhi võimalikke kavatsusi pelgalt sõidusuuna pinnalt. Kohtu

arvates ei ole XXXXseetõttu kuidagi ette heidetav fakt, et ta ei oodanud ära eesliikuja selget märguannet planeeritava sõidusuuna osas (so vasakpoolset suunatuld). Kohus ei nõustu kaebaja loogikaga selles, et bussijuht sooritas tema sõidukist keelatud möödasõitu. Esmalt on tunnistaja XXXX andnud ütlusi selle kohta, et tema buss liikus otse, tunnistaja sõnu toetab

eksperdi arvamus (vt eksperdi arvamuse p 1, 2). Lisaks eeltoodule on kohus tuvastanud, et

sündmuskohal vahetult enne liiklusõnnetust tekkinud liiklussituatsioon võimaldas tunnistajal

eeldada, et kaebaja sooritab järgnevalt vasakpöörde, kuivõrd ristmiku keskel olev teelaiend

võimaldab vasakpööret kavandavatel sõidukijuhtidel ning otse liikuda soovivatel sõidukijuhtidel paikneda kõrvuti. Kohus märgib täiendavalt, et LS § 52 lg 2 p 3 kohaselt ei kehti möödasõidukeeld olukorras, kus sõidetakse mööda sõidukist, mis on vasak- või tagasipöördel. Kohus nõustub menetleja loogikaga selles, et kaebaja rikkus LS § 33 lg 2 p 8 nõudeid, so ei veendunud

enne manöövri alustamist selle ohutuses. Fakt, et kaebaja sooritas vahetult enne sõidukite kokkupõrget manöövri, on tõendatud tunnistaja XXXX ütlustega ning eksperdi arvamusega. Kohus

ei kahtle kaebaja versioonis, et viimane soovis sõita otse ning lähtus ristmikul kehtivast

liikluskorraldusvahendist mitte tegelikust situatsioonist. Kohtulikul arutamisel uuritud tõendite

pinnalt koorub kohtu hinnangul järgmine sündmuste jada: kaebaja ootas teatud aja vasakpööret

planeerinud kaubiku taga (kes lasi samal ajal läbi vastassuunast otse liikuda soovijad), otsustas seejärel pöörata paremale, tagasi otse üle ristmikule minevale trajektoorile, kuid ei vaadanud enne liikuma hakkamist küljepeeglisse, so ei veendunud enne manöövri sooritamist selle ohutuses ja keeras ette samal ajal otse liikuda soovinud bussile.

R.K hinnangul ei valinud bussijuht ristmiku ületamiseks sobivat sõidukiirust ning osundas

bussijuhi ning tunnistaja XXXX ütlustele, mille kohaselt põleb selles kohas fooris roheline tuli lühikest aega ning buss kiirendas. Tunnistaja XXXX sõnul vaatas ta peale õnnetust, et selles kohas

on bussi liikumiskiirus ca 30 km/h. Kohus nõustub tunnistaja seisukohaga – sündmuskoha

paikvaatluse tulemusena võib kohus nentida, et vahemaa fooriesisest stoppjoonest kuni

õnnetuspaigani ei ole märkimisväärne ning bussi mass teeb ülemäärase kiirendamise distantsi

orienteeruvat pikkust arvestades võimatuks. Kohtu hinnangul ei saanud bussi liikumiskiirus olla

ülemäärane: bussi vigastused ei ole siiski märkimisväärsed ning lisaks olid tunnistaja XXXX ja XXXX sõnul bussis ka reisijad, kellest sai vigastada üksnes tunnistaja XXXX. Olukorras, kus buss ületanuks lubatud sõidukiirust, oleks nii vara kui ka isikukahjud tunduvalt suuremad. Tunnistaja XXXX sõnul ei saanud ta õnnetuse ärahoidmiseks midagi teha – tunnistaja ütlustest ja eksperdi arvamusest nähtuvalt olid sõidukid kohakuti; tunnistaja kinnitas, et pööras veidi paremale,

XXXX sõnul bussijuht pidurdas blokki. Kohtu hinnangul on tunnistaja XXXX ütlused usaldusväärsed ning tema käitumine (bussi pööramine paremale ja pidurdamine) adekvaatne.

Kohtu hinnangul tuleb istungil tuvastatud asjaoludest lähtuvalt R.K suhtes koostatud

väärteoprotokollis esitatud etteheiteid korrigeerida. Kaebajale heidetakse talle ette ka fakti, et ta

põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekkisid tunnistaja XXXX tervisekahjustused. Kohtu arvates ei ole tunnistaja XXXX ütluste valguses kaebajale see fakt ette heidetav. Tunnistaja selgitas kohtus, et ta läks bussi, peale tema kõik istusid, kuid tema seisis püsti, hoidis jalgadega tasakaalu ning

otsis samal ajal selleks ettenähtud kohast kinni hoidmata oma kotist ühiskaarti. Olukorras, kus liiklusõnnetusse sattunud bussis on reisijad ning vigastada saab üksnes isik, kes ei teinud erinevalt teistest oma turvalisuse tagamiseks mitte midagi, ei saa tõsikindlalt väita, et XXXX tervisekahjus on süüdi kaebaja. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et R.K tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi; esitatud ja uuritud tõenditega on kaebaja kaitseversioon täielikult ümber lükatud.

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning

karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1- 1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu

tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-

1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut.

Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-52-

13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne

käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemise eest on ette nähtud karistus – rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuni. Lisaks võib LS § 236 lg 2 järgi kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1-3 kuuni. R.K on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Kohtuväline menetleja on LS § 223 lg 1 sätestatud võimalikest sanktsioonialternatiividest valinud kergeima, s.o rahatrahvi (mis on isiku kanneteta karistusregistri õiendit silmas pidades igati kohane) ja määranud selle allapoole keskmist sanktsioonimäära.

Kohtu arvates tuleb antud juhul arvesse võtta asjaolu, et ristmiku liikluskorraldus tekitas kaebajas segadust ning samuti fakti, et tunnistaja XXXX tervisekahjustuste tekkimine ei ole kaebajale ette heidetav. Seega võib kaebajale mõistetud rahatrahvi mõnevõrra vähendada. Kohtu hinnangul tuleb R.K LS § 223 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja karistada rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, so 360,00 eurot. Väärteoasjas viidi seoses tõendamisvajadusega läbi liiklustehniline ekspertiis, mille maksumus oli 413,00 eurot. VtMS § 38 lg 1 alusel järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on riiklikul

ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu menetluskulu, mille tasumise

kohustus on süüdimõistva otsuse alusel süüdimõistetul. Antud juhul jäi R.K kaebus

rahuldamata, kohus ei lõpetanud isiku väärteoasjas menetlust seoses tema teos väärteotunnuste puudumisega. Seega tuleb ekspertiisitasu välja mõista R.K . Arvestades menetluskulude suurust on kohtu hinnangul mõistlik anda kaebajale ekspertiisitasu tasumiseks KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu pikkune tähtaeg.

Eeltoodu alusel tuleb R.K kaebus rahuldamata. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja 01.04.2016 otsuse asjas nr 2302,15,012395 osaliselt ning teeb asjas uue otsuse.

/allkirjastatud digitaalselt/