3-15-2928/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse teatavakstegemine

9. september 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2928

Haldusasi

A.A.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 15. juuni 2015

maksuotsuse nr 12.2-3/030477-3 tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja: A.A.

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Miiko Vainer

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.A.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule hiljemalt 10. oktoobril 2016 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise

poolt

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva jooksul

apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada

menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS

1. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakond avastasid 18. aprillil 2011 Loo alevikus sõiduki, millest A.

K., H. G. ja A.A. laadisid maha Vene Föderatsiooni maksumärkidega müügipakendites olevaid

sigarette, mida oli kokku 1 164 760 tükki (58 238 müügipakendit). Harju Maakohtu 15. oktoobri

2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5276 mõisteti teiste hulgas A.A. kokkuleppemenetluses

süüdi karistusseadustiku § 376 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo (maksumärgiga märgistamata

või nõuetele mittevastavas müügipakendis või keelatud tubakatoodetega kauplemise, nende

hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest suures koguses) toimepanemises. Sama

kohtuotsusega eelnimetatud sigaretid konfiskeeriti.

2. Maksu- ja Tolliamet tegi 15. juunil 2015 maksuotsuse nr 12.2-3/030477-3, millega kohustas A.

V., H. G., A.A.i, A. K. ja A. R. tasuma 13 461,75 eurot tollimaksu, 98 864,83 eurot tubakaaktsiisi

ning 27 139,53 eurot käibemaksu. 8. oktoobri 2015 vaideotsusega nr 6-1/3023-2 tunnistas

Maksu- ja Tolliamet eelnimetatud maksuotsuse kehtetuks osas, millega kohustati A.A.i tasuma

maksuotsuses nimetatud tollimaksu ja käibemaksu, samas jäeti maksuotsus kehtima 98 864,83

euro suuruse tubakaaktsiisi solidaarse tasumise kohustuse osas. Maksuotsuse kohaselt tuleneb

A.A.i aktsiisi tasumise kohustus alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi

ATKEAS) § 22 lg 1 punktist 2 ja § 24 lõikest 7. Maksuotsuses tuuakse välja, et A.A.i poolt

kriminaalmenetluses antud ütluste kohaselt aitas ta kaasa eelnimetatud sigarettide Eestisse

toimetamisele, juhtides Lätist teekonda alustanud sigaretikoormaga veoki saateautot ning pidi

selle eest saama sigarette müümiseks ning kuigi pole võimalik tuvastada, kes ja millal

vaidlusalused sigaretid ühenduse tolliterritooriumile tõi, kinnitab ainuüksi see, et tegemist oli

Vene maksumärkidega märgistatud sigarettidega ja väga suure kogusega, et tegemist on

ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile toodud sigarettidega.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSE

3. A.A. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti 15. juuni 2015

maksuotsuse nr 12.2-3/030477-3 tühistamist. Viidates Tallinna Halduskohtu 18. septembri 2009.

aasta otsusele kohtuasjas nr 3-08-2475 leiab kaebaja, et temal ei saanud aktsiisi tasumise

kohustust tekkida, kuna aktsiisi tasumise kohustus saab tekkida üksnes isikul, kellel on õigus

tegeleda majandustegevusega ning seadusega sätestatud korras toota, ladustada, vastu võtta ja

lähetada aktsiisikaupa. Lisaks leiab kaebaja, et kuivõrd vaidlusalused sigaretid konfiskeeriti ja

kuulusid hävitamisele, kuulub kohaldamisele ATKEAS § 27 lõikes 4 sätestatud maksuvabastus.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Maksu- ja Tolliamet vaidleb A.A.i kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

Jäädes maksuotsuses ja vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde, märgib vastustaja, et

kaebaja viide Tallinna Halduskohtu otsusele kohtuasjas nr 3-08-2475 pole asjakohane, kuna

nimetatud otsuses ei analüüsitud ühenduse tolliseadustiku kohaldatavust tollivõlgniku

regulatsiooni kaudu ning seal käsitletud asjas oli aktsiisi määramisel lähtutud ATKEAS § 22 lg 1

punktist 8, mille alusel käesoleval juhul aktsiisi tasumist kaebajalt ei nõuta. Samuti leiab

vastustaja, et asjakohane pole kaebaja viide ATKEAS § 27 lg 1 punktile 4, sest vaidlusalune kaup

polnud ei peremehetu ega ajutises aktsiisivabastuses olev kaup.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Vaadanud läbi poolte väited ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et A.A.i kaebus ei

ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Vaidlustatud maksuotsus on osas, milles see

vaideotsuse tegemisele järgnevalt kehtima jäi, õiguspärane ja põhjendatud.

6. Vaidlust ei ole selles, et 18. aprillil 2011 pidasid Maksu- ja Tolliameti ametnikud Loo alevikus

Saha tee 20 territooriumil kinni sõiduki, millest A.A. koos teiste isikutega laadis maha Venemaa

Föderatsiooni maksumärkidega sigarette, mida oli kokku 1164 760 ja mis moodustasid 58 238

müügipakendit. 6. juuni 2011 kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (tl. 45) selgitas A.A., et

osales kõnealuste sigarettide toomises Läti Vabariigist Eesti Vabariiki, juhtides sigarette vedanud

veoki saateautot. Vaidlust pole ka selles, et eelnimetatud sigaretid konfiskeeriti Harju Maakohtu

15. oktoobri 2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5276, sama kohtuotsusega mõisteti A.A.

süüdi muuhulgas karistusseadustiku § 376 lõike 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises.

Vaidlus on poolte vahel selles, kas eeltoodud asjaoludel sai tekkida kaebajal aktsiisi tasumise

kohustus ning kas vaidlusaluste sigarettide suhtes oleks nende konfiskeerimisest tingituna

pidanud kohalduma aktsiisivabastus.

7. ATKEAS § 1 lg 1 ja § 16 lg 1 kohaselt kuuluvad sigaretid aktsiisiga maksustamisele. ATKEAS §

22 lg 1 p 2 kohaselt on aktsiisi tasumise kohustus teiste hulgas isikul, kes on võlgnik ühenduse

tolliseadustiku tähenduses. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse

ühenduse tolliseadustik (edaspidi ÜTS) artikli 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt on võlgnikuks

muuhulgas isik, kes omandas või valdas ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile toodud

kaupa, mis kuulub imporditollimaksuga maksustamisele, kui ta kauba omandamise või saamise

ajal teadis või oleks pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. Sigaretid kuuluvad

Nõukogu määruse 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta

lisas I sisalduva kombineeritud nomenklatuuri kohaselt tollimaksuga maksustamisele.

8. Vaidlusalused

sigaretid

olid

pakendatud

Vene

Föderatsiooni

maksumärkidega

müügipakenditesse. Maksuotsuses on põhjendatult leitud, et arvestades sigarettide kogust on

ilmne, et need on ühenduse tolliterritooriumile toodud ebaseaduslikult. Kuigi pole olnud

võimalik tuvastada, kes ja millal need täpselt sisse tõi, ei saa vaidlust olla selles, et kõnealused

sigaretid avastati, kui A.A. jt. isikud neid parasjagu veokist maha laadisid. A.A. ise on kinnitanud,

et osales nende sigarettide transportimisel Lätist Eestisse. Neil asjaoludel tuleb asuda

seisukohale, et sigaretid olid A.A.i ja temaga koos tegutsenud isikute valduses, see tähendab

nende tegeliku võimu all. Seega oli A.A. isikuks, kes ebaseaduslikult sisse toodud sigarette

valdas. Sellist isikut saab ÜTS artikli 202 lg 3 kolmanda taande tähenduses võlgnikuna käsitada

vaid juhul, kui ta teadis või pidi teadma, et tegemist on ebaseaduslikult sisse toodud kaubaga.

9. Antud juhul pole kahtlust, et A.A. vähemalt pidi teadma, et sigaretid on ühenduse

tolliterritooriumile ebaseaduslikult sisse toodud. Nimelt olid kõnealustel sigaretipakkidel

Euroopa Liitu mittekuuluva kolmanda riigi maksumärgid. Asjaolu, et sigarettide näol on tegemist

aktsiisikaubaga, samuti see, et kaupade importimisel väljastpoolt Euroopa Liitu tuleb üldjuhul

tasuda imporditollimaksu, välja arvatud teatud väikeste koguste puhul, on üldteada ning pidid

teada olema ka kaebajale. Kaebaja, osaledes edasimüügi ja tulu teenimise eesmärgil kokku

enam kui 58 000 paki sigarettide hankimises, ei saanud heas usus eeldada, et tegemist on

seaduslikult ühenduse tolliterritooriumile saabunud sigarettidega. Eeltoodud põhjustel on A.A.

käsitatav võlgnikuna ühenduse tolliseadustiku tähenduses ning seega aktsiisi tasumiseks

kohustatuks isikuks ATKEAS § 22 lg 1 p 2 mõistes.

10. Kaebaja seisukoht, et aktsiisi tasumise kohustus on üksnes sellisel isikul, kellel on õigus

tegeleda majandustegevusega, on väär. Sellist piirangut ATKEAS § 22 lg 1 punktist 2 ega ÜTS-i

võlgniku määratlusest ei tulene. Asjakohatu on ka kaebaja viide haldusasjas nr 3-08-2475 tehtud

kohtuotsusele. Esiteks ei ole kohtuotsuse põhjendused õiguse tõlgendamisel tulevasi vaidlusi

lahendavatele kohtutele siduvad. Teiseks ei ole selles kohtuotsuses käsitletud aktsiisi tasumise

kohustuse tekkimist ATKEAS § 22 lg 1 punkti 2 ja ATKEAS § 27 lg 7 alusel, nagu see on käesolevas

asjas vaidluse all oleva maksuotsuse puhul. AKTEAS'i sätetest ega aktsiisikaupade maksustamise

üldisest loogikast ei saa järeldada, et ebaseaduslikult sisse toodud aktsiisikaubalt aktsiisi

maksmise kohustus saaks tekkida üksnes sellisel isikul, kellel on õigus vastavat liiki

majandustegevusega tegeleda. Vastasel juhul muutuks ebaseaduslikult sisse toodud

aktsiisikauba aktsiisiga maksustamine üldjuhul võimatuks.

11. Ekslik on ka kaebaja seisukoht, nagu tulnuks vaidlusaluste sigarettide suhtes kohaldada

hävitamisele kuuluva aktsiisikauba suhtes kohaldamisele kuuluvat aktsiisivabastust. ATKEAS § 27

lg 1 p 4 kohaselt on aktsiisist vabastatud peremehetu või ajutises aktsiisivabastuses olev

aktsiisikaup, mis hävitatakse tolliseaduse alusel kehtestatud korras. Ajutisest aktsiisivabastusest

ei saa antud juhul rääkida, sest ühtki ATKEAS § 26 lõikes 1 nimetatud ajutise aktsiisivabastuse

kohaldamise alust ei esine. Samuti ei olnud vaidlusaluste sigarettide näol tegemist peremehetu

kaubaga, sest asjaõigusseaduse § 96 lg 3 kohaselt on asi peremehetu, kui see ei ole veel olnud

kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. Kuigi

vaidlusaluste sigarettide omandiõiguslikku staatust ei olnud võimalik (ega ka vajalik)

maksumenetluses välja selgitada, on ilmne, et need olid kas kaebaja ja temaga koos tegutsenud

teiste isikute omandis või olid need tundmatu kolmanda isiku omandis, kes oli nende valduse

andnud kokkuleppega üle kaebajale ja temaga koos tegutsenud isikutele. Kummalgi juhul ei

olnud vähemalt sel hetkel, mil MTA ametnikud sigaretid leidsid, tegemist peremehetu varaga.

Seega ei saanud eelnimetatud aktsiisivabastus kohaldamisele kuuluda sõltumata sellest, kas

sigaretid pärast kohtuotsusega konfiskeerimist hävitati.

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks.

Vastustaja ei ole enda kasuks menetluskulude välja mõistmist taotlenud. Seega jäävad poolte

menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik