2-16-102392/34 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus,

Kohtukoosseis

kohtunik Marge Tamme

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. september 2016.a, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-102392

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi Juta Lanukopli vastu võlgnevuse

väljamõistmise nõudes.

Tsiviilasja hind

6400 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252; asukoht:

Tornimäe 2, Tallinn 15010)

Hageja esindaja: Maire Saare (telefon: 665 6219; e-

post: menetlus@seb.ee)

Kostja: Juta Lanukopli (isikukood xxxxxxxxxxx;

elukoht: x; telefon: +372 xxxx xxxx)

Kostja

esindaja

RÕA

korras:

Marina

Valga

(Advokaadibüroo

Valga&Uiga;

e-post:

marina@valgejauiga.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS SEB Pank hagi Juta Lanukopli vastu võlgnevuse väljamõistmise

nõudes.

2. Välja mõista Juta Lanukopli’lt AS SEB Pank kasuks:

 põhivõlg 3 898 (kolm tuhat kaheksasada üheksakümmend kaheksa) eurot

ja 13 senti;

 intress 313 (kolmsada kolmteist) eurot ja 53 senti;

 sissenõutavaks muutunud viivis 2 028 (kaks tuhat kakskümmend kaheksa)

eurot ja 54 senti.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Välja mõista Juta Lanukopli’lt AS SEB Pank kasuks menetluskulud

(hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja õigusabikulud) summas 450 (nelisada

viiskümmend) eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

AS SEB Pank esitas 05.02.2016.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Tõnu

Lanukopli ja Juta Lanukopli vastu 6400 euro saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks.

15.02.2016.a koostas Pärnu Maakohus makseettepaneku. Juta Lanukopli esitas 25.02.2016.a

makseettepanekule vastuväite ja taotles riigi õigusabi. Tõnu Lanukopli suhtes koostas kohus

eraldi määrusena maksekäsu. Kuna Juta Lanukopli esitas vastuväite, siis lõpetati tema suhtes

maksekäsu kiirmenetlus 14.03.2016.a määrusega ja anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

18.03.2016.a määrusega jättis Tartu Maakohus avalduse käiguta ning andis hagejale 14 päeva

puuduste kõrvaldamiseks.

23.03.2016.a esitas AS SEB Pank nõuetekohase hagi Juta Lanukopli vastu. 07.04.2016.a

määrusega võttis Tartu Maakohus hagi menetlusse. 09.05.2016.a määrusega rahuldas Tartu

Maakohus Juta Lanukopli taotluse riigi õigusabi saamiseks.

17.08.2016.a määrusega kohaldas Tartu maakohus poolte nõusolekul kirjaliku menetluse ning

andis pooltele aega lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Samuti

palus kohus 17.08.2016.a kirjaga hagejat täpsustada teenustasu nõude sisu, sest nimetatud

nõude sisu ei kajastunud kohtule saadetud tõendites ega ka hagiavalduses.

Hagiavaldus ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt AS SEB Pank, Tõnu Lanukopli ja Juta Lanukopli sõlmisid 07.08.2009.a

laenulepingu nr xxxxxxxxxx, mille kohaselt pank väljastas laenusaajale kokku laenu summas

11 461 eurot, laenu tagastamise lõpptähtpäevaga 05.08.2029, intressimääraga 6 kuu EURIBOR

+ 0,500%. Laenusaaja kohustus laenulepingu punktide 4 ja 5 kohaselt tagastama laenu põhiosa

ja tasuma intresse laenulepingute järgsete maksetena igakuiselt. Laenulepingu punkti 9.1.

kohaselt tagas laenulepingu kohast täitmist kinnistule x (reg. osa nr xxxxxxx) hageja kasuks

seatud hüpoteek. Laenulepingute punkti 15.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda laenusaajalt

viivise tasumist, kui laenusaaja ei täida tähtaegselt laenulepingust tulenevat mis tahes

maksekohustust. Kui muutub seadusjärgne viivisemäär (VÕS § 94), on pangal õigus nõuda

laenusaajalt seadusjärgse viivisemäära tasumist. Viivist arvestatakse tähtaegselt tasumata

summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest, lähtudes viivitatud päevade arvust ja viivise

määrast. Kostja ei täitnud tähtaegselt laenulepingutest tulenevaid maksekohustusi, mistõttu

ütles hageja kostjale saadetud teatega laenulepingu erakorraliselt üles 26.06.2013.a. Kostja ei

ole tasunud võlgnevust tähtaegselt, mida tõendame laenumaksete aruandega.

Laenulepingust tulenevad kohustused olid alates laenulepingu erakorralisest ülesütlemisest

muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Hageja ütles laenulepingu üles ning edastas kostjale

10.01.2014.a nõude võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd võlgnevust ei tasutud, esitas hageja

laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks 02.04.2014.a täitmisavalduse Tartu

kohtutäiturile Oksana Kutšmei (täiteasi nr 084/2014/1065) ning palus pöörata sissenõue

hüpoteegiga koormatud ning laenulepingu tagatiseks olevale varale asukohaga x (reg.osa nr

xxxxxxx). Kinnistu müüdi täitemenetluses enampakkumisel 15.10.2015.a ning 20.10.2015.a

laekus põhiosa võlgnevuse katteks kokku 6 170.99 eurot. Eelnimetatud laekumine, mille arvelt

on vähendatud põhiosa võlgnevust, kajastub laenumaksete aruandes.

Laenusaaja ei ole laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustust nõuetekohaselt täitnud.

Nimetatud asjaolu nähtub ka laenulepingu laenumaksete aruandest. Kuivõrd laenusaaja 1 või

kostja ühendust ei võtnud ega tasunud võlgnevust, oli hageja sunnitud 05.02.2016.a esitama

avalduse maksekäsu kiirmenetluses laenusaajalt 1 ja kostjalt võla väljamõistmiseks.

Hageja leiab, et kohtuistungi pidamine antud asjas ei ole TsMS § 363 lg 1 p 4 alusel vajalik

ning palub käesolev tsiviilasi läbi vaadata kirjalikus menetluses.

Hageja palub välja mõista Juta Lanukoplilt AS SEB Pank kasuks laenulepingust nr xxxxxxxxxx

tulenev põhiosa võlgnevus põhiosa võlgnevus 3 898.13 eurot, intressivõlgnevus 313.53 eurot,

viivisevõlgnevus 2 028.54 eurot, teenustasu võlgnevus 159.80 eurot, kokku 6 400 eurot ning

jätta menetluskulud (sh hageja poolt tasutud riigilõiv summas 450 eurot) kostja kanda.

23.08.2016.a esitas hageja kohtunõudele hagiavalduse täpsustuse ning lõplik seisukoha, mille

kohaselt palub kostjalt välja mõista laenulepingust nr xxxxxxxxxx tulenev põhiosa võlgnevus

põhiosa võlgnevus 3 898.13 eurot, intressivõlgnevus 313.53 eurot, viivisevõlgnevus 2 028.54

eurot, kokku 6 240.20 eurot ning jätta menetluskulud (sh hageja poolt tasutud riigilõiv summas

450 eurot) kostja kanda.

Kostja vastus hagile

Kostja esitas 17.06.2016.a vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostjal ei ole vastuväiteid

selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlusega, sest

kohtuistungile ilmumine kostjal on võimatu. Kostjal puudub transport. Majandusliku seisundi

tõttu puudub tal võimalus paluda kellegi abi, et teda tasu eest transportida kohtusse. Kostja oma

tervisliku seisundi tõttu liigub äärmiselt vähe, vaid niipalju kui eluliselt vajalike toimetuste

tegemiseks. Kostja ei võta hagi õigeks. Kostja selgitab, et 07.08.2009.a. AS SEB Pank , Tõnu

Lanukopli ja Juta Lanukopli vahel sõlmitud laenuleping oli vaid vastutulek oma pojale Tõnu

Lanukoplile. Juta Lanukopli oli lepingu sõlmimise ajal 60- aastane puudega inimene, kes ei

käinud tööl ja ei omanud kinnisvara. Arusaamatu, kuidas see inimene oli panga silmis

maksujõuline. Juba sel ajal puudus Juta Lanukoplil võimalus laenu tagasi maksta. Juta

Lanukopli oli maksujõuetu aastal 2009. Laenu sai tema poeg Tõnu Lanukopli ning tema pidi

teostama tagasimakseid. See, et Tõnu Lanukopli laenu tagasi ei maksa sai kostjale teatavaks

alles siis, kui hagejalt hakkasid tulema nõudekirjad. Kostja soovis saada pojalt selgitusi laenu

tagasimaksmise kohta, kui ei ole neid saanud. Tõnu Lanukopli ei võta kostjaga ühendust ja

kostja telefonikõnesid vastu ei võta.

Juta Lanukopli elab pojale kuuluvas korteris. Kostjal puuduvad igasugused võimalused laenu

tagasimaksmiseks. Juta Lanukopli sissetulekuks on pension xxx,xx EUR ja puudega isiku

toetus xx,xx. Kostja igakuised püsikulud on: eluasemekulud: elekter xx,xx EUR, prügivedu x-

x EUR kvartalis ( x-x,xx EUR kuus), vesi ja kanalisatsioon x,xx EUR. Kulutused toidule xxx

EUR kuus, kulutused transpordile (poes ja apteegis käimiseks ) xx EUR, sidekulud x-x EUR,

kulutused tervishoiule xx-xx EUR kuus ja vältimatud püsikulutused küttepuud xxx EUR aastas

( ca xx,xxEUR kuus). Kostja sissetulekuks on igakuuliselt xxx,xx EUR ja väljaminek

(minimaalne ja eluliselt vajalik ) xxx,xx EUR. Seega kui ei juhtu midagi erakorralist või ei

toimu hinnatõusu ja väljaminekute suurenemist, siis jääb kostjal üle xx,xx EUR. Tõenäoliselt

soovib hageja seda raha endale saad. Kostja ei ole sellega nõus, sest inimesel peab olema kasvõi

mõni euro ootamatusteks tagavaraks.

Kostja avaldas, et kuna ta elab Tõnu Lanukoplile kuuluvas korteris (korteriomand), siis müügu

poeg korter ära ja kustutagu laen. Seda enam, et hageja kasuks on seatud juba kinnisasja

keelumärge ja pank on kindlasti nõus korteri müügiga. Juta Lanukopli on nõus enda

paigutamisega hooldekodusse, sest ilma kõrvalise abita ta varsti enam hakkama ei saa.

Kui kohus rahuldab hagi, siis saab vastavalt Riikliku pensionikindlustuse seaduse §-le 47 lg 3

riiklikust pensionist kinni pidada kuni 50 % riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse

seejuures vähemalt 50 % rahvapensioni määrast. Pidases Juta Lanukopli pensionist kinni 50 %

on selleks summaks xxx.xx EUR. Pärast sellist kinnipidamist ei ole kostjal võimalik oma eluga

toime tulla ning ta on sunnitud pöörduma kohaliku omavalitsuse poole abi järele riiklike toetust

saamiseks. Kohtukulusid ei ole kostja nõus enda kanda jätma, tal puuduvad selleks vahendid.

29.08.2016.a esitas kostja lõpliku seisukoha, milles jäi eelnevate seisukohtade juurde ning

lisaks tugines ka asjaolule, et hageja on laenulepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Samuti esitas kostja viiviste vähendamise taotluse VÕS § 162 lg 1 alusel.

Hageja vastus kostja vastusele

01.07.2016.a esitas hageja vastuse kostja vastusele, mille kohaselt hageja hindas Tõnu

Lanukopli ja Juta Lanukopli krediidivõimelisust kogumis ja tegi nende ühiste sissetulekute

pinnalt kindlaks, kas nad on võimelised laenulepingust tulenevaid kohustusi täitma, st tasuma

lepingujärgseid makseid. Hageja esitab tõendina kostja arvelduskonto väljavõtte (lisa 7), millest

nähtub kostja laenulepingu sõlmimisele eelnenud perioodi sissetulek. Hageja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

MAAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub

seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

2. Hageja taotleb välja mõista kostjalt AS SEB Pank kasuks laenulepingust nr xxxxxxxxxx

tulenev põhiosa võlgnevus põhiosa võlgnevus 3 898.13 eurot, intressivõlgnevus 313.53

eurot, viivisevõlgnevus 2 028.54 eurot, teenustasu võlgnevus 159.80 eurot, kokku 6 400

eurot

3. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja Juta Lanukopli ja Tõnu Lanukopli

sõlmisid 07.08.2009.a laenulepingu nr xxxxxxxxxx, mille kohaselt pank väljastas

laenusaajale kokku laenu summas 11 461 eurot, laenu tagastamise lõpptähtpäevaga

05.08.2029, intressimääraga 6 kuu EURIBOR + 0,500%. Samuti puudub vaidlus selle

üle, et nimetatud laenulepingust tulenevad kohustused on nõuetekohaselt täitmata ning

hageja on laenulepingu erakorraliselt üles öelnud 26.06.2013.a.

4. Kostja on oma vastuses märkinud, et 07.08.2009.a. AS SEB Pank, Tõnu Lanukopli ja Juta

Lanukopli vahel sõlmitud laenuleping oli vaid vastutulek oma pojale Tõnu Lanukoplile.

Laenu sai tema poeg Tõnu Lanukopli ning tema pidi teostama tagasimakseid. See, et Tõnu

Lanukopli laenu tagasi ei maksa sai kostjale teatavaks alles siis, kui hagejalt hakkasid

tulema nõudekirjad. Seega eeltoodust võib järeldada, et Juta Lanukopli on seisukohal, et

laenu peab tagasi maksma tema poeg Tõnu Lanukopli ja mitte tema, seejuures on Juta

Lanukopli märkinud, et tal puuduvad igasugused võimalused laenu tagasimaksmiseks.

Kostja on oma 29.08.2016.a vastuses märkinud, et hageja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning professionaalsel laenuandjal on VÕS § 14 lg 1 I lausest

tulenevalt üldine kohustus hinnata laenutaotleja krediidivõimet.

5. Kohus nõustub, et hageja ja kostja vaheline laenuleping on tarbijakrediidileping, samas

ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte sätteid. Samuti juhib kohus kostja tähelepanu, et nimetatud

põhimõte ei tulene VÕS § 14 lg 1, vaid vastutustundliku laenamise põhimõte muutus

kohustuslikuks alates 01.07.2011.a-st, mil hakkas kehtima VÕS § 4032, enne seda pidi

laenuandja poolt olema täidetud VÕS § 404 sätestatu, ning mis antud juhul on täidetud

hageja ja kostja vahelises laenulepingus.

6. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel on sõlmitud 07.08.2009.a krediidileping.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 kohaselt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

8.

07.08.2009.a sõlmitud laenulepingu nr xxxxxxxxxx (tlk 28-33) punkti 2 kohaselt on

laenusaajaks 1 Tõnu Lanukopli ja laenusaajaks 2 Juta Lanukopli. Seega on laenusaajaks

nii Tõnu Lanukopli kui ka Juta Lanukopli ning laen väljastati mõlemale laenusaajale

solidaarselt.

9. Kostja on märkinud, et laen maksti välja tema pojale – Tõnu Lanukoplile ning tema pidi

selle tagasi maksma. Kuigi lepingu punkti 3.2.1. I lause kohaselt maksab pank laenu välja

laenusaaja kontole nr xxxxxxxxxxxxxxEEK, mis vastavalt lepingu punktile 10 kuulub

laenusaajale 1 (Tõnu Lanukoplile), on lepingu kohaselt laenusaajateks ikkagi mõlemad

isikud: Juta Lanukopli ja tema poeg Tõnu Lanukopli ning poolte endi tahe ja valik oli see,

kelle kontole raha kantakse. Seejuures lepingu punkti 10 kohaselt on nii Tõnu Lanukopli

kui ka Juta Lanukopli andnud oma nõusoleku, et laenuandjal on õigus teostada lepingu

täitmisega seotud makseid nii Tõnu Lanukopli kui ka Juta Lanukopli kontolt.

10. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist

kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille

täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul

või tehingu alusel.

11. Antud juhul ei oma tähtsust, kelle kontole laen väljastati, seejuures on Juta Lanukopli

lepingu allkirjastamisel andnud oma nõusoleku, et laen väljastatakse Tõnu Lanukopli

kontole. Kui Juta Lanukopli ja Tõnu Lanukopli olid oma sisesuhtes milleski kokku

leppinud - et laenu saab Tõnu Lanukopli ja peab laenu ka tagasi maksma, siis see

sisesuhte tingimus ei mõjuta välissuhte, ehk siis hageja ja kostjate lepingu tingimusi ja

hageja õigust nõuda lepingu täitmist mõlemalt kostjalt, sh ka Juta Lanukoplilt.

12. Kohus leiab, et kostja väide, et talle jääb arusaamatuks, kuidas kostja sai olla panga silmis

maksujõuline, sest juba lepingu sõlmimise ajal puudus Juta Lanukoplil võimalus laenu

tagasi maksta. Et Juta Lanukopli oli maksujõuetu aastal 2009, ei ole käesolevas

menetluses asjakohane. Kohtul ei ole võimalik hinnata käesoleva asja menetluse raames

asjaolu, kuidas on hageja hinnanud Juta Lanukopli majanduslikku olukorda laenulepingu

sõlmimisel.

13. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda lepingu täitmist nii Tõnu Lanukoplilt kui ka

Juta Lanukoplilt, kui ka ainult ühelt neist.

14. Hageja nõuab kostjalt põhiosa võlgnevuse väljamõistmist. Poolte vahel puudub vaidlus

selle üle, et laenuleping nr xxxxxxxxxx on kehtivalt üles öeldud (tlk 34) alates

26.06.2013.a.

15. VÕS § 399 lg 1 p 1-2, sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu

kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja

on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm

kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib

krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt

viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral

lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt

koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust

läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.

16. Kohus on tuvastanud, et poolte vaheline laenuleping ei ole kostjate poolt nõuetekohaselt

täidetud. Alates 07.05.2012.a tekkis laenusaajatel võlgnevus hageja ees. Seega kuni

05.04.2013.a oli kostjatel osaline viivitus osamaksete tasumisel. Alates 05.04.2013.a ei

laekunud hagejale laenusaajatelt ühtegi osamakset (tlk 36-41), seega enne laenulepingu

ülesütlemist oli kostja osalises viivituses 11 osamaksega ning täielikult viivituses oli

kostja kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega. Hageja on edastanud kirjalikud

lihtkirjad — kohtule on esitatud laenulepingu erakorralise ülesütlemise teade (tlk 34), mis

on saadetud Juta Lanukopli elukohta. Kirjast nähtub, et hageja on kostjale teatanud

võlgnevusest ning kui suur on võlgnevus ja millest see koosneb. Hageja on oma kirjas

hoiatanud kostjat, et juhul, kui kostja ei täida lepingut, siis ütleb hageja lepingu üles alates

26.06.2013.a, seega oli kostjale antud aega enam kui 2 nädalat — ehk siis hageja arvestas

ka kättetoimetamiseks kuluvat aega. Kirjas on hageja märkinud läbirääkimiste võimaluse

olemasolu. Seega ei esine ülesütlemist välistavaid asjaolusid ning leping on kehtivalt üles

öeldud. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhinõude summas 3 898,13 eurot.

17. Hageja nõuab intressi väljamõistmist summas 313,53 eurot.

18. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 397 lg 1

sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS §

401 lg 3 kohaselt krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui

seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

19. Pooled on laenulepingu punktis 4 kokku leppinud fikseeritud intressimääras, milleks on

5.000% aastas, intressiperiood on 1 kuu ning intressi maksmise tähtpäevaks lepiti kokku

iga kuu 5. päev, alates 05.09.2009.a kuni laenutähtpäevani. 07.08.2009.a sõlmisid pooled

laenulepingu nr xxxxxxxxxx lisa nr 1 (tlk 27), millega muudeti laenulepingu punkti 4.1..

Laenulepingu lisas muudeti intressimäär muutuvaks: 6 kuu Euribor + 5% aastas, muid

tingimusi ei muudetud.

20. Hageja poolt kohtule esitatud intressi arvestusest nähtub, et kostja võlgneb hagejale

intressi summas 313,53 eurot ning võlgnevus intressi tasumises on tekkindu alates

07.01.2013.a.

21. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude intressi osas ning mõistab kostjalt

hageja kasuks välja intressi summas 313,53 eurot.

22. Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 2 028.54 eurot.

23. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt

tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse §

113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira

krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega

võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi,

on tühine.

24. Eelnevalt on tuvastatud, et kostja on rikkunud omapoolset rahalist kohustust, ehk ei ole

lepingu kehtivuse ajal tasunud osamakseid ning pärast lepingu ülesütlemist ei ole hagejale

tagastanud laenu kogusummat selleks antud tähtajaks. Kohtule esitatud viivise arvestuselt

(tlk 42) nähtub, et laenu viivisearvestus on toimunud perioodil 07.05.2012.a –

04.02.2016.a, viivisemääraks on olnud 7,75% kuni 8,75% aastas (sõltuvalt perioodidest),

mis ei ületa VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra perioodide lõikes.

25. Kostja on esitanud taotluse viivise vähendamiseks, kuna viivised on ebamõistlikult

suured. Kostja ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid, mille põhjal oleks kohtul

võimalik kujundada siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta.

Tallinna Ringkonnakohus on 04.05.2016.a otsuses tsiviilasjas nr 2-14-22088 märkinud,

et kui viivise vähendamist taotleb kohtult kostja, on nimelt tema kohustus tõendada, et viivise

suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse täitmisega

viivitamisest kahju saanud. Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga

võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata (vt ka

Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05).

26. Kuna kostja ei ole tõendanud, et viivise suurus on ebamõistlikult suur, seejuures on kohus

andnud mõlemale poolele aega tõendite - lisatõendite esitamiseks, siis jätab kohus kostja

taotluse rahuldamata.

27. Seega kuna kostja on rikkunud rahamaksmise kohustust ning ei ole õigeaegselt täitnud

põhiosa maksmise kohustust, siis hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud

viivise tasumist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud

viivise summas 2 028,54 eurot.

Menetluskulud

28. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb

TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

29. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb kõik menetluskulud jätta Juta Lanukopli kanda.

30. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv

ja hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv kokku summas 450 eurot.

31. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

32. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 450 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marge Tamme

kohtunik