2-14-62916/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Margo Klaar ja Iko Nõmm

Määruse tegemise aeg ja koht

08.09.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-62916

Tsiviilasi

EP ja HP hagi CN vastu nõusoleku andmise kohustuse

tuvastamiseks

kinnistusraamatu

kande

parandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.06.2016 määrus menetluskulude

kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

EP ja HP määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I EP (isikukood: XXXXXXXXXXX)

Hageja II HP (isikukood: XXXXXXXXXXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello

Kostja CN (isikukood: XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Õnneli Matt-Sermat

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada

Harju

Maakohtu

17.06.2016

määrus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt, s.o väljamõistetud menetluskulude summa osas,

vähendades EP-lt ja HP-lt CN kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid 455,52 euro

võrra.

2. Määruse terviklik resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

2.1.Rahuldada CN avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.2.Välja mõista võrdsetes osades EP-lt ja HP-lt CN kasuks menetluskulud 1 038,48 eurot

ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2.3.Jätta rahuldamata CN avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks summas

1 136,64 eurot.

3. Rahuldada EP ja HP määruskaebus osaliselt.

4. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 178 lg 4).

5. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. EP ja HP (hagejad) esitasid 22.12.2014 Harju Maakohtule hagi CN vastu nõusoleku

andmise kohustuse tuvastamiseks kinnistusraamatu kande parandamiseks

2. Harju Maakohtu 27.04.2015 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes

osades hagejate kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.12.2015 otsusega Harju

Maakohtu 27.04.2015 otsuse muutmata ning poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. 11.04.2016 määrusega jättis

Riigikohus

kassatsioonkaebuse

menetlusse

võtmata

ja

kassatsiooniastme

menetluskulud hagejate kanda. Otsus jõustus 11.04.2016.

3. Maakohtu menetluses tekkinud kuludena palus kostja 14.04.2015 ja 15.04.2015

menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes kindlaks määrata kuni istungini

tekkinud õigusabikulud 1 075,80 eurot (lisandub käibemaks 215,16 eurot) (17,93 tundi)

ja istungiga seotud õigusabikulud 216,20 eurot (lisandub käibemaks 43,24 eurot)

(3,16 tundi) (kd I tl 172-180, 181-184). Hagejad vaidlesid kostja menetluskulude

nimekirjale osaliselt vastu ja leidsid, et kostjale kuni kohtuistungini osutatud õigusabi

on põhjendatud maksimaalselt 4-4,5 tunni ulatuses (kd I tl 186-188).

4. Ringkonnakohtu

menetluses

tekkinud

kuludena

palus

kostja

29.10.2015

menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes kindlaks määrata 520,60 eurot (lisandub

käibemaks 104,12 eurot) (8,51 tundi) (kd II tl 22-24). Hagejad vaidlesid kostja

menetluskulude nimekirjale osaliselt vastu ja leidsid, et menetluskulude nimekirja

koostamisega seotud kulud ei kuulu hagejatelt väljamõistmisele (kd II tl 35).

5. Harju Maakohtu 15.04.2016 kirjaga paluti kostjal esitada menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus.

6. Kostja esitas 20.04.2016 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Kostja

menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud kuludest

õigusabile summas 2 175,12 eurot (sh käibemaks), sh maakohtu menetluses tekkinud

kulud 1 075,80 eurot (lisandub käibemaks 215,16 eurot), maakohtus toimunud istungiga

seotud õigusabikulud 216,20 eurot (lisandub käibemaks 43,24 eurot) ja ringkonnakohtu

menetluses tekkinud kulud 520,60 eurot (lisandub käibemaks 104,12 eurot). Nimetatud

kulud palus kostja hagejatelt solidaarselt välja mõista ja kohustada kostjaid tasuma

menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Hagejad on seisukohal, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud. Hagejad leiavad, et

hagimaterjalidega tutvumise eest, konsultatsioonide eest juristiga, hagivastuse

koostamise ja tõendite esitamise eest maksimaalne ajakulu saab olla 4-4,5 tundi. Lisas

2 kajastatud õigusabikulude, summas 216,20 eurot, millele lisandub käibemaks, osas ei

ole hagejad varem seisukohta esitada saanud, kuivõrd nimetatud kulusid ei ole kostja

varasemalt kohtumenetluses menetluskuludena taotlenud. Hagejad on seisukohal, et lisa

2 on koostatud tagantjärele. Hagejad leiavad, et ringkonnakohtus on kostja esindaja

maksimaalne ajakulu 2,5 tundi, mitte peaaegu 9 tundi, nagu on märkinud kostja ning

maksimaalne rahaline menetluskulu 150 eurot, arvestades, et tunnitasu on 60 eurot.

Hagejad on seisukohal, et kostja poolt menetluskulude nimekirjas kajastatud tegevustest

on tegelikult vaidlusega seotud, põhjendatud ja vajalikud kulud maksimaalselt 6,5-7

tundi ehk 390-420 eurot (lähtudes tunnitasust 60 eurot) ning seda ületav osa on

ülepaisutatud, ebamõistlik, põhjendamatu ja mittevajalik ning hagejad paluvad selles

osas jätta kostja menetluskulude avalduse rahuldamata. Samuti paluvad kostjad mitte

arvestada tunnitasu kõrgema tasumääraga kui 60 eurot.

Esimese astme kohtu määrus

8. Harju Maakohtu 17.06.2016 määrusega rahuldati CN avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt. Hagejatelt mõisteti kostja kasuks välja võrdsetes osades

menetluskulud 1 494 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtumääruse jõustumisest

kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäeti rahuldamata 681,12 euro

ulatuses.

9. Kohus leidis, et kostja menetluskulude nimekirjas nimetatud toiminguid saab pidada

põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning

toimingute vajalikkusest. Kohus märkis, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et

esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti

kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14).

Kohus leidis, et kostja esindaja toimingutest saab pidada e-toimikus olevate hagi

materjalidega tutvumist põhjendatuks 1 tunni ulatuses, 08.01.2015 määrusega tutvumist

ja konsultatsiooni kliendiga 0,5 tunni ulatuses, 26.01.2015 vastuse ja taotluste

koostamist ning esitamist kohtusse koos lisade ja tõenditega 3,5 tunni ulatuses,

28.01.2015 tunnistuste kohtusse esitamist 0,10 tunni ulatuses, kohtu 17.03.2015 kirjaga

tutvumist ja kliendile edastamist 0,10 tunni ulatuses, konsultatsiooni kliendiga seoses

hageja 06.04.2015 taotlusega ja vastuseks valmistumist 0,5 tunni ulatuses, 08.04.2015

taotluse koostamist ja kohtusse esitamist 0,5 tunni ulatuses, 01.06.2015 kohtumäärusega

tutvumist ja edastamist kliendile 0,10 tunni ulatuses, apellatsioonkaebusega tutvumist

1 tunni ulatuses ning vastuse koostamist apellatsioonkaebusele 3 tunni ulatuses. Kohtu

hinnangul ei ole eelnimetatud toimingud kostja esindaja poolt märgitud ulatuses

põhjendatud arvestades dokumentide sisu, mahtu ning neis sisalduvaid õiguslikke

argumente. Muid kostja esindaja tehtud toiminguid peab kohus kostja esindaja poolt

märgitud ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus märkis seoses hagejate

vastuväitega, et kostja ei ole esitanud maakohtu istungil tekkinud menetluskulude

nimekirja, et kostja on 15.04.2015 esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse

(kd I tl 181-184). Eeltooduga pidas kohus põhjendatuks eelnimetatud toiminguid ja

nendeks kulunud ajalist kulu 20,14 tunni ulatuses.

10. Kuna kostja esindaja on kinnistanud, et kostja ei ole käibemaksukohuslane ega saa

tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja

mõista koos käibemaksuga (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16).

11. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja

vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leidis, et kostja esindaja tunnitasu

60-70 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Kohus

märkis, et ka Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või

-maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16, p 13; RKTKo 3-2-1-115-14, p 14). Kostja esindaja on

teinud järgmiseid menetlustoiminguid tunnihinnaga 70 eurot: kliendi esindamine

kohtuistungil 2,66 tunni ulatuses ja konsultatsioon kliendiga 1 tunni ulatuses, seega on

kostja õigusabiteenus koos käibemaksuga nende toimingute eest 307,44 eurot.

Arvestades, et kostja esindaja on ülejäänud toiminguid teostanud tunnihinnaga 60 eurot

(ilma käibemaksuta) ning töötunde oli 16,48, on kostja esindaja ülejäänud

õigusabiteenuse kulud koos käibemaksuga 1 186,56 eurot.

12. Kohus arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel

hagejatelt vaidluse asjaolusid, sh hagihinda, asja toimunud istungit, menetluse aega, asja

keerukust ning poolte esitatud menetlusdokumente. Riigikohus on rõhutanud, et

menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja

keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14). TsMS § 177 lg 4 alusel kohus

märkis, et hagejatelt tuleb välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Määruskaebus

13. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvada maakohtu määruse tühistada nendelt

menetluskulude 1 494 euro väljamõistmise osas ja teha uus määrus, millega mitte

mõista hagejatelt välja menetluskulusid 420 eurot ületavas osas. Määruskaebuse

põhjenduste kohaselt ei ole määruses esitatud piisavalt põhjendusi, millele tuginevalt

kohus on pidanud vastava tegevuse või sellele kulunud aja põhjendatuks ja selle välja

mõistnud. Kohus on jätnud määruskaebuse esitajate vastuväited olulises osas

arvestamata.

14. Määruskaebuse esitajate hinnangul on kohus põhjendamatult arvestanud põhjendatuks

ja vajalikuks tegevusi, mis on dubleeritud ja seejuures ilmselgelt ülepaisutatud

ajakuluga. Näiteks tegevused perioodil 08.01.-26.01.2015 on korduvad ja dubleeritud

ning neid kõiki ei saa lugeda põhjendatuks ja vajalikuks. 08.01.2015 konsultatsioonil

olid kõik määrused ja materjalid juba olemas, mistõttu on kõik järgnevad tegevused

samade materjalide osas korduvalt tutvumiseks ja kliendi konsulteerimiseks alusetud ja

ebavajalikud. 08.04.2015 kostja vande all ülekuulamise taotluse koostamise ajakulu 30

minutit on ülepaisutatud ja maksimaalne ajakulu arvestades taotlust saab olla 10 minutit.

Dubleeriv on ka hagejate 06.04.2015 taotlusega tutvumine kahel korral enam kui poole-

aastase vahega.

15. Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta hagejate vastuväited seoses lisaga 2.

Lisas 2 märgitud kulusid ei olnud kummaski kostja esitatud menetluskulude nimekirjas,

mistõttu on hagejad seisukohal, et lisa 2 on koostatud tagantjärele ning tegelikult ei ole

selliseid kulusid kostjale tekkinud. Seda, et lisa 2 on koostatud tagantjärele kinnitab ka

see, et üks kirje on kuupäevaga 14.04.2015 ning teine kirje on kuupäevaga 18.11.2015.

18.11.2015 puudus igasugune vajadus 14.04.2015 kohtuistungi protokolliga

tutvumiseks.

16. Ka apellatsioonkaebusega seonduvad kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud.

Põhjendatud

ei

ole

konsultatsioon

kliendiga

tunni

ulatuses

lisaks

apellatsioonkaebusega tutvumise ajakulule 1 tund ja vastuse koostamisele 3 tundi.

Arvestades

seda,

et

suures

osas

moodustab

vastuse

apellatsioonkaebuse

ümberkopeerimine ning 10-st leheküljest üks moodustab rekvisiidid ja viimane lehekülg

seisukoha, on sisuline vastus maksimaalselt neljal lehel. Apellatsioonkaebusega

seonduvad kulud ei saa ületada 2 tundi.

17. Lisaks ei ole hagejate arvates arusaadav kohtu seisukoht, et õigustatud on tunnitasu 60-

70 eurot ja miks osad tegevused (sh osad konsultatsioonid kliendiga) on kõrgema tasuga

kui muud tegevused ja konsultatsioonid. Viide Riigikohtu poolt selgitustes märgitud

tasumäärale ei ole asjakohane, kuivõrd põhjendada on vaja asjaolu, miks osade

tegevuste osas peaks olema tunnitasu määr nimetatud asjas ja sama esindaja osas

kõrgem kui on ülejäänud nimetatud asjas tehtud toimingute puhul.

Menetluse edasine käik

18. Kostja vaidles hagejate määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

19. Maakohus

võttis

määruskaebuse

menetlusse,

jättis

rahuldamata

ja

saatis

TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

20. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

osaliselt tühistada hagejatelt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruse osas

ja teha tühistatud osas maakohtule tagasi saatmata uus määrus, mille vähendada

hagejatelt kostja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid (TsMS § 657 lg 1 p 2,

§ 659). EP ja HP määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

21. Menetlusosalised vaidlevad kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatud suuruse üle,

sh esindaja tunnitasu suuruse põhjendatuse üle. Ringkonnakohus märgib, et

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm

3-2-1-184-15, p 14). Kohus teeb kaalutlusotsuse nii õigusabile kulunud aja kui ka

lepingulise esindaja tunnitasu hindamise osas.

22. Kolleegium ei nõustu kaebajate etteheitega seoses kostja lepingulise esindaja tunnitasu

varieerumisega erinevate toimingute puhul. Kolleegiumi hinnangul ei tulene seadusest

ega kohtupraktikast keeldu erinevate toimingute puhul erineva tunnitasu põhjendatuks

lugemist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega kostja esindaja tunnitasu

suuruse põhjendatusest ja vajalikkusest TsMS § 175 lg 1 mõttes. Selles osas ei ole

maakohus diskretsioonipiire ületanud. Küll aga nõustub kolleegium osaliselt kaebajate

seisukohaga kostja esindaja põhjendatud ajakulu osas. Kolleegiumi arvates on

maakohus kostja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud ning väljamõistetud menetluskulude

summat tuleb vähendada.

23. Kolleegium nõustub kaebajate seisukohaga, et maakohtus toimunud menetlusega

seotud kulud on osaliselt dubleeritud ja ülepaisutatud. Menetluskulude nimekirja

kohaselt kulus kostja esindajal 13.01.2015 e-toimikuga tutvumiseks 3 tundi, millest

maakohus on pidanud põhjendatuks 1 tunni. Eraldi real on menetluskulude nimekirjas

13.01.2015 hagi tagamise määrusega tutvumine ja konsultatsioon kliendiga 0,5 tundi,

millist kulu on maakohus pidanud põhjendatuks. Ringkonnakohus märgib, et

13.01.2015 e-toimikuga tutvumise ajaks oli e-toimikus hagi, määrus puuduste

kõrvaldamiseks, hagi tagamise taotluse täiendus, menetlusabi taotlusega seotud

dokumendid ja määrus, hagi tagamise määrus ja menetlusse võtmise määrus. Samas

eelnes 13.01.2015 e-toimikuga tutvumisele kostja esindaja poolt juba 08.01.2015

esmane konsultatsioon ja asjaga tutvumine 2,5 tunni vältel. Lisaks on 26.02.2015

vastuse koostamisele eelnenud kostja esindaja järgmised toimingud: 09.01.2015

volikirja koostamine ja esindusõigust tõendavate dokumentide kohtusse esitamine

e-kirjaga 0,17 tundi, kinnistusraamatu teatega tutvumine ja konsultatsioon kliendiga

0,25 tundi ja 08.01.2015 määrusega tutvumine ja konsultatsioon kliendiga 1 tund,

millest maakohus on pidanud põhjendatuks 0,5 tundi. Seega oli maakohtu arvates

põhjendatud ajakulu õigusabile enne 26.01.2015 vastuse koostamist hagile 2,5 + 0,17 +

0,25 + 1 + 0,5 + 0,5 = 4,92 tundi. Kolleegiumi hinnangul ei ole selline ajakulu asja

materjalidega tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks põhjendatud ja vajalik kulu,

arvestades, et kaasus ei olnud õiguslikult keerukas ja tõendite maht ei olnud suur.

Kolleegium peab põhjendatuks kuluks asja materjalidega tutvumiseks, kliendiga

nõupidamiseks ja kohtuga suhtlemiseks enne hagile vastuse esitamist 2 tundi. Lisaks on

maakohtu menetlusega seonduvate kuludena põhjendatud 11.03.2015 kohtu edastatud

määrusega tutvumine ja kliendile selgitamine 0,17 tundi ja 26.01.2015 hagile vastuse

koostamine 3,5 tundi, mille osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.

24. Kolleegium nõustub kaebajaga, et 08.04.2015 kostja vande all ülekuulamise taotluse

koostamise ajakulu 0,5 tundi on ülepaisutatud. Mõistlikuks ja taotluse mahu ja

keerukusega kooskõlas on kolleegiumi hinnangul ajakulu 0,2 tundi. 07.04.2015 hageja

taotlusega tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks ja vastuse ettevalmistamiseks tuleb

samal põhjusel lugeda põhjendatud ja vajalikuks ajakulu kokku 0,5 tundi. Hagejate viide

kostja poolt taotlusega tutvumisele kahel korral enam kui poole aastase vahega on

põhjendamatu, sest kostja on selgitanud, et ühe toimingu kuupäevaks märgitud kuupäev

18.11.2015 on ekslik.

25. Kaebajate etteheited maakohtule on osaliselt põhjendatud istungiga seonduvaid kulusid

kajastava kostja menetluskulude nimekirja osas. Istungiga seotud kulude nimekirja

esitas kostja tähtaegselt 15.04.2015, kuid Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt toimetas

maakohus istungiga seotud kulude nimekirja hagejate esindajale kätte 23.04.2016,

seega ajal, kui istungil määratud 7-päevane tähtaeg kuludele vastuväidete esitamiseks

oli juba möödunud. Samas on hagejatel ikkagi olnud käesolevas menetlusstaadiumis

võimalus esitada oma seisukohad istungiga seonduvate kostja menetluskulude osas.

Kolleegiumi hinnangul on istungiga seotud kulud põhjendatud ja vajalikud, nagu on

leidnud ka maakohus. Kostja on selgitanud, et ühe toimingu kuupäevaks märgitud

kuupäev 18.11.2015 on ekslik. Eeltoodust tulenevalt on alusetu hagejate väide, et

menetluskulude nimekiri on koostatud tagantjärele.

26. Kolleegiumi hinnangul tuleb vähendada ka apellatsioonimenetlusega seonduvaid

väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Apellatsiooniastmes seisnes vaidlus

selles, kas kostja on käitunud viisil, mis andis hagejatele õiguse kinkelepingust

taganeda, st vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas. Arvestades eeltoodut ja seda, et

kostjal oli sama esindaja ka maakohtus, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja

vajalik kostja esindaja kulu apellatsioonimenetlusega seonduvalt kokku 3 tundi.

27. Kokkuvõttes loeb kolleegium põhjendatud ja vajalikuks kostja esindaja ajakuluks

maakohtus toimunud menetluse osas 10,98 tundi (2 + 0,17 + 3,5 + 0,10 + 0,10 + 0,25 +

0,50 + 0,20 + 1 + 2,66 + 0,5) ja ringkonnakohtus toimunud menetluse osas 3 tundi,

kokku 13,98 tundi. Nimetatud ajakulu osas on 2,66 tundi istungiga seotud kulu

tasumääraga 70 eurot tunnis ja ülejäänud ajakulu (11,32 tundi) tasumääraga 60 eurot

tunnis. Põhjendatud ja vajalik kostja menetluskulu on seega 2,66 x 70 + 11,32 x 60 =

865,40 eurot, millele lisandub käibemaks 173,08 eurot, seega kokku 1 038,48 eurot.

Maakohtu määrusega väljamõistetud menetluskulusid tuleb järelikult vähendada

455,52 euro võrra. Kokkuvõttes tuleb kostja menetluskulude nõudest (2 175,12 eurot)

hagejatelt kostja kasuks välja mõista 1 038,48 eurot koos viivisega ja jätta kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 1 136,64 euro osas.

28. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le

4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Iko Nõmm