1-14-9937/61 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.09.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 30.08.2016 Kohtuasja number 1-14-9937 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Harland Paas kokkuleppel Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sander Niidi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Sander Niit, isikukood 39407260012, viibimiskoht: Viru Vangla

Karistuse kandmise algus 25.08.2014 ja lõpp 25.08.2017 RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. SANDER NIIT

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata ja prokurörile. Viru Vanglale, Sander Niidile, kaitsjale

Asjaolud

Viru Vangla esitas 11.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sander Niidi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Pärnu Maakohtu 13.04.2015 otsusega tunnistati Sander Niit ja süüdi KarS § 266 lg 2 p 1, 2 KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi KarS § 63 lg 2, § ning 64 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS 69 lg 7 ja 65 , mõisteti § § lg 2 alusel suurenda ti mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 21.08.2014 otsusega nr 1-14-6936

m e 1 aasta 6 kuud õistetud karistus vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. loeti karistusaja alguseks isiku kahtlustatavana kinnipidamise KarS § 68 lg 1 alusel aeg 25.08.2014.

2 Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, reaalset vangistust kannab esimest korda.

Kõik poolt toime pandud kuriteod on vägivaldsed. Soodusteguriks isiku on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetavaga on vesteldud kinnipeetava senisest alkoholija narkootikumide tarvitamisest. Isik tunnistab, et on tarvitanud narkootikume, kuid narkootikumide osas ennast sõltlaseks ei pea tunnistab sõltuvust Samuti on kinnipeetavaga läbi , alkoholi tarvitamise osas . viidud vestlus emotsioonide kontrollimise vajalikkusest ning erinevatest käitumisvõimalustest

konfliktiolukorras. luviisitreening, millest Kinnipeetav on läbinud ka sotsiaalprogrammi E nähtuvalt mõistab, et tema õigusvastane käitumine ja alkoholi tarvitamine on omavahel seotud.

Kinnipeetav väidab, et on jõudnud arusaamisele ja soovi oma senist käitumist muuta. b Kinnipeetav omandas

puidupingitöölise eriala

Kinnipeetaval on 7 kehtiv distsiplinaarkaristust. at

Kinnipeetaval on vabane korterisse aadressil xxxx. Tegemist on des võimalik elama asuda ema

kahetoalise korteriga. Ema töötab hetkel ega viibi antud aadressil. Peale põhihariduse xxxx omandamist jätkas õpinguid Kuressaare Täiskasvanute gümnaasiumis, kuid 10 klass jäi pooleli. Põhikoolis 6. klassis ilmnesid õpi ja käitumisraskused. Ema hinnangul ei toetanud pere isikut - piisavalt sellel ajal ning probleemid tekkisid koolis mitte käimise ja õpetajatega. Varasemalt on

teinud juhutöid Soomes põllumajanduses ja Eestis abitöid ehitusel. Garanteeritud töökoht firmas xxxx. Vabanemisfondis on

1290 eurot ja võlgnevusi 406,91 eurot.

Lähedasteks on ema ning vanaema. Ema kasvatas poega üksinda, isaga katkesid suhted peale seda, kui vanemad lahutasid, vangistuse ajal on isaga suhted taastunud. Emaga suhted head. Lisaks on isikul head suhted vennaga. Suhtlemine vennaga võib mõjutada isikut positiivselt.

Suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, ei ole katkestanud suhteid kuriteokaaslasega. Varasemate kuritegude toime panemise ajal on olnud alkoholijoobes. Isiku

enda sõnul tarvitati enne tegu julgustuseks alkoholi. Kriminaalhoolduse ajal rikkus

käitumiskontrolli nõudeid alkoholi tarvitades. Alkoholijoobes võib kasutada vägivalda.

Vestluse käigus tunnistanud, et on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Negatiivset mõju võivad avaldada Sõltuvus alkoholi tarvitavad tuttavad. i diagnoositud ei ole.

Isik ei ole suutnud varasematest eksimustest õppust võtta ja püstitada kaugemaleulatuvaid eesmärke. Plaanide nurjumine võib viia masendusse ja see omakorda alkoholi tarvitamiseni. Käitumist vabaduses mõjutab eelkõige alkoholi tarvitamine, kus ta on käitunud mõtlematult, äkiliselt ja kasutanud vägivalda. Vangistuses olles on esinenud üksikuid juhtumeid ebaviisaka

ja üleolev käitumise osas ametnike suhtes. a Isik on valmis muutusteks. Kinnitab, et vangistuse

jooksul on omandanud mitmed teadmised edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks. Noorte

üksuses oli pikka aega motivatsioonisüsteemis hea käitumise ja distsipliinirikkumiste

puudumise pärast. Alates 27.08.2015 eemaldatud motivatsioonisüsteemist ametniku suhtes ebaviisaka käitumise tõttu. Kinnipeetava enda sõnul ei suuda ta aegajalt enda emotsioone vaos

hoida ja paljuski tingib pingeseisundit vangistuses viibimine. uva kuriteo Üldise kord

toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 56% ning

vägivaldse kuriteo 3%. Lähtuvalt puhul 6 eeltoodust ei toeta vangla kinnipeetav tingimisi a

ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab võimalikuks Sander Niit enne tähtaega

vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata katseaeg ja käitumiskontroll ärakandmata karistuse

ulatuses kuni 25.08.2017. K

äitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 sätestatud lisakohustusi.

3 Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta

Sander Niidi Kuigi kinnipeetav kannab reaalset ennetähtaegset vangistusest vabastamist. vangistust esimest korda, ei saa jätta tähelepanuta, et ta kannab karistust jõhkrate avaliku

korra vastaste kuritegude eest. Tulenevalt toimepandud kuritegude aldsusest) ei tehioludest (sh vägiv

saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Pärnu Maakohtu 21.08.2014 otsusega isikule liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mõisteti mis asendati 1090 tunni üldkasuliku tööga tunnid jäid , kuid tegemata. Seega ei ole varasemad tingimisi mõistetud karistused talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud, mistõttu leiab prokurör, et kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga

ning seetõttu e al võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas i ole kriminaalhoolduse aj alandada. Kinnipeetav on käesolevaks ajaks kandnud talle mõistetud 3 aastast vangistusest veidi üle kahe aasta vangistust, mis on proportsionaalselt üsna vähe. Vangistuses on kinnipeetavale määratud seitse distsiplinaarkaristust. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt

seal kehtivatele reeglitele ning vältima õigusrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest

ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabasta ohustatud. Enne vangistust oli isikul probleeme alkoholi mise korral ühiskonna heaolu kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Iseloomustusest nähtub, et S on üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise ander Niidi puhul tõenäosus kahe aasta jooksul vastavalt 56% ja 63%. Seega on olemas arvestatav uue kuriteo

toimepanemise tõenäosus. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles

toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna gseks alust süüdimõistetu ennetähtae

karistusest vabastamiseks. on prokuratuur Lähtudes eeltoodust käesoleval ajal Sander Niidi e vastu. nnetähtajalisele vabastamisele

Maakohtu istung

Videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et on vangistuses viibitud aja jooksul õppinud oma vigadest. Soovib rogrammid on teda aidanud. Viimse töötada ja keskkooli lõpetada. Läbitud p kuriteo pani toime , t anglas ei suuda korda ÜKT ajal öökoht oli olemas, võlgnevusi tasus. V

järgida, kuna on esimest korda vanglas, tekivad pinged. Rikkumise olid 3 kuu jooksul, ülejäänud ajal on olnud korralik. On aru saanud, et alkoholi tarbimist tuleb piirata. Vennaga suhtleb, vend toetab teda. Samuti toetavad ema ja vanaema.

Kaitsja seisukoht

Kaitsja toetab isiku ja leiab, et vangla iseloomustus on ennetähtaegset vabastamist

hinnanguline. Kohtul peab olema võimalik kontrollida tõendite, ka

hinnanguliste

paikapidavust. kirjutatakse protsendid, siis peab kohus saama neid kontrollida. Näiteks, kui

Prokuröri seisukoht av on talle mõistetud karistusest 3 aastat ära kandnud on, et kinnipeet

2 aastat, mis on itsja leiab, et k üsna vähe. Ka ui on üle 2 aasta kandnud ära, siis on kandnud ära

suure osa. Kuigi ja mitte reegel, siis p ennetähtaegne vabastamine on erand raktika näitab, et enamasti inimesed vabanevad enne vangistusest. Sander Niidu puhul on oluline, et tähtaegselt ta on vangistuses esimest korda ning kandnud seda juba üle 2 aasta. Tema ainsaks probleemiks

on alkohol. Ta on kuriteokaaslastest , teised vabastati poole vanglas viibinud kõige kauem karistuse kandmise pealt. Seega sama teo toime pannud isikud on vabaduses, kuid tema kannab

4 karistuse ära täielikult. Kaitsja palub anda kinnipeetavale võimaluse, kuna ta on kandnud ära suurema osa, mistõttu ennetähtaegne vabastamine ei riiva kellegi õiglustunnet.

Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Koh , kaitsja us, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele olenemata asjaolust, et reaalset vanglakaristust kannab isik esimest korda. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku 4- korral. Seega ei l ole isik varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi edasiste kuritegude toimepanemisest

hoidumiseks. Kõik kuriteod on vägivaldsed. Kinnipeetaval on vanglas 7 kehtivat

distsiplinaarkaristust, millest paljud on suhtumise eest määratud ebaviisaka ja üleoleva ametnike suhtes. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ka range järelevalve all viibides.

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetavaga on vangistuses vesteldud alkoholija

narkootikumide tarvitamisest ning ta on läbinud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi

Eluviisitreening. Isik tunnistab sõltuvust alkoholi osas ning mõistab, et tema õigusvastane

käitumine ja alkoholi tarvitamine on omavahel seotud. Samuti on kinnipeetavaga vesteldud

emotsioonide kontrollimise vajalikkusest ja erinevatest käitumisvõimalustest

konfliktiolukorras, kus isik teadvustab, et on siiani kasutanud jõumeetodit või vältimist

konfliktidega toimetulemiseks. Samas on isik peale vestluse läbiviimist toime pannud

3 rikkumist, sh ebaviisakas käitumine vanglaametniku suhtes, mis näitab, et isik jätkab konfliktset käitumist.

Kinnipeetaval on vabanedes alaline elukoht oma emale kuuluvas korteris ning enda sõnul garanteeritud töökoht , kuid garantiikiri puudub. Kindla töökoha puudumisel ei ole isikule xxxx tagatud ka regulaarne sissetulek, mis aitaks tal majanduslikult toime tulla. Kinnipeetava ema on lubanud poega materiaalselt toetada. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, samuti suhtleb ta oma kuriteokaaslasega, kes võivad talle negatiivset mõju

avaldada, mis seisneb alkoholi tarvitamises ja sellest ajendatuna uute kuritegude toimepanemises.

Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 56%

ning 63 millist riskidega. Kuna uute vägivaldse kuriteo puhul %, e näol on tegemist kõrgete kuritegude toimepanemine lähiajal kinnipeetava puhul on tõenäoline, oleks isiku ennetähtaegne

vabastamine käesoleval hetkel ennatlik isiku kontrollnõuetele . Kohtu hinnangul ei suudaks

allutamine isik käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna on

varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid ning pannud katseajal toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud

karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Sander Niidi puhul selliseid erandlikke asjaolusid

5

käesoleval ajal a ennetähtaegset ei esine. Prokuratuur ja vangla ei toeta samuti kinnipeetav vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Sander Niidi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega.

Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 04.10.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu 9. septembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

09.09. -14- 2016 kohtumäärus 1 9937 jõustus 21. oktoobril 2016. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

Referent

/digitaalselt allkirjastatud/

Lea Herne