3-14-51573/38 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Halduskohus rahuldas 29.09.2015. a otsusega (tl 44-46p) haldusasjas nr 3-14-51573 eurot seoses mittenõuetekohaste kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas. Tallinna Vangla
Legislator headnote
AI generated3-14-51573/38 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a otsusega (tl 44-46p) haldusasjas nr 3-14-51573 eurot seoses mittenõuetekohaste kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas. Tallinna Vangla
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Einar Vene, Maili Lokk, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht
09.09.2016, Tartu
Haldusasja number
3-14-51573
Haldusasi
Sergei Beljakovi kaebus Tallinna Vangla vastu kahju
summas 360 euro hüvitamise nõudes ebainimlikes ja
alandavates kinnipidamistingimustes hoidmise eest
Vaidlustatud kohtulahendid
Tartu Halduskohtu 29.09.2015. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Menetlusosalised
Tallinna Vangla apellatsioonkaebus
Kaebaja Sergei Beljakov
Vastustaja/apellatsioonkaebuse esitaja Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1. Võtta vastu Tallinna Vangla loobumine apellatsioonkaebusest.
2. Lõpetada apellatsioonimenetlus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1. Tartu Halduskohus rahuldas 29.09.2015. a otsusega (tl 44-46p) haldusasjas nr 3-14-51573
kaebaja kaebuse osaliselt ja mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitise summas 264
eurot seoses mittenõuetekohaste kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas. Tallinna Vangla
esitas Tartu Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 54-55p). Tartu Ringkonnakohus
võttis 18.12.2015. a määrusega (tl 71-71p) apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse.
2. Tallinna Vangla esitas 26.08.2016 ringkonnakohtule avalduse, milles soovib loobuda
apellatsioonkaebusest käesolevas haldusasjas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
1. Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustaja avaldus käesolevas asjas apellatsioonkaebusest
loobumiseks tuleb rahuldada ja apellatsioonkaebuse menetlus käesolevas haldusasjas lõpetada.
2. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 191 lg-st 1 võib apellant
ringkonnakohtule esitatud avaldusega loobuda apellatsioonkaebusest alates selle esitamisest
kuni apellatsioonimenetlust lõpetava lahendi teatavakstegemiseni. HKMS § 191 lg 3 kohaselt
lõpetab ringkonnakohus määrusega apellatsioonimenetluse, kui teine menetlusosaline ei ole
halduskohtu otsuse peale edasi kaevanud või kui vastuapellatsioonkaebus on esitatud pärast
apellatsioonitähtaja möödumist. HKMS § 185 lg 1 sätestab, et apellatsioonimenetluses
kohaldatakse esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui
apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta
sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. Seega arvestab ringkonnakohus ka
HKMS § 153 lg-t 2, mis sätestab, et kui kaebusest loobumise avaldus esitatakse väljaspool
kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale ja kolmandatele
isikutele avalduse esitamisest, määrates neile vastamise tähtaja. Kui vastustaja või kolmas isik
soovib menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, peab ta seda vastuses taotlema ja esitama
kuludokumendid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole antud juhul aga teise poole teavitamine ja
vastamise tähtaja andmine vajalik, sest vastustaja apellatsioonkaebusest loobumise korral ei ole
kaebajal võimalik nõuda, et kohus ei võtaks loobumist vastu ja vaataks apellatsioonkaebuse
läbi sisuliselt. On ilmselge, et kaebajal puuduvad apellatsioonimenetluses nii kohtukulud kui ka
kohtuvälised kulud. Kuna käesolevas haldusasjas tagastas ringkonnakohus 18.12.2015. a
määrusega (tl 7272p) kaebaja apellatsioonkaebuse, millest tulenevalt ei ole kaebaja
apellatsioonkaebust esitanud, ning ei esine ka teisi menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid,
lõpetab ringkonnakohus HKMS § 191 lg 3 alusel vastustaja poolt Tartu Halduskohtu
29.09.2015. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebusega algatatud apellatsioonimenetluse.
3. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 191 lg 2 kohaselt loetakse apellatsioonkaebusest
loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud, apellant ei
saa esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab
apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. Kuna kaebaja ei ole apellatsioonkaebust esitanud
ja kaebaja ei ole ringkonnakohtule esitanud apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulude
osas dokumente ning vastustaja kui Eesti Vabariiki kohtumenetluses esindav valitsusasutus oli
HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel, ei
ole apellatsioonkaebusega seotud menetluskulude jaotuse üle otsustamine vajalik.
4. HKMS § 191 lg 6 ja § 235 lg 3 kohaselt võib apellatsioonkaebuse menetluse lõpetamise
määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse
esitajale kättetoimetamisest arvates.
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits