2-16-12265/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Määruse tegemise aeg ja koht

9. september 2016, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-12265 Tsiviilasi

U. J. hagi AS Filter vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Menetlustoiming hagivalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja U. J. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Timo Kullerkupp, e-post menetlus@rask.ee; Kostja AS Filter, registrikood xxxxxxxx, asukoht Läike tee 9, Peetri alevik Rae vald Harju maakond.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda U. J. hagi AS Filter vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks menetlusse võtmisest.

2. Määrus toimetada kätte hagejale.

3. Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

1. U. J. esitas Tartu Maakohtule hagi AS Filter vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagi ja selle täienduste kohaselt ei olnud võlgnikul sissenõudja ja kohtutäituri tegevuse tulemusena võimalik nõuet täita vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Samaaegselt täitmisavalduse esitamisega hageja vastu esitas sissenõudja täitmisavaldused solidaarvõlgnike Aat Kuum’i ja Toomas Kiisküla vastu. Esitatud täitmisteadete kohaselt tulnuks hagejal ja solidaarvõlgnikel kogumis tasuda vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul 735 129,39 eurot, millest täiturite tasu moodustanuks 29 968,08 eurot. Sisuliselt oleks tulnud nõue tasuda kolmekordses ulatuses ja tasuda kolmekordne täituri tasu. Hageja leiab, et tal puudus faktiline võimalus täita nõue vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ilma, et ta kahjustaks sellega ennast ja teisi solidaarvõlgnikke. Sissenõudja otsustas esitada iga solidaarvõlgniku suhtes samaaegselt iseseisvad täitmisavaldused. Hageja on seisukohal, et tema õigusi ei ole käesoleval hetkel rikutud mitte Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei täitemenetluse tasu otsusega vaid neid on rikutud sissenõudja poolt erinevate täitemenetluste alustamisega solidaarvõlgnike vastu, mis toob hagejale ja teistele solidaarvõlgnikele vältimatult kaasa nõude täitmisega seotud kulude suurenemise. Hageja leiab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine on lubatav olukorras, kus sissenõudja suurendab lubamatult võlgnike kulusid. Hageja hinnangul on selge, et sissenõudja ja võlgniku vahel on materiaalõiguslik vaidlus. Vaidluse tuumaks on küsimus selle üle, kas sissenõudja tegevus põhjustab võlgnikule (hagejale) kahju ja kas sellise kahju põhjustamine on käsitletav võlgniku õiguste rikkumisena. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine on õigustatud olukorras, kus sissenõudja oma tegevusega suurendab nõuet ja selle sissenõudmisega seotud kulusid kuivõrd tegemist on pärast põhivaidlust tekkinud asjaoluga, mis annab aluse keelduda teatud viisil kohustuse täitmisest. Lisaks tekivad hagejale täiendavad kulud ja kahjud seoses sissenõudja poolt valitud õiguste teostamise viisiga.

2. TsMS § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et esineb alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, arvestades määruses märgitud järgnevaid põhjendusi.

Hagist nähtuvalt on hageja peamiseks vaidlusobjektiks kohtutäituri tasu suurus. Hageja märgib hagis, et sissenõudja ja kohtutäituri tegevuse tulemusena ei olnud võlgnikul võimalik nõuet täita vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Hageja rõhutab, et TMS näeb ette võimaluse täita nõuet solidaarvõlgnike suhtes ühes täitemenetluses (TMS § 141), mis tagaks täitmiskulude vastavuse kohtutäituri seaduses sätestatud piirmääradele. Sissenõudja otsustas esitada iga solidaarvõlgniku suhtes samaaegselt iseseisvad täitmisavaldused. TMS § 141 kohaselt võib mitmele kinnisasjale sissenõude pööramiseks korraldada ühe menetluse, kui seda tehakse ühe nõude tõttu sama võlgniku vastu või kinnisasjadele seatud sama õiguse tõttu või nõude tõttu, mille eest kinnisasjade omanikud vastutavad solidaarvõlgnikena. Kohus leiab, et kuigi ühise menetluse korraldamine on eelnimetatud sätte kohaselt võimalik, ei ole see sätte sõnastusest tulenevalt kohustuslik ning iseseisvate täitmisavalduste esitamist ei saa kostjale (sissenõudjale) ette heita. TMS § 38 lg 3 kohaselt, kui täitedokumendi kohaselt on võlgnikeks solidaarvõlgnikud, vastutavad nad täitekulude tasumise eest solidaarselt.

Oma nõuet põhjendades on hageja leidnud, et hageja ja kostja vahel on materiaalõiguslik vaidlus ning vaidluse tuumaks on küsimus selle üle, kas sissenõudja tegevus põhjustab võlgnikule (hagejale) kahju ja kas sellise kahju põhjustamine on käsitletav võlgniku õiguste rikkumisena. Hageja on viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-153-09, millest tulenevalt iseloomustab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Varasemalt on Riigikohus märkinud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine (lahend nr 3-2-1-42-08, p 16). Käesolevas asjas on täitedokumendiks Tallinna Ringkonnakohtu otsus ning esitatud avaldusest ei nähtu, et hageja nõue puudutaks mingilgi määral täitedokumendis kajastatud nõuet või oleks suunatud täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamisele. TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt on täitedokumendiks ka kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu kohta, mida saab kohtutäituri seaduse § 52 kohaselt vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja hagi kostja vastu sundtäimise lubamatuks tunnistamiseks on sellisel kujul õiguslikult perspektiivitu.

3. TsMS § 372 lg 4 teise lause alusel, kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast, tagastab kohus avalduse koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Lõige

6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

TsMS § 168 lg 1 p 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuna kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik