4-16-5638/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.09.2016

Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-16-5638 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi

E.I väärteoasi Liiklusseaduse §224 ja §227 lg.2 järg lg.2

i Kaebuse esitaja E.I sünd. xxx, isikukood xxx, xxx Kohtuväline menetleja Ix Rxxx xx

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri

vanemväärteomenetleja

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse rteomenetleja Ixxxx Rxxx 08.07.2016 vanemvää

otsus .2330,16,002524 E.I väärteoasjas nr karistamise osas

Liiklusseaduse § ja §227 lg.2 alusel Karistusseadustiku §63 lg.1

224 lg.2 kohaldamisega Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi trahviü

rahatrahviga 275 hiku ulatuses, s.o. summas 1100 s tuhat (ük ükssada) eurot ja Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 3 (kolm

– tühistada ) kuud osaliselt, s.o. põhikaristuse suuruse osas.

Mõista E.I-le Liiklusseaduse §224 lg.2 ja §227 lg.2 järgi Karistusseadustiku §63 lg,1 kohaldamisega Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 800 (kaheksasada) eurot.

Ülejäänud osas jätta Ida Prefektuuri 08.07.2016 otsus väärteoasjas nr.2330,16,002524 muutmata.

E.I kaebus rahuldada osaliselt.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule otsuse avalikult

30 päeva jooksul, alates teatavakstegemisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v tutvuda alates 09.09.2016. õimalik

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik

E.I Bxxx koostas 11.06.2016 v 1449982 E.I

äärteoprotokolli nr. AB kohta selles, et viimane juhtis xxxasula piires kiirusega 79 +/- 6 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 23 km/h. Samuti juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,68 +/- .

0,05 mg, seega mitte vähem kui 0,63 mg Mootorsõiduki kiirus mõõdetud kiirusmõõturiga Stalker II MDR nr. AS 008377, juht mõõturi näiduga tutvustatud. sisaldus mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Alkoholi Alcotest 7110 MK III nr.ARAF-0027. Sellega Liiklusseaduse ning pani rikkus E.I §15 lg.1 p.2 ja §69 lg.3

toime väärteo §227 lg.2 ja §224 lg.2 järgi. d Liiklusseaduse

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse x Rxx 08.07.2016 vanemväärteomenetleja I xx

otsusega väärteoasjas nr.2330,16,002524 äärati E.I-le m Liiklusseaduse §224 lg.2 ja §227 lg.2 järgi Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse

§224 lg.2 trahviühi €

alusel karistuseks rahatrahv 275 ku ulatuses, s.o. summas 1100

ja Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 3 kuud.

Otsuse kohaselt oli k ja kahetsus ning ergendavaks asjaoluks süü tunnistamine raskendavad asjaolud puudusid. Otsuse kohaselt on menetlusalune isik väärteo toime pannud tahtlikult. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoluga, et tegemist on üliohtliku väärteoga – sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholi piirmäär on oluliselt ületatud ja seejuures kiiruse oluline ületamine asula piires. Tegemist on kahe raskeima liiklusalase õiguserikkumisega. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on iga päev liikluses seoses tööülesannete ja perekonna olukorraga vajalik mootorsõiduki juhtimise õigus, peaks tal iga päev liikluses osaledes ka meeles olema liiklusreeglid. Menetlusalune isik peab tegema ise kõik selleks, et järgida liiklusnõudeid. Sellega säilitab ta ka juhtimisõiguse. Kohtuväline menetleja leidis, et vastulauses toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust ja õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb kohaldada ka lisakaristust.

E.I esitas 25.07.2016 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja teha uus otsus, millega vähendada rahatrahvi suurust ja tühistada lisakaristuse kohaldamine.

Kaebuse kohaselt tunnistas selle esitaja oma süüd ja kahetses toimepandut, mis on kergendav asjaolu. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja ei võtnud seda karistuse määramisel arvesse. Samuti leidis menetlusalune isik, et ta pani väärteod toime raske isikliku asjaolu mõjul, mis on samuti kergendav asjaolu. Menetlusalune isik jõi baaris õlut ja sõitis sealt ära ettenähtud sõidukiirust ületades vihast ja armukadedusest. Samas ületas ta sõidukiirust öisel ajal magalarajoonis ja leidis, et alkohol ei suutnud veel tema organismile negatiivselt mõjuda. Teel ei olnud autosid ja jalakäijaid, seega ei olnud kaebuse esitaja käitumine kaebuse kohaselt teistele ohtlik. Samas leiab kaebuse esitaja, et karistuse määramisel pidanuks arvestama kergendavaid asjaolusid, kaebuse esitaja majanduslikku seisukorda ja seda, et varem ei ole ta Liiklusseadust kunagi oluliselt rikkunud. Kaebuse esitaja elab koos vanematega, tema emal on töövõimekaotus 60% ja isa on vanaduspensionär. Mõlema vanema tervislik seisund on halb, mõlemad vajavad ravimeid ja arstlikku järelevalvet. Seega on kaebuse esitaja isikuks, kes sõidutab neid arstide juurde. Kaebuse esitaja töötab taksojuhina, tema sissetulek ei ole suur, kuid stabiilne. Seoses juhtimisõiguse peatamisega lõpetatakse tööleping ning kaebuse esitaja pere satub raskesse majanduslikku olukorda. Kaebuse esitaja on juba alustanud rahatrahvi tasumisega.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 30.08.2016 kirjalikus vastuses nr.3.1-

1.1/18752- palub

5 on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja jätta kaebus rahuldamata.

Vastuse kohaselt arvestas otsuse tegija kergendava asjaoluna süü tunnistamisega. Kohtuväline menetleja ei pidanud vajalikuks võtta kergendava asjaoluna arvesse ka seda, et menetlusalune isik nägi baaris armastatud neiut võõra meesterahvaga ja leiab, et selline asjaolu ei tohi mõjutada isikut, kes on kutseline taksojuht, selliselt, et ta hakkab toime panema süütegusid ja seadma reaalsesse ohtu teisi liiklejaid. Otsuse tegemisel arvestas kohtuväline menetleja sellega, et kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit seisundis, kui lubatud alkoholi piirmäär oli oluliselt ületatud ja lisaks ületas ta seejuures lubatud sõidukiirust. Menetlusalune isik pani toime kaks raskemat liiklusalast rikkumist.

Samas peaks ta ise tegema kõik selleks, et järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii rahalised vahendid kui juhtimisõiguse.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjal idega, leidis, et E.I kaebus on osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. põhjendatud

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et ta palub kaebus läbi vaadata tema osavõtuta kirjalikus menetluses.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 30.08.2016 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/18752-5 Viru Maakohtu 23.08.2016 p -16-5638 äringule nr.4 nähtub, et kohtuväline m kirjalikus menetluses. enetleja on nõus väärteoasja lahendamisega

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik on toime pannud väärteod

Liiklusseaduse §224 ja §227 lg.2 järgi ning talle on karistus mõistetud lg.2 Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel.

Liiklu

sseaduse §224 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 1,49 milligrammi – või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis ja kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse alusel.

Nagu nähtub 11.06 koostatud vää .2016 rteoprotokollist nr. AB 1449982 ja vaidlustatavast 08.07.2016 ot teoasjas nr.2330,16,002524, on menetlusalune susest väär isik rikkun

ud Liiklusseaduse §69 lg.3 nõudeid.

Liiklusseaduse stab §69 lg.3 säte , et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Liiklusseaduse §69 lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisundi või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras.

Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga.

Nagu nähtub käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise 11.06.2016 protokollist koos väljatrükiga, on

alkoholijoove menetlusalusel isikul tuvastatud indikaatorvahendiga (AlcoQuant 6020 nr. A 406284) 11.06.2016 kell mg/l)

02.03 (näit oli 0,59 ja tõendusliku alkomeetriga (Alcotest 7110 MK III T nr.ARAF- mg/l, ES 0027) 11.06.2016 kell 02.12 (näit oli 0,68 laiendmääramatus 0,05 mg/l ja lõplik lugem 0,63 llist nähtub, et

). Samast protoko mg/l

joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikule oli selgitatud tema õigused vastavalt

Korrakaitseseaduse §38 lg.2. need õigused olid menetlusalusele isikule Asjaolu, et selgitatud, on viimane kinnitanud protokollis omak äeliselt allkirjaga.

Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholijoove menetlusalusel isikul väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud seadusekohaselt.

Nimetatud Indikaatorvahendi protokolliga on ja tõendusliku alkomeetri kasutamise

kooskõlas ka ütlused ja kaebuse väited. menetlusaluse isiku enda 11.06.2016

Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta tarvitas 11.06.2016 kell 01.30 baaris alkoholi ja seejärel istus oma sõiduauto rooli. Ka kohtusse esitatud kaebuses tunnistas selle esitaja alkoholi tarvitamist enne sõiduki rooli istumist.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §224 l järgi, kuna ta rikk g.2 us

Liiklusseaduse §69 lg.3 õustub kohtuvälise menetleja . Maakohus n otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et m juhtis mootorsõidukit enetlusalune isik alkoholijoobe seisundis s selles osas , siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisek alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud ka Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik rikkus Liiklusseaduse nõudeid ning ületas kiirust ja kui palju.

Nagu nähtub 11.06.2016 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1449982 ja vaidlustatavast 08.07.2016 otsusest väärteoasjas nr.2330,16,002524, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 nõudeid.

Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on

50 kilomeetrit tunnis.

Käesoleva asja materjalides asuvast Kiirusmõõturi kasutamise 11.06.2015 protokollist nähtub, et E.I poolt itud sõiduauto xxx juures juh

xxx liikumiskiiruse

mõõtmisel usjärelevalve kiirusmõõturit kasutati liikl Stalker II MDR nr.AS008377 (taatlustunnistus nr.TTRSS-13/00258), seadme testid tehti 10.06.2016 kell 20.15, seade oli töökorras. Kiirust mõõdeti asulasisesel teel, hea nähtavusega, pimedal ajal, sademeteta, kuiva kattega 2 eraldusribaga kahesuunalisel teel. Kiiruse mõõtmisel liikus patrullauto esimesel oli paigaldatud statiivile. sõidurajal, kiirusmõõtur Sõiduki

sõidukiiruse mõõtmiseks valiti järgmine mõõterežiim: vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist., kiirema objekti jälgimine. Mootorsõiduk liikus teisel vastassuunalisel sõidurajal, lähenes, liikus üksinda ja kiirendas intensiivselt. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev e. kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem oli 79 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus + Lõplik mõõtetulemus 73 km/h. Juhile näidati

- 6 km/h.

seadme tabloole fikseeritud lugemit tehnikat

. Mõõtmise ajal kasutati video – videoregistraator.

Maakohus peab eelnimetatud Kiirusmõõturi kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks antud asjas kaebuse esitaja juhitud sõiduki kiiruse määramisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele.

Nimetatud Kiirusmõõt kasutamise protokolliga on kooskõlas ka menetlusaluse uri isiku enda ütlused ja kaebuse väited. Oma 11.06.2016 seletuses märkis menetlusalune isik, et ei saanud aru, et ületas kiirust ning missuguse kiirusega sõitis. Oma maakohtule esitatud kaebuses märkis menetlusalune isik, et ületas sõidukiirust vihast ja armukadedusest, magala rajoonis öösel ning tema käitumine ei olnud teistele ohtlik.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel kiirust mitte vähem kui 23 km/h, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi.

Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb karist

00 trahviühikut

usena ette rahatrahvi kuni 3 , aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule

1 kohaldamisega karistuseks rahatrahv 275 Karistusseadustiku §63 lg.

trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatud süü tunnistamist ja kahetsust.

Karistusseadustiku §63 lg.1 näeb ette, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või sii mist määra s kesk

ületavana. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule määranud ühe karistuse kahe väärteo eest. väärteomenetlusega on kindla Kuigi ks

tehtud menetlusaluse isiku lg.2 süü Liiklusseaduse §224

ja §227 lg.2 järgi, leiab

maakohus, et käesolevas asjas ei ole kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälis e menetleja seisukohaga, et

K

aristusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavut rahatrahvi määramisega

ada ja teist liiki karistuse kohaldamine ei ole põhjendatud, kuid rahatrahvi määr on käesolevas väärteoasjas ilmselgelt põhjendamata.

N .2016 agu nähtub vaidlustatavast 08.07 otsusest, on kohtuväline menetleja karistuse määramist põhjendanud väidetega joobes ületava

ja oluliselt kiirust juhi tekitatavate

ohtudega ja et tegemist on tahtlikult toimepandud teoga.

Selline põhjendus sobib igasugusesse otsuses . Vaidlustatavas 08.07.2016 se otsuses ei ole ühtegi põhjendust karistuse määramise osas konkreetsele menetlusalusele isikule ja sellest otsusest ei nähtu, missugustel kaalutlustel on just konkreetsele menetlusalusele isikule vajalik määrata maksimaalsele lähedase suurusega rahatrahv. selline, Asjaolu, et alkoholi piirmäär oli Liiklusseaduse §224 lg.2 ettenähtud peaaegu maksimaalses suuruses, ei saa olla raskendavaks asjaoluks, kuna see sisaldub juba Liiklusseaduse §224 lg.2 dispositsioonis.

Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on rahatrahvi suuruse vähendamiseks kä esolevas

asjas seaduslik alus olemas. K tuleb de keskmistest õigepealt lähtuda sanktsiooni

määradest. Maakohus ei pea põhjendatuks arvestada kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust, kuna seda menetlusalune isik väljendanud ei ole. Oma esialgses, 11.06.2016, antud seletuses möönab menetlusalune isik vaid, et jõi baaris õlut, istus seejärel oma sõiduauto rooli ja ei saanud üldse arugi, et ületas kiirust ning kui palju. Ida Prefektuurile 16.06.2016 esitatud vastulauses on märgitud küll lausena, et menetlusalune isik tunnistab oma süüd täielikult mõlema väärteo toimepanemises, samas järgneb sellele seletus, et kiiruse ületamine toimus öösel magalarajoonis, mistõttu kedagi ta ohtu ei seadnud ning alkohol ei olnud veel talle jõudnud mõjuda. Samasugune seletus on märgitud ka maakohtule esitatud kaebuses. Kuigi formaalselt on ühes eelnimetatud dokumendis menetlusalune isik oma süüd ühe lausena tunnistanud, ei pea maakohus seda siiraks ja kahetsust väljendavaks, kuna kõigis kolmes dokumendis ei pea menetlusalune isik öösel linna keskel kiiruse ületamist üldse ohtlikuks ja leiab, et alkohol ei olnud veel jõudnud talle negatiivselt mõjuda. Arvestades siinkohal kiiruse ületamise suurust ja alkoholi kogust menetlusaluse isiku organismis, ei ole menetlusalune isik ilmselgelt tema poolt toimepandud väärtegude tõsidusest aru saanud. Eeltoodu tõttu peab maakohus ka lauset menetlusaluse isiku vastulauses süü tunnistamise kohta puhtalt formaalsuseks.

Maakohus leiab, et menetlusalusele isikule de on võimalik mõista karistus sanktsiooni keskmist

es määras.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise men suuruse osas tühistada etleja otsus rahatrahvi .

Käesolevas väärteoasjas on võimalik teha uus otsus rahatrahvide suuruste osas,

vähendada nende suurust ning mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrah v

id

sanktsioonide keskmist .

es määras Seega mõistab maakohus menetlusalusele isikule

Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel karistuseks rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses ja Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses. Karistusseadustiku

§63 lg.1 kohaldamisega mõistab maakohus menetlusalusele isikule Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses.

Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena samas paragrahvis sätestatud süüteo eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja nimetatud õigust kasutanud ja määranud menetlusalusele isikule Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 3 kuud.

Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Alkoholi piirmäär, mis oli tuvastatud menetlusalusel isikul, oli sellises suuruses, kus ta pidi mõistma oma seisundit. Vaatamata sellele asus menetlusalune isik sõidukit juhtima ja asulas kehtestatud ületas seejuures linnas liigeldes oluliselt ka kiirusepiirangut. Maakohus ei nõustu siinkohal kaebuse väidetega selles osas, et kiiruse ületamine toimus öösel, kedagi ta ohtu ei seadnud ning alkohol ei olnud tema organismile veel negatiivselt mõjunud. Lubatud sõidukiiruse ületamine on ohtlik igal juhul, olenemata ajast ja kohast. Alkoholi määr, mis tuvastati menetlusaluse isiku organismis, oli sedavõrd suur, et menetlusalune isik pidi seda tajuma ning väide, et alkohol ei olnud menetlusalusele isikule veel mõjunud, ei ole eluliselt usutav. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga selles, et eeltoodu alusel ei ole vaid põhikaristuse määramine piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. Lisakaristus on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema mitteosalemine liikluses.

Kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas kohaldanud lisakaristust miinimummääras. Maakohus leiab, et selline lisakaristuse tähtaeg on igati põhjendatud. Isegi selline lisakaristuse määr ei võimalda menetlusalust isikut lubada liiklusesse ja võimaldab menetlusalusel isikul teha endale selgeks/korrata

Liiklusseaduses sätestatud reeglid. Aluseid kohaldada lisakaristust alla sanktsiooni miinimummäära maakohus antud asjas ei tuvastanud.

Vastuseks kaebuse väidetele põhikaristuse suuruse vähendamise või lisakaristuse kohaldamise tühistamise põhjenduste osas märgib maakohus järgmist. Asjaolu, et menetlusalust isik

ut ei ole varem Liiklusseaduse järgi karistatud, on maakohus karistusmäära mõistmisel arvestanud. Arvestades kahe enamohtliku väärteo toimepanemist, annab just see asjaolu võimaluse määrata karistused sanktsioonide keskmises määras ja mitte neid ületavana.

Vastuseks kaebuse väidetele raske majandusliku olukorra, vanemate tervisliku seisundi ja töökoha olemasolu kohta märgib maakohus järgmist. Pannes toime väärteo, peab menetlusalune isik arvestama karistuse järgnemisega ning karistus ei saa ega tohi olla kindlasti selline, mille kandmist menetlusalune isik ei taju. Karistus peab ilmselgelt menetlusaluse isiku elukorraldust piirama. otamise Töökoha ka võimalus ei saa iseenesest olla mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest Karistusseadustiku §50 lg.2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.04.2010 otsus kohtuasjas nr.3-1-1- -10).

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada põhikaristuse suuruse osas, teha selles osas uus otsus ning rahuldada menetlusaluse isiku kokkuvõttes kaebus osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik