3-15-1106/82 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. september 2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-1106

Haldusasi

A.T. kaebus Võru Vallavalitsuse 12. märtsi 2015

korralduse nr 49 „Ehitusloa väljastamine“ tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12. novembri 2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A.T. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant A.T.

Vastustaja Võru vald

Kolmas isik I.R.

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.T. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12. novembri

2015 otsus muutmata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 10. oktoober 2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Võru Vallavalitsuse 12. märtsi 2015 korraldusega nr 49 otsustati väljastada I.R. ehitusluba

aiamaja rekonstrueerimiseks aadressil XXXX (katastritunnus XXXX), Kose alevikus Võru vallas.

2. 28. aprillil 2015 esitas A.T. Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Võru

Vallavalitsuse 12. märtsi 2015 korraldus nr 49 „Ehitusloa väljastamine“. Kaebuse kohaselt I.R.

poolt kavandatud aiamaja ja kuuri ümberehitus elamuks tekitab püsivad kahjulikud mõjutused

kaebuse esitaja kinnistule. Kavandatud kahekorruseline viilkatusega elamu paikneb vahetult

kaebaja kinnistu piiri ääres ja hakkab suures osas varjama päikesevalgust. Ehitusprojektis ei ole

elamu katusele kavandatud lumetõkkeid ega sadevee kogumise ja suunamise vahendeid.

Ehitamine on vastuolus Võru valla ehitusmäärusega. Kaebaja ei ole andnud nõusolekut kinnistu

piirile ehitamiseks.

Ühes kaebusega esitas A.T. taotluse kaevatava korralduse kehtivuse peatamiseks kohtumenetluse

ajaks.

3. 6. mai 2015 määrusega Tartu Halduskohus rahuldas A.T. esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas

vaidlustatud korralduse kehtivuse kuni haldusasjas kohtulahendi jõustumiseni. Samal päeval võttis

halduskohus kaebuse menetlusse ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse I. R.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4. 12. novembri 2015 otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.

5. Otsuse põhjenduste kohaselt asub XXXX maaüksus Võru valla üldplaneeringu kohaselt

tiheasustusega alal endise aianduskooperatiivi territooriumil, mis ehitusloa taotlemise hetkel oli

hoonestatud ning hoone asus juba esialgselt lähemal kui 4 meetrit kaebaja kinnistu piirist.

Tegemist ei ole uushoonestusega ning piirkonnas väljakujunenud ehitustraditsioon on

tiheasustusaladele (eelkõige suvilapiirkondadele) omane. Taotletav juurdeehitus on olemasoleval

ehitisel tühja nurga täis ehitamine paralleelselt naaberkinnistu piiriga. Juurdeehitus asub samal

joonel olemasoleva hoone välispiiriga naaberkinnistu krundipiiri suhtes.

6. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja oli teadlik naaberkinnistul asuva aiamaja

ümberehitustöödest ja kaasatud menetlusse juba alates 5. juunist 2012, mil väljastati I.R.

esmakordselt ehitusluba. Kaebaja on pöördunud vastustaja poole 16. aprillil 2013 ja 27. mail 2013.

Naaberkinnistu omaniku nõusoleku puudumine ei saa olla ehitusloa väljastamisest keeldumise

aluseks, kuna asja materjalidest nähtuvalt on ehitusloa taotleja korduvalt ehitusprojekti ümber

teinud ja kõik kaebaja viidatud tõkestavad asjaolud on lahendatud uue ehitusprojektiga.

7. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on XXXX krundi suurus väiksem kui 1000 m2 ja

ehitusprojekt jääb täisehitusprotsendilt 14,4 %-ga lubatud piiridesse, seega vastab ehitusluba

üldplaneeringule. Kuna Päästeamet on projekti kooskõlastanud, siis vastab see ka

tuleohutusnõuetele. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et ehitusprojektis ei ole kavandatud lume

tõkkeid ega sadevee kogumise ja suunamise lahendeid.

Võrreldes esialgse ehitusprojektiga on ehitusloa väljastamise aluseks olnud ehitusprojekti sisse

viidud olulised muudatused: hoone kõrgus on viidud madalamaks (varasema 5,583 meetri asemel

5,0 meetrile), projekteeritud on vihmavee rennid, vihmavee torud, lumetõkke piirded, välisvooder

ja tuulekastid on ette nähtud värvida tulekindlate värvidega.

8. 1/6 osal kaebaja kinnistust päikesevalguse puudumine ei kahjusta kinnisasja kasutamist

oluliselt. Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja väidetes, et Võru valla üldplaneeringu koostamisel

oli suvilapiirkondade ehitustingimuste väljatöötamisel oluliseks küsimuseks hoonete kõrgus ning

päikesevalguse tagamine kruntidel. Ekspertide arvamusele tuginedes jäädi seisukohale, et hoonete

püstitamisel suvilapiirkondades (krundid valdavalt alla 1000 m2) kõrgusega 5 meetrit ei saa

kahjustada naaberkruntide omanike õigusi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. 11. detsembril 2015 esitas A.T. apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu

otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

10. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on I.R. sisuliselt kavandanud uue hoone

püstitamise, sest ehitise maht ja pinnad suurenevad oluliselt ning varasem ühekordne kaldkatusega

hoone ehitatakse kahekorruseliseks viilkatusega elamuks. Kuna ehitusluba on antud aiamaja

rekonstrueerimiseks, siis ei ole ehitusprojekt vastavuses ehitusloaga. Seega ei ole ehitusluba

seaduslik. Ehitis asub 0,5 meetri kaugusel kaebaja kinnistu piirist, mistõttu on ilmne, et katuselt

langev lumi paiskub kaebaja krundile. Ehitusprojektis puuduvad lahendused sadevee

ärajuhtimiseks. Talveperioodil katab kavandatud hoone vari kaebaja kinnistu 16 meetri ulatuses ja

suvel 8 meetri ulatuses.

11. Halduskohus on alusetult keeldunud asja juurde võtmast Tõnu Jõgi inseneribüroo koostatud

ekspertarvamust, jättes arvestamata, et kohtu teavitus tõendite esitamise võimalikkusest jõudis

kaebajani hilinemisega.

12. 20. jaanuaril 2016 esitas Võru vald vastuse apellatsioonkaebusele, milles vaidleb

apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja hinnangul on halduskohtu otsus seaduslik ja põhjendatud.

13. A.T. on kavandatavast ehitustegevusest korduvalt teavitatud ning ta on käinud ehitusprojektiga

tutvumas Võru Vallavalitsuses. A.T. on esitanud mitmeid ettepanekuid projekti muutmiseks, mis

on ka ehitusprojekti sisse viidud. Muu hulgas muudeti katusekonstruktsiooni, mille tagajärjel leidis

lahenduse sadevete ja lume katuselt ärajuhtimine naaberkinnistut ohustamata.

14. Ehitusloa taotlus koos projektiga esitati Võru Vallavalitsuse poolt Tõnu Jõgile ülevaatamiseks

ning ekspertarvamuse esitamiseks. T. Jõgi koostas ehitusloa taotluse dokumentatsiooni

ülevaatamise protokolli 5. septembril 2013. Protokollis on välja toodud ehitusloa taotluse ja

ehitusprojekti puudused. Samuti juhib Tõnu Jõgi tähelepanu asjaolule, et projektis ei ole üheselt

mõistetav, kuidas katusekonstruktsioonide muutmise puhul tagatakse sadevee ärajuhtimine nii, et

see naaberkinnistule ei satu ning, et puudub naaberkinnistu omaniku kirjalik kooskõlastus

ehitustegevuseks. Antud protokolli alusel pöördus Võru Vallavalitsus I.R. e poole, kellel paluti

puudused likvideerida, mida antud isik osaliselt tegi, sest naabri nõusolekut endiselt ei saadud.

Parandustega projekt esitati Tõnu Jõgile ülevaatamiseks ning Tõnu Jõgi lisas väljastatud

protokollile käsikirjalise märkuse, et katusekonstruktsiooni muutmise ja sadevee ärajuhtimise

puudus on kõrvaldatud ning piirinaabri kooskõlastusest võib loobuda, kui ehitusprojektis nähakse

ette tulemüür lähemale kui 4 m piirist ehitatava hooneosa ja piiri vahele. Võru Vallavalitsus

arvestas Tõnu Jõgi kui eksperdi arvamust ehitusloa väljastamisel.

15. Ehitusloa sisust on näha planeeritav tegevus ning ehitusloa aluseks on ehitusprojekt, mille

järgi peab toimuma ehitamine ise. Vastustaja seisukohad kaevatava haldusakti andmisel nähtuvad

5. mail 2015 ja 4. juunil 2015 halduskohtule esitatud menetlusdokumentidest ning ehitusloa

väljastamisele eelnenud haldusmenetlusest.

16. 17.

jaanuaril

2016

esitas

I.R.

vastuse

apellatsioonkaebusele,

milles

vaidleb

apellatsioonkaebusele vastu.

17. Apellant väidab alusetult, et ehitusprojekt näeb ette uue hoone püstitamise. Apellandi väidet

ei toeta ükski tõend. Ehitusprojektist nähtuvalt hõlmab XXXXX aiamaja rekonstrueerimine

osaliselt piirdekonstruktsioonide muutmist ning samuti osalist kande- ja jäigastavate

konstruktsioonide muutmist ja asendamist, samuti ehitisealuse pinna ja suletud netopinna

suurenemist ning hoone mahu suurenemist väga vähesel määral. Apellandi vaidlustatud Võru

Vallavalitsuse korraldus on antud nimetatud ehitusprojekti alusel nimetatud ehitusprojektist

nähtuva lahenduse realiseerimiseks. Alusetu on ka apellandi väide, justkui ei oleks halduskohus

ehitusloa ja ehitusprojekti eset puudutavatele asjaoludele mistahes tähelepanu pööranud.

Halduskohus on vaidlustatud otsuse p-s 8 sõnaselgelt tuvastanud, et tegemist on olemasoleva

hoone rekonstrueerimisega, mitte uushoonestusega. Samuti on halduskohus vaidlustatud otsuse

p-s 9 põhjalikult analüüsinud ehitusprojekti, ning selle elluviimist võimaldava ehitusloa vastavust

Võru Vallavolikogu 9. aprilli 2008 määrusega nr 42 kinnitatud Võru valla üldplaneeringule ning

tuvastanud nende omavahelise kooskõla.

Samuti on halduskohus otsuse p-s 12 põhjalikult käsitlenud ja analüüsinud sadevete ärajuhtimisega

seonduvat. Arvestades, et vastav ehitusprojektist nähtuv lahendus on täna faktiliselt eksisteerivast

lahendusest tõhusam, jagades sademed ühtlaselt kõigile maja külgedele, peaks apellant ehitusloa

realiseerimise järel sademete pärast hoopis vähem muretsema.

Täiesti mõistmatu on apellandi väide, justkui kitsendaks ehitise rekonstrueerimine kuidagi tema

õigusi võimalikuks edaspidiseks ehitustegevuseks. Olemasoleva ehituse parendamine ilma ehitise

tegelikku asukohta muutmata ei saa kuidagi olla millegi taolise põhjuseks.

Apellandi kinnitusel on olemasoleva hoone kõrguseks 3,5 meetrit.

18. Ekslik on ka väide, nagu halvendaks hoone oluliselt naaberkinnistu valgustingimusi.

Talveperioodil kinnistule langev vari ei saa kuidagi mõjutada kaebaja kinnistu mõistlikku kasutust.

Mis puutub aga väidetavat varjamist suveperioodil, siis vegetatsiooniperioodil langeb vari

naaberkinnistule kokku vaid paari tunni jooksul ööpäevast. Kolmas isik on esitanud täpsed

sellekohased faktid ja joonised juba oma varasemas seisukohas (5. juunil 2015). Lisaks on

loomulik, et tiheasustusega piirkonnas tuleb naabritel leppida paratamatult sellega, et lähestikku

paiknev hoonestus põhjustab mingil määral varjavaid mõjusid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

19. Ringkonnakohus leiab, et A.T. apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu 12.

novembri 2015 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja

HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.

20. Apellatsioonkaebuses on A.T. jätkuvalt seisukohal, et Võru Vallavalitsuse 12. märtsi 2015

korraldus nr 49 „Ehitusloa väljastamine“ on õigusvastane, kuna sellega lubatakse kolmandal isikul

vaidlusalune hoone renoveerida, samas kui projekti kohaselt on sisuliselt tegemist uue hoone

püstitamisega, ehitamine toob kaasa sadevee ja lume juhtimise kaebaja kinnisasjale, hoone

kõrguse suurenemise tõttu jääb kaebaja kinnistu osaliselt päikesevalguseta, lisaks ei ole ette nähtud

tuletõkkeseina rajamine ning kaebaja kaotab võimaluse ehitusloa alusel püstitatava hoonega

vahetult külgneval kinnistu osal oma maatüki hoonestamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus otsuses apellandi väidetele vastanud ning need ei anna

alust pidada vaidlusaluse ehitusloa väljastamist õigusvastaseks.

21. Võru Vallavolikogu 9. aprilli 2008 määrusega nr 42 kehtestatud Võru valla üldplaneeringu ja

ehitusloa väljaandmise ajal kehtinud planeerimisseaduse § 3 lg 2 kohaselt asub kolmandale isikule

kuuluv XXXX maatükk detailplaneeringu kohustusega alal. Samas ei olnud detailplaneeringu

koostamine praegusel juhul nõutav PlanS § 3 lg 2 p-st 2 tulenevalt. Sarnaselt halduskohtuga

nõustub ringkonnakohus, et kolmandale isikule ehitise elamuks rekonstrueerimiseks väljastatud

ehitusluba ei ole vastuolus ehitusprojektiga. Ehitusprojektis ei ole ette nähtud olemasoleva ehitise

lammutamist ja uue püstitamist, vaid olemasoleva aiamaja piirdekonstruktsioonide muutmine ja

kandekonstruktsioonide osaline asendamine ning hoone laiendamine. Kuigi ehitusloas ei ole

hoone laiendamist otseselt nimetatud, nähtub Võru Vallavalitsuse 12. märtsi 2015 korraldusest nr

49 siiski selgelt, et ehitusloaga on lubatud kujundada hoone aiamajast ümber elamuks, s.t muu

hulgas suurendada hoone välismõõtmeid elamu funktsiooni täitmiseks vajaliku mahu

saavutamiseks.

Vastavalt ei pidanud ehitusloa väljastamisele eelnema detailplaneeringu koostamine ning

kohtumenetluses saab kontrollida ehitusloaga lubatud tegevuse kooskõla planeeringuga üksnes

Võru valla üldplaneeringu tasemel.

22. Võru valla üldplaneeringu seletuskirja p 2.1. järgi on nähakse elamumaa arendamisel ühe

eesmärgina ette aiamajade piirkondade ümberkujundamine elamupiirkondadeks. Olemasolevate

aianduskruntide (väiksemad kui 1000 m²) uushoonestamisel või olemasolevale hoonele

juurdeehituse tegemisel ei tohi krundi täisehitusprotsent ületada 20 % ning kavandatava hoone

maksimumkõrgus võib olla kuni 5 m.

Ringkonnakohus mõistab üldplaneeringut selliselt, et sellega on soovitud soodustada aiamajadele

juurdeehituste rajamist, määrates seejuures siiski ära nii maatükkide täisehitusmahu, kui ka

hoonete maksimaalse lubatud kõrguse. Asjas ei vaielda selle üle, et kolmandale isikule väljastatud

ehitusluba on kooskõlas valla üldplaneeringuga nii maatüki täisehitamise mahu kui ka hoone

kavandatud kõrguse osas. Iseenesest ei ole välistatud, et planeeringu tingimustega kooskõlas

kavandatud hoone rajamine siiski riivab naaberkinnisasja omaniku õigusi ülemääraselt. Küll loob

aga kehtiva planeeringu tingimuste järgimine tiheasustusega aladel eelduse, et naabrite õiguste

riive hoonele juurdeehituse rajamisel on mõõdukas. Pidades silmas ka aiamajade piirkondade

elamupiirkondadeks ümberkujundamise eesmärki, tuleb naabritel oma õiguste mõningast piiramist

taluda. Olemasolevale hoonele juurdeehituse tegemise keelamiseks peaks naaber seega osutama

oma omandiõiguse olulisele kahjustamisele.

23. Selliseks kahjustamiseks ei ole naaberkinnisasja omaniku nõusoleku puudumine ehitusloa

väljastamiseks. Võru valla ehitusmääruse § 7 lg 4 ls 2 sätestab tõepoolest nõude saada

naaberkinnisasja omaniku nõusolek ehitamiseks lähemale kui neli meetrit kinnisasja piirist. Samas

nähtub sama sätte esimesest lausest, et sellekohane nõue on seotud tuleohutusnõuete järgimise

kohustusega. Nimelt näeb ehitusmääruse § 7 lg 4 ls 1 ette, et ehitise projekteerimisel ja ehitamisel

tuleb jälgida ehitusjoont, hoonete vahekaugus peab vastama tuleohutusnõuetele. Vabariigi

Valitsuse 27. oktoobri 2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“

§ 19 lg-te 1 ja 2 järgi ei tohi tule levik ühelt ehitiselt teisele ohustada inimeste turvalisust ega

põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Selleks peab hoonetevaheline kuja

takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8

m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Käesoleval juhul ületab

kaebaja ja kolmanda isiku kinnistutel asuvate hoonete vaheline kuja üheksa meetrit (tl 67p). Seega

ei ole tuleohutusnõuete tagamiseks nõutav täiendavate ehituslike meetmete rakendamine ja

vastustaja ei olnud kohustatud panema kolmandale isikule tuletõkkeseina rajamise kohustust.

Ringkonnakohus järeldab eelnevast, et naaberkinnisasja omaniku nõusoleku saamise kohustuse

sidumine kinnisasja piirist lähemale kui neli meetrit ehitamise lähtub eeldusest, et nõutav

kaheksameetrine kuja jaguneb naabrite vahel võrdselt. Sellisena ei loo Võru valla

ehitusmääruse § 7 lg 4 absoluutset takistust ehitamiseks juhul, kui naaberkinnisasja omanik

nõusolekut ei anna. Riigikohus on 26. november 2002 otsuses asjas nr 3-3-1-64-02 (p 17)

sedastanud, et ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka

naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad.

Naaberkinnisasja omaniku nõusoleku puudumine pani seega vastustajale kohustuse kaaluda

kaebaja ja kolmanda isiku huve, kuna kinnistu piirile ehitamine paratamatult mõjutab kaebaja

kinnisasjale täiendava hoonestuse rajamise tingimusi. Käesolevas asjas on aga kolmanda isiku

huvi ehitamiseks ilmselgelt kaalukam kaebaja huvist ehitamist takistada. Kuna kolmanda isiku

kinnistul olemasolev hoone paikneb piiri lähedal ning seda kavatsetakse piiri suunas laiendada

üksnes osaliselt, siis ei mõjuta see oluliselt kaebaja kinnistule täiendava hoonestuse rajamise

võimalusi ega muuda tuleohutuskuja ulatust kaebaja kinnistul. Seejuures ei ole kaebaja väitnud, et

ta oleks võtnud samme abihoone rajamiseks kolmanda isiku hoone kujasse, vaid on ainult

konstanteerinud hüpoteetilist soovi abihoone rajamiseks oma kinnisasjale.

24. A.T. üheks etteheiteks on tema maatüki piiri lähedal asuva hoone kõrguse suurendamisega

kaasnev päikesevalguse varjamine.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga ainuüksi kaebaja sellekohasest väitest järeldada tema õiguste

olulist riivet. Kolmanda isiku 22. augusti 2016 menetlusdokumendis antud selgituse kohaselt on

olemasoleva hoone kõrguseks 3,5 meetrit. Kaebaja 31. augusti 2016 menetlusdokumendi kohaselt

on olemasoleva hoone kõrguseks mitte rohkem kui 3,2 meetrit, osaliselt vähem. Ehitusprojekti

järgi (tl 44) on hoone viilkatuse kavandatavaks kõrguseks viis meetrit. Seega kavandab kolmas

isik hoone kõrguse kuni kahekordset suurendamist. Samas suureneb hoone kõrgus viie meetrini

üksnes katuse harjal. Ülejäänud osas on katus madalam. Kaebaja ei ole kohtumenetluses ümber

lükanud kolmanda isiku vastuses antud selgitust päikesevalguse varjamise ulatuse kohta (tl 63p,

joonis tl 65p). Isegi arvestades, et kolmanda isiku joonis kajastab kaebaja kasutuses olevat kahte

maatükki ühe kinnisasjana (s.t XXXX naaberkinnistu moodustab üksnes poole kaebaja kasutatava

kinnistuna märgitud alast), ei ilmne sellest, et XXXX kinnisasi ehitise laiendamise järel olulisel

määral päikesevalgusest ilma jääks. Olukorras, kus kavandatava kõrgusega hoone ei varja kaebaja

kinnisasjal asuvale hoonele langevat päikesevalgust (kinnisasjadel ei asu hooned kohakuti),

suveperioodil ulatub varjatud ala maksimum mõne meetrini ja osal päevast puudub vari kaebaja

kinnistul üldse, ei ole alust pidada ehitusloaga lubatud hoone kõrguse suurendamist kaebaja õigusi

oluliselt piiravaks.

Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda kaebaja väide, et ta mõõtis lähedalasuva hoone varju

pikkuseks on 6,7 meetrit kella 12 ajal päeval. Kaebaja ei ole sellekohast tõendit esitanud ega tõendi

kogumist taotlenud. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, miks ei olnud sellekohase tõendi esitamine

võimalik asja arutamisel halduskohtus.

25. Kaebajaga tuleb nõustuda selles, et hoone rajamine kinnisasja piirile toob kaasa võimaluse, et

sademetena hoone katusele langenud lumi ja vesi jõuavad üle kinnisasja piiri naaberkinnisasjale.

Praegusel juhul tuleb kolmandal isiku ehitusprojekti kohaselt rajada viilkatusele lumetõkked ning

tagada vee ärajuhtimine rennide ja torude kaudu (tl 27p). Paljasõnaline on kaebaja väide, et

eeltoodu ei ole piisav, et välistada lume ja vee paiskumine katuselt tema kinnisasjale. Maapinnale

juhitud sadevee jõudmine kaebaja kinnisasjale sõltub aga maapinna kaldest. Ringkonnakohus

osutab, et ka asjaõigusseaduse § 143 lg-ga 1 on keelatud üksnes mõjutuste tahtlik suunamine

naaberkinnisasjale, kuid omanik peab taluma naaberkinnisasjalt lähtuvaid kahjulike mõjutusi, kui

see ei takista oluliselt tema kinnisasja kasutamist.

Kaebaja on viidanud kinnistu piiril asuva kaabli kahjustamisele sadevee jäätumisest ja sulamisest

tingituna. Kaabli kahjustamisest ei järeldu aga, et kavandatav ehitamine takistaks oluliselt kaebaja

kinnisasja kasutamist. Pigem viitab kaebaja väide sellele, et ilmastikust tingitud kahjulikud

mõjutused ilmnevad juba käesoleval ajal ega pruugi olla seotud kolmanda isiku kinnisasjal asuva

hoone rekonstrueerimisega. Ka peab ringkonnakohus oluliseks, et osa hoone katusele langevast

sadeveest juhitakse hoone sellesse külge, mis jääb kinnisasja piirist eemale.

26. Siinjuures tuleb rõhutada, et pärast kaebaja seisukohtade avaldamist on vastustaja tühistanud

kolmandale isikule 5. juunil 2012 väljastatud ehitusloa ning kolmas isik on korduvalt muutnud

ehitusloa väljastamise aluseks olevat projekti. Projekti on muudetud nii hoone kõrguse kui ka

sadevee ja lume ärajuhtimise osas. Hoone kavandatavat kõrgust vähendatud viie meetrini ja hoone

katusele lisati täiendavad lumetõkked ja vihmavee ärajuhtimiseks veerennid ja –torud.

27. Võru Vallavalitsuse 12. märtsi 2015 korralduses nr 49 puuduvad põhjendused miks on

kolmandale isikule ehitusloa väljastamine õigustatud olukorras, kus kaebaja ehitamisega ei nõustu,

leides, et see kahjustab tema õigusi. Võru Vallavalitsuse 22. augusti 2016 menetlusdokumendis on

vastustaja selgitanud, et vastustaja seisukohad ja kaalutlused nähtuvad halduskohtule 5. mail 2015

ja 4. juunil 2016 esitatud menetlusdokumentidest.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 sätestab, et kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult

põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti

andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2) ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud

(HMS § 56 lg 3).

Kohtupraktikas on siiski kinnistunud seisukoht, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada

haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et

haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel (vt RKHK 29. novembri 2012 otsus

asjas nr 3-3-1-29-12 ja 14. detsembri 2012 otsus asjas nr 3-3-1-33-12). Ringkonnakohus peab

käesolevas asjas põhjendatuks arvestada kohtumenetluses esitatud vastustaja põhjendustega, kuna

Võru Vallavalitsuse 5. juuni 2012 korraldusega nr 131 kolmandale isikule esmakordselt sama

hoone renoveerimiseks ehitusloa väljastamisele järgnenud haldusmenetluses on kaebaja esitanud

ka käesolevas kohtumenetluses esile toodud argumendid ja vastustaja on nendega arvestanud,

tühistades algselt väljastatud ehitusloa ning nõudes kolmandalt isikult projekti muutmist. Seetõttu

on ilmne, et kaevatava korralduse andmisel olid ehitusloa väljastamise otsustamiseks olulised

asjaolud vastustajale teada ning ei ole alust arvata, et vastustaja oleks ehitamise lubamisel jätnud

arvestamata kaebaja huvidega. Kohtumenetluses esitatud põhjendused on aga piisavad

veendumaks, et kaevatava korralduse andmisel ei ole vastustaja eksinud kaalutlusõiguse

teostamisel.

28. Ringkonnakohus tagastab A.T. 8. augusti 2016 menetlusdokumendi lisana esitatud

asendiplaani, projekti ja fotod. Asendiplaan on koostatud 14. augustil 2016, mistõttu ei saanud

vastustaja sellega kaevatava korralduse andmisel arvestada. Projekti joonis erineb ehitusloa

väljaandmisel aluseks olnud projektist, kuna selles ei kajastu hilisemalt tehtud muudatust hoone

kõrguse osas. Sarnased fotod on kohtutoimikus olemas (tl 61-62). Samuti tagastab kohus

8. augusti 2016 menetlusdokumendi lisaeksemplari.

29. Kolmas isik on taotlenud, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 6. mai 2015

määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Halduskohus on lahendanud kolmanda isiku

samasisulise taotluse 18. juuni 2015 määrusega, selgitades põhjalikult, miks ei ole esialgse

õiguskaitse abinõu tühistamine põhjendatud. I.R. ei ole väitnud, et esialgse õiguskaitse

kohaldamisel 6. mail 2015 ja esialgse õiguskaitse tühistamata jätmisel tuvastatud asjaolud oleks

käesolevaks ajaks oluliselt muutunud. Seetõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks esialgse

abinõu kohest tühistamist.

30. HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ja

kolmas isik ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja.

Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 nende kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ning

menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

Tiina Pappel

Einar Vene

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt