2-16-12509/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

2-16-12509

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 08.september 2016.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-12509 Tsiviilasi

RK hagi VK vastu abielu lahutamise nõudes

Hagihind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: RK, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx Kostja: VK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxxx

Menetluse liik Kirjalik eelmenetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada RK hagi. 2. Lahutada VK ja RK (endine x) xx.xx.xxxx xxxxxx xxxxxxxxxxx registreeritud abielu (dok nr x). 3. Taastada RK abiellumisel võetud perekonnanimi ja taastatud perekonnanimeks lugeda “x”. 4. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele.

MENETLUSKULUD Jätta kummagi poole poolt kantud menetluskulud poole enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetlus RK on esitanud Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagi VK vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja lahutada xx.xx.xxxx sõlmitud abielu VK, kuna poolte abielulised suhted on lõppenud, olles ainult aasta abielus. Abielu lahutamist perekonnaseisuametis on takistanud kostja nõusoleku puudumine.

Kostja on vastuses eelmenetlusteatele teatanud, et tal ei ole abielu lahutamise nõudele vastuväiteid ning ta võtab hagi õigeks.

Seoses asjaoluga, et kostja on abielu lahutamisega nõustunud, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt hagi

2-16-12509

rahuldada. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-le 3 kohaselt juhul, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lgle 4 alusel abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud.

Kohtu seisukoht ja õiguslikud põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg-le 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama sätte lg 2 alusel abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielusuhted on lõppenud. Osundatud sätete alusel ning hageja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Käesoleval juhul on poolte abielulised suhted lõppenud ning nad ei soovi abieluliste suhete taastamist. Poolte lepitamist peab kohus ebamõistlikuks, kuna mõlemad pooled on abielu lahutamisega nõus ega ole lepitamist taotlenud. Puuduvad alused hagi õigeksvõtu mittevastuvõtmiseks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagiavaldus abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Nimeseaduse § 11 lg 1 alusel võib kohus taastada abielu lahutamisel isiku taotlusel tema perekonnanime ning nimeseaduse § 11 lg 2 kohaselt võib selleks olla muuhulgas isiku esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi, milleks on „x“ ja mille taastamist hageja taotleb.

TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Pooled ei ole kulude teistsugust jaotust ka taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ingrid Niinemägi Kohtunik