1-15-10026/60 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. september 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-10026 (13250101213) Kohtukoosseis

Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Ivi Kesküla ja Orvi Tali Kohtuis

tungi sekretär Elina Huobolainen

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 22. august 2016, Tallinn Kriminaalasi Erik Valtmäe süüdistuses KarS § 209

lg 2 p 1, 3

(alates 01.01.2015

KarS § 209 lg 2 p 1, 4) järgi; Greete Reinsoni (Reinson) ses ja Alar Tiri süüdistu KarS § 209 lg 2 p 3 (alates 01.01.2015 KarS § 209 lg 2 p

4) järgi Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 26. mai 2016 otsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava Erik Valtmäe kaitsja Vahur Krinal,

süüdistatava Greete Reinsoni kaitsja Rünno Roosmaa Prokurör Ringkonnaprokurör Merry Tiitus Süüdistatavad

Erik Valtmäe, isikukood 37509176059, elukoht

XXX XXX XXX , , , emakeel eesti keel, töökoht:

XXX, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad,

väärteokorras karistatud 8-l korral, viimati:

Politsei - ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri

25.09.2015 otsusega LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 120 eurot.

2 Greete Reinson, isikukood 49204224922, elukoht

XXX, XXX, XXX, emakeel eesti keel, XXX,

kriminaal-

ja väärteokorras karistamata.

Kaitsjad

Vandeadvokaat Vahur Krinal, vandeadvokaat Rünno Roosmaa

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu 26. mai 2016 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-10026 Erik Jätta Pärnu Valtmäe ja Greete Reinsoni suhtes muutmata. 2. Kaitsjate a

pellatsioonid jätta rahuldamata.

3. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest määratud Erik Valtmäelt kaitsjale makstud tasu katteks 213 (kakssada kolmteist) eurot ja 60 senti ning Greete Reinsonilt 382 (kolmsada kaheksakümmend kaks) eurot ja 8 senti

riigieelarve tuludesse, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-s (a/a EE

EE502200221014193355), AS-s SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300).

Tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav taotlejale saadetavas makseinfos. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded , täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavaks kaitsja tegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist vahendusel.

SÜÜDISTUSED: 1. Erik Valtmäe kohtu alla antud süüdistatava tema, olles teadlik, et kooskõlas on na selles, et ravikindlustuse seadu -ga 55 lg 1, 2, se § võetakse ajutise töövõimetushüvitise maksmisel isiku kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal isikule arvestatud sotsiaalmaksuga arvutatud tulu ning

koo -ga 3 lg 2, skõlas vanemahüvitise seaduse § võetakse vanemahüvitise maksmisel ühe

kalendrikuu hüvitise suuruse arvutamisel aluseks hüvitise taotleja hüvitise õiguse tekkimise

päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaks, isikuna, kes oli ajavahemikul 18.01.2010 - 08.05.2013 OÜ Levirent juhatuse ainuliige, kes vastutas osaühingu tegevuse eest

ning kes omas õiguspädevust teha juhtimisotsuseid ja võimalust suunata juriidilise isiku tahet, lõi ühiselt ja kooskõlastatult Greete Reinsoniga Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonides

valeandmeid esitades väära ettekujutuse Reinsoni töötamisest OÜ G. -s Levirent ning G.

Reinsonile väljamakstud deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga

maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad.

3 Nimelt esitas E. Valtmäe OÜ Levirent maksustamisperioodide 2012 jaanuari - 2012 detsembri

kohta maksudeklaratsioonid, milles deklareeris OÜ Levirent poolt tehtud välj

amaksed G. Reinsonile:

2012. a väljamakse jaanuar- detsember Sotsiaal- maksuga maksustatud väljamaks Sotsiaalmaks 33% Kinnipeetud tulumaks 21% Kinnipeetud töötuskindlustus- makse 2,8% Kinni- peetud kogumis- pensioni- makse 2% Maksuvaba tulu Kokku: 40 204,68 13 267,54 7674,84 1125,73 804,09 1728,00 G. Reinson kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal residendist füüsilise isiku 2012 tulud - lu 40 204,68 eurot. eklaratsioonis, et ta on 2012 saanud OÜ st Levirent palga näol tu

Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses G. - Reinson ei töötanud OÜ s Levirent ega saanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu.

22.01.2013 esitati sünnitushüvitise saamise eesmärgil Eesti Haigekassa Pärnu osakonna

klienditeeninduse büroosse AS Ida igla ämmaemanda poolt väljastatud -Tallinna Keskha G.

Reinsoni sünnitusleht nr 13001013 perioodiga 15.01.2013 - 03.06.2013. Eelnimetatud

töövõimetuslehelt nähtuvalt on tööandja poolt täidetava lahtri täitnud äe, kes on

Valtm E.

kinnitanud, et G. Reinson virent ja isiku kalendrikuu kokkulepitud i tööandjaks on OÜ Le töötasu töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval on 4749,52 eurot.

Eesti Haigekassa, võttes aluseks maksudeklaratsioonidest tuleneva G. Reinsonile 2012

arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kandis 31.01.2013 Reinsoni arveldusarvele G. rasedus-

ja sünnitushüvitise summas 12 182,59 eurot.

Seose

- s poja kasvatamisega määrati G. Reinsonile vanemahüvitis alates 04.06.2013

12.08.2014. Vanemahüvitise arvestamise aluseks oli 2012 eritud OÜ Levirent poolt deklare

isikustatud sotsiaalmaks 13 267,56 eurot, millest lähtuvalt määrati G. Reinsonile hüvitis summas 2234,19 eurot. Sotsiaalkindlustusamet maksis G. Reinsonile 2013 juulis 1648,99 eurot ning alates 2013 augustist 1795,25 eurot. Seega on G. Reinsonile Sotsiaalkindlustusameti poolt seisuga 2014 kokku 24 987,24 eurot: juuli tehtud väljamakseid Maksmise aeg juuli 2013-august 2014 Vanemahüvitise suurus (eurodes) Väljamakstav vanemahüvitise miinimummäär Kahju riigile KOKKU 24 987,24 3630,76 21 356,5

Eeltoodust tulenev

- ja alt lõid E. Valtmäe ja G. Reinson ühiselt ja kooskõlastatult sünnitus

vanemahüvitiste saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, tekitades sellise tegevusega Eesti Vabariigile varalist kahju 2014 augusti seisuga 33 539,09 eurot, saades ise samas summas varalist kasu;

samuti E. 209 lg 2 p 1 Valtmäe isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, olles seega KarS §

nimetatud isik ning isikuna, kes oli ajavahemikul 30.06.2011 - 08.05.2013

OÜ Heldenau

juhat - ja Tolliametile use ainuliige, lõi ühiselt ja kooskõlastatult T.K-ga Maksu maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse T.K töötamisest OÜ-s

Heldenau ning T.K-le väljamakstud deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest

sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad.

Nimelt esitas E. Valtmäe OÜ Heldenau maksustamisperioodide 2012 juuni - 2012 detsembri

kohta maksudeklaratsioonid tagasiulatuvalt 08.01.2013, milles deklareeris OÜ Heldenau poolt tehtud

väljamaksed T.K-le järgnevalt:

4 2012. a väljamakse juuni- detsember Sotsiaal- maksuga maksustatud väljamaks Sotsiaal- maks 33% Kinnipeetud tulumaks 21% Kinni-peetud töötus- kindlustus- makse 2,8% Kinni- peetud kogumis- pensioni- makse 2% Maksu-vaba tulu Kokku: 18333,56 6050,07 3453,57 513,34 366,67 1008,00

T.K 12 kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal residendist füüsilise isiku 20

tuludeklaratsioonis, et ta on 2012 saanud OÜ palga näol tulu 18 -st Heldenau 333,56 eurot. Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses T.K -s Heldeanu ei töötanud OÜ ega saanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu.

14.02.2013 esitas E. Valtmäe OÜ Heldenau esindajana Eesti Haigekassale haigushüvitise

saamise eesmärgil perearsti poolt väl töövõimetuslehe nr jastatud T.K 15741, millel on

märgitud T.K

töövabastusperioodiks 23.01.2013 - 08.02.2013. Eelnimetatud

töövõimetuslehelt nähtuvalt on tööandja poolt täidetava lahtri täitnud E. tmäe, kes on Val

kinnitanud, et T.K kalendrikuu kokkulepitud tööandjaks on OÜ Heldenau ning T.K töötasu töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval on 2500 eurot.

Eesti Haigekassa, võttes aluseks maksudeklaratsioonidest tuleneva T.K-le 2012 arvestatud

sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kandis 25.02.2013 T.K arveldusarvele haigushüvitise summas 264,55 eurot. Eeltoodust tulenevalt lõid E. Valtmäe ja T.K ühiselt ja kooskõlastatult töövõimetushüvitise

saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse,

tekitades sellise tegevusega Eesti Vabariigile varalist kahju 264,55 eurot, saades ise samas

summas varalist kasu;

samuti E. kes oli ajavahemikul 30.06.2011 - 08.05.2013 Valtmäe isikuna, OÜ Heldenau juhatuse

ainuliige, lõi ühiselt ja kooskõlastatult Alar Tiriga Maksu- ja Tolliametile

maksudeklaratsioonides valeandmeid - esitades väära ettekujutuse A. Tiri töötamisest OÜ s

Heldenau ning A. amakstud deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest Tirile välj sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad.

Nimelt esitas E. Valtmäe OÜ Heldenau maksustamisperioodide 2012 juuni - 2012 detsembri

kohta maksudeklaratsioonid tagasiulatuvalt 08.01.2013, au poolt milles deklareeris OÜ Helden tehtud väljamaksed A. Tirile järgnevalt:

2012. a väljamakse kuu juuni- detsember Sotsiaal- maksuga maksustatud väljamaks Sotsiaal- maks 33% Kinnipeetud tulumaks 21% Kinni- peetud töötus- kindlustus- makse 2,8% Kinni- peetud kogumis- pensioni- makse 2% Maksu-vaba tulu Kokku: 18333 56 6050 07 3453 57 513 34 366 67 1008 00

A. Tiri kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal residendist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsi - 333,56 eurot. oonis, et ta on 2012 saanud OÜ st Heldenau palga näol tulu 18

Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses A. -s Heldeanu Tiri ei töötanud OÜ ega saanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu.

5 Kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal esitati OÜ Heldenau esindaja E. Valtmäe poolt

Eesti Haigekassale haigushüvitise saamise eesmärgil perearsti poolt väljastatud A. Tiri töövõimetusl illel on märgitud A. Tiri töövabastusperioodideks vastavalt ehed nr 5415 ja 5509, m

21.01.2013-06.02.2013 ja 25.02.2013-22.03.2013.

Eelnimetatud töövõimetuslehtedelt nähtuvalt on tööandja poolt täidetava lahtri täitnud E.

Valtmäe, kes on kinnitanud, et A. Tiri tööandjaks on OÜ H

eldenau ning isiku kalendrikuu kokkulepitud töötasu töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval on 2500 eurot.

Eesti Haigekassa, võttes aluseks maksudeklaratsioonidest tuleneva A. Tirile 2012 arvestatud

sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kandis 25.02.2013 Alar Tiri arveldusarvele haigushüvitise summas 250 eurot ning 07.06.2013 499,99 eurot.

Eeltoodust tulenevalt lõid E. Valtmäe ja A. Tiri ühiselt ja kooskõlastatult töövõimetushüvitise

saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse,

tekitades sellise tegevusega Eesti Vabariigile varalist kahju 749,99 eurot, saades ise samas

summas varalist kasu;

samuti E. isikuna, kes oli ajavahemikul 30.06.2011 - 08.05.2013 Valtmäe OÜ Heldenau juhatuse

ainuliige, lõi ühiselt ja kooskõlastatult JO-ga Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmeid e

-s Heldenau ning - sitades väära ettekujutuse JO töötamisest OÜ JO le väljamakstud

deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad.

Nimelt esitas E. Valtmäe OÜ Heldenau maksustamisperioodide 2012 juuni - 2012 detsembri

kohta maksudeklaratsioonid tagasiulatuvalt 08.01.2013, u poolt milles deklareeris OÜ Heldena tehtud väljamaksed JO-le järgnevalt: 2012. a väljamakse kuu juuni- detsember Sotsiaal- maksuga maksustatud väljamaks Sotsiaal- maks 33% Kinnipeetud tulumaks 21% Kinni- peetud töötus- kindlustus- makse 2,8% Kinni- peetud kogumis- pensioni- makse 2% Maksu-vaba tulu Kokku: 18333,56 6050,07 3453,57 513,34 366,67 1008,00

JO ajal r

kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata esidendist füüsilise isiku 2012 tuludeklarat -st Heldenau palka 18 333,56 eurot. sioonis, et ta on 2012 saanud OÜ

Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses

-s Heldeanu ega JO ei töötanud OÜ saanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu.

Kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal esitati OÜ Heldenau esindaja poolt Eesti Haigekassale haigushüvitise saamise eesmärgil perearsti poolt väljastatud töövõimetusleht JO nr

5080, millel on märgitud töövabastusperioodiks 14.01.2013 JO -27.01.2013. Eelnimetatud

töövõimetuslehelt nähtuvalt on tööandja poolt täidetava lahtri täitnud E. tmäe, kes on Val

kinnitanud, et

JO tööandjaks on OÜ Heldenau ning isiku kalendrikuu kokkulepitud töötasu töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval on 2619,01 eurot.

Eesti Haigekassa, v eklaratsioonidest tuleneva -le 2012 arvestatud õttes aluseks maksud JO

sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kandis 08.02.2013 isiku arveldusarvele haigushüvitise summas 166,67 eurot.

6

Eeltoodust tulenevalt lõid E. tmäe ja ühiselt ja kooskõlastatult töövõimetushüvitise Val JO

saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse,

tekitades sellise tegevusega Eesti Vabariigile varalist kahju 166,67 eurot, saades ise samas

summas varalist kasu;

samuti E. isikuna, kes oli ajavahemikul 30.06.2011 - 08.05.2013 Valtmäe OÜ Heldenau juhatuse

ainuliige, lõi ühiselt ja kooskõlastatult ÕO-ga Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonides

valeandmeid

-s Heldenau ning -le esitades väära ettekujutuse ÕO töötamisest OÜ ÕO

väljamakstud deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest

summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse

aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad. Valtmäe OÜ

melt esitas E. Ni

Heldenau maksustamisperioodide 2012 juuni - 2012 detsembri kohta maksudeklaratsioonid

tagasiulatuvalt 08.01.2013, milles deklareeris OÜ Heldenau poolt tehtud väljamaksed ÕO-le järgnevalt: 2012. a väljamakse kuu november- detsember Sotsiaal- maksuga maksustatud väljamaks Sotsiaal- maks 33% Kinni- peetud tulumaks 21% Kinni-peetud töötuskindlustus- makse 2,8% Kinni- peetud kogumis- pensioni- makse 2% Maksu-vaba tulu Kokku: 3509,62 1158,17 641,16 98,27 70,19 288,00

ÕO kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal residendist füüsilise isiku 2012 tulud - eklaratsioonis, et ta on 2012 saanud OÜ st Heldenau palga näol tulu 3509,62 eurot. Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses

- Heldeanu ega ÕO ei töötanud OÜ s saanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu.

OÜ Heldenau esindaja poolt esitati 22.02.2013 Eesti Haigekassale haigushüvitise saamise

eesmärgil perearsti poolt välja töövõimetusleht r 13193, millel on märgitud statud ÕO n ÕO

töövaba 18.02.2013. Eelnimetatud töövõimetuslehelt nähtuvalt on stusperioodiks 23.01.2013- tööandja poolt täidetava lahtri täitnud E. Valtmäe, kes on tööandjaks on OÜ

kinnitanud, et ÕO

Heldenau ning isiku kalendrikuu kokkulepitud töötasu töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval on 2353,15 eurot. Eesti Haigekassa ei maksnud - ÕO le haigushüvitist summas 277, 07 eurot välja, kuna tuvastas, et tegelikkuses puudus isikul haigestumise perioodil OÜ Heldenau kindlustus.

Eeltoodust tulenevalt lõid E. Valtmäe j Õ ühiselt ja kooskõlastatult töövõimetushüvitise a O

saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, kuid kuritegu jäi lõpule viimata nende tahtest mitteolenevatel põhjustel ning Eesti Haigekassa ei maksn - ; ud haigushüvitist ÕO le välja

samuti E. isikuna, kes oli ajavahemikul 30.06.2011 - 08.05.2013 Valtmäe OÜ Heldenau juhatuse

ainuliige, lõi ühiselt ja kooskõlastatult RL-ga Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonides

valeandmeid esitades v

-s Heldenau ning -le äära ettekujutuse RL töötamisest OÜ RL

väljamakstud deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest

summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse alu

seks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad.

7

Nimelt esitas E. Valtmäe OÜ Heldenau maksustamisperioodide 2012 juuni - 2012 detsembri

kohta maksudeklaratsioonid tagasiulatuvalt 08.01.2013, au poolt milles deklareeris OÜ Helden tehtud väljamaksed RL-

le järgnevalt: 2012. a väljamakse juuni- detsember Sotsiaal- maksuga maksustatud väljamaks Sotsiaal- maks 33% Kinnipeetud tulumaks 21% Kinni- peetud töötus- kindlustus- makse 2,8% Kinni- peetud kogumis- pensioni- makse 2% Maksu-vaba tulu Kokku: 18333,56 6050,07 3453,57 513,34 366,67 1008,00

RL

kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal residendist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsi -st Heldenau palka, s.o tulu 18 333,56 eurot. oonis, et ta on 2012 saanud OÜ

Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses

-s Heldeanu ega RL ei töötanud OÜ saanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu. RL nimelt ei ole esitatud töövõimetuslehte, mistõttu ei ole talle tehtud Eesti Haigekassa poolt ka väljamakseid, seega jäi antud kelmuse episood katsestaadiumisse;

samuti E. isikuna, kes on alates 21.05.2012 Valtmäe OÜ Uninipp juhatuse ainuliige, lõi ühiselt ja

kooskõlastatult SV-ga Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades

väära ettekujutuse töötamisest OÜ le väljamakstud deklareerimisele ja SV -s Uninipp ning - SV tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist

kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud

sotsiaalmaksu summad. Nimelt esitas E. 2012 Valtmäe OÜ Uninipp maksustamisperioodide

juuni - 2012 detsemberi kohta maksudeklaratsioonid tagasiulatuvalt 08.01.2013, millel deklareeriti

SV kohta järgmist: 2012. a väljamakse juuni- detsember Sotsiaal- maksuga maksustatud väljamaks Sotsiaalmaks 33% Kinnipeetud tulumaks 21% Kinnipeetud töötus- kindlustus- makse 2,8% Kinni- peetud kogumis- pensioni- makse 2% Maksu- vaba tulu Kokku: 21125,86 6971,53 4011,80 591,52 422,52 1008,00

SV kinnitas kohtuee 2012 lses menetluses täpselt tuvastamata ajal residendist füüsilise isiku tulud -

eklaratsioonis, et ta on 2012 saanud OÜ st Uninipp palga näol tulu 21 125,86 eurot.

Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses

-s Uninipp ega SV ei töötanud OÜ saanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu.

22.03.2013 esitati sünnitushüvitise saamise eesmärgil Eesti Haigekassale Pärnu Haigla SA

ämmaemanda poolt väljastatud sünnitusleht nr 0 SV 0073421 perioodiga 17.03.2013 - 03.08.2013. Eelnimetatud töövõimetuslehelt nähtuvalt on tööandja poolt täidetava lahtri täitnud E. Valt

mäe, kes on kinnitanud, et SV tööandjaks on OÜ Uninipp.

29.05.2013 esitas X- SV tee kaudu muuhulgas elektroonilise taotluse vanemahüvitise määramiseks, milles ta märkis sotsiaalmaksu maksjaks ka OÜ Uninipp ning viimase äriühinguga seotud isikustatud sotsiaalmaksuks 6971,51 eurot.

Alate -

s 04.08.2013 määrati SV le vanemahüvitis, mille arvutamisel võeti aluseks 2012

sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, s.h Uninipp OÜ poolt on tasutud sotsiaalmaks eest SV

6971,51 eurot.

21.05.2013 koostas Maksu- ja SV poolt jäi kuritegu lõpule viimata, kuna

Tolliamet maksuotsuse nr 12.2-3/13951-12, millest tulenevalt vähenes OÜ Uninipp

8 maksukohustus P - ning sünnitushüvitise ja vanemahüvitise maksmisel võeti arvesse ainult AS i poolt ta tud sotsiaalmaksu summad. su

Eeltoodust tulenevalt lõid E. Valtmäe ja ühiselt ja kooskõlastatult töövõimetushüvitise SV

saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, kuid kuritegu jäi lõpule viimata nende tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna le sünnitus SV- - ja vanemahüvitise maksmisel võeti arvesse ainult P -i poolt tasutud sotsiaalmaks eest; AS SV

samuti E. olles ajavahemikul 16.05.2011 - 26.06.2013 Valtmäe OÜ Trehver Grupp juhatuse

ainuliige, kes vastutas osaühingu tegevuse eest ning kes omas õiguspädevust teha

juhtimisotsuseid ja võimalust suunata juriidilise isiku tahet, lõi Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse enda töötamisest eelnimetatud

äriühingus ning väljamakstud summadelt deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest

sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad. Nimelt e

lt maksustamisperioodide sitas E. Valtmäe 08.01.2013 OÜ Trehver Grupp tagasiulatuva 2012 juuni - 2012 detsember kohta ning 05.02.2013 s maksudeklaratsiooni 2013 jaanuari esita

ning 10.04.2013 veebruari deklareeris ja märtsi kohta ning endale tehtud väljamaksete kohta järgmist: November 2012- veebruar 2013väljamakse kuu Sotsiaal- maksuga maksustatud väljamaks Sotsiaalmaks 33% Kinnipeetud tulumaks 21% Kinnipeetud töötus- kindlustus- makse 2,8% Kinni- peetud kogumis- pensioni- makse 2% Maksu- vaba tulu Kokku: 15729,12 5190,61 3023,61 440,42 314,58 576,00

E. isiku Valtmäe kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal residendist füüsilise

2012 tulud - eklaratsioonis, et ta on 2012 saanud OÜ st Trehver Grupp palga näol tulu 7897,46

eurot. Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses E. -st Valtmäe ei saanud OÜ

Trehver Grupp deklareeritud suuruses tulu. 26.03.2013 esitati ehver Grupp esindaja E. OÜ Tr

Valtmäe poolt Eesti Haigekassale haigushüvitise saamise eesmärgil arsti poolt väljastatud E.

Valtmäe töövõimetusleht r 79160, millel on märgitud E. Valtmäe töövabastusperioodiks n

05.03.2013-

18.03.2013. Eelnimetatud töövõimetuslehelt nähtuvalt on tööandja poolt täidetava lahtri täitnud E. Valtmäe, kes on kinnitanud, et tema tööandjaks on OÜ Trehver Grupp ning isiku

kalendrikuu kokkulepitud töötasu töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval on 3915,82 eurot. Eesti Haigekassa, võttes alu deklaratsioonidest tuleneva E. Valtmäe 2012 seks maksu arvestatud

sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kandis 07.06.2013 isiku arveldusarvele hooldushüvitise

summas 389,93 eurot

. Eeltoodust tulenevalt lõi E. Valtmäe töövõimetushüvitise saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, tekitades

sellise tegevusega Eesti Vabariigile varalist kahju 389,93 eurot, saades ise samas summas varalist kasu. Eeltoodust tulenevalt pani E. 3 (alates 01.01.2015 KarS Valtmäe pani toime KarS § 209 lg 2 p 1,

§ 209 lg 2 p 1, 4) järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis.

9

2. Greete Reinson

on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema lõi ühiselt ja

kooskõlastatult ajavahemikul OÜ Levirent 18.01.2010 - 08.05.2013 juhatuse ainuliikme E.

Valtmäega Maksu udeklaratsioonides valeandmeid esitades väära - ja Tolliametile maks ettekujutuse enda töötamisest OÜ-s Levirent ning temale väljamakstud deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist

kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud

sotsiaalmaksu summad. Nimelt esitas E. nt maksustamisperioodide 2012 Valtmäe OÜ Levire

jaanuar - 2012 detsembri kohta maksudeklaratsioonid, milles deklareeris OÜ Levirent poolt teh d G. Reinson

tud väljamakse ile järgnevalt:

2012. a väljamakse Sotsiaal- maksuga maksustatud väljamaks Sotsiaalmaks 33% Kinnipeetud tulumaks 21% Kinnipeetud töötuskindlustus- makse 2,8% Kinni- peetud kogumis- pensioni- makse 2% Maksuvaba tulu Kokku: 40 204,68 13 267,54 7674,84 1125,73 804,09 1728,00

G. Reinson kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal residendist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsioonis, et ta on 2012 - saanud OÜ st Levirent palga näol tulu 40 204,68 eurot. Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses G. -s Levirent Reinson ei töötanud OÜ ega saanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu.

22.01.2013 esitati sünnitushüvitise saamise eesmärgil Eesti Haigekassa Pärnu osakonna

klienditeeninduse büroosse AS Ida Tallinna Keskhaigla ämm da poolt väljastatud G. - aeman

Reinsoni sünnitusleht nr 13001013 perioodiga 15.01.2013 - 03.06.2013. Eelnimetatud

töövõimetuslehelt nähtuvalt on tööandja poolt täidetava lahtri täitnud E. Valtmä

e, kes on

kinnitanud, et G. Reinsoni tööandjaks on OÜ Levirent ning isiku kalendrikuu kokkulepitud töötasu töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval on 4749,52 eurot.

Eesti Haigekassa, võttes aluseks maksudeklaratsioonidest tuleneva G. Reinsonile 2012

arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kandis 31.01.2013 G. Reinsoni arveldusarvele rasedus-

ja sünnitushüvitise summas 12 182,59 eurot. Seoses p

- 12.08.2014. oja kasvatamisega määrati G. Reinsonile vanemahüvitis alates 04.06.2013

Vanemahüvitise OÜ Levirent poolt deklareeritud isikustatud arvestamise aluseks oli 2012

sotsiaalmaks 13 267,56 eurot, millest lähtuvalt määrati G. Reinsonile hüvitis summas 2234,19 eurot. Sotsiaalkindlustusamet maksis G. Reinsonile 2013 juulis 1648,99 eurot ning alates 2013 augustist 1795,25 eurot. Seega on G. Reinsonile Sotsiaalkindlustusameti poolt seisuga 2014 juuli tehtud väljamakseid 24 987,24 euro eest: Maksmise aeg juuli 2013- august 2014 Vanemahüvitise suurus (eurodes) Väljamakstav vanemahüvitise miinimummäär Kahju riigile KOKKU 24 987,24 3630,76 21 356,5

Eeltoodust tulenevalt lõid . Valtmäe ja G. Reinson ühiselt ja kooskõlastatult sünnitus E

- ja

vanemahüvitiste saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, tekitades sellise tegevusega Eesti Vabariigile varalist kahju 2014 augusti seisuga 33 539,09 eurot, saades ise samas summas varalist kasu.

Seega G. Reinson, grupis koos E. Valtmäega, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega, kui sellega on teisele isikule tekitatud

10

varaline kahju, (alates 01.01.2015 ) pani toime KarS § 209 lg 2 p 3 KarS § 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS: 3. Maakohtu otsusega tunnistati

E. Valtmäe süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.2015 rS Ka

§ 209 lg 2 p 1, 4) järgi ning mõisteti KarS § 68 aluse loeti karistuseks 3 aastat vangistust.

karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamine 06.11.2013- ja loeti 08.11.2013.a, s.o 3 päeva

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 aastat alusel pööra koheselt täitmisele 6 kuud vangistust ning ülejäänud vangistuse osa, s.o 2 aastat 5 ti kuud 27 päeva vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata kui E. Valtmäe ei pane 3 aastase

katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täitab KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid -

kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal on süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

- X ; 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XX

l kriminaalhooldusosakonda 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järe registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuupäev. Koheselt ärakandmisele kuuluv vangistus pöörata

täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ja Valtmäel ilmuda vangistust kandma vanglasse kutse E. peale.

G. Reinson 2 p 3 ( 4) tunnistati süüdi KarS § 209 lg alates 01.01.2015 KarS § 209 lg 2 p järgi

ning mõisteti KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

karistus täielikult täitmisele pööramata kui G.

Reinson ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime

uut kuritegu - ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal on süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

- X ; 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XX

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks loeti

kohtuotsuse kuupäev.

Menetluskuludena mõisteti Valtmäelt riigi tuludesse välja riigi õigusabi E. sundraha 645 eurot, kulu 792 eurot, tunnistaja

ÕO sõidukulu ning saamata jäänud töötasu summas 15,50 eurot (s.o ca

1/3 ulatuses), kokku 1452,50 eurot; Reinsonilt sundraha 645 eurot, riigi G. mõisteti välja

11 õigusabi kulu summas 1032 eurot, tunnistaja sõidukulu ning saamata jäänud töötasu summas ÕO 15,50 eurot (s.o ca 1/3 ulatuses), kokku 1692,50 eurot.

Sama otsusega on süüdi mõistetud veel A. Tiri, kuid tema osas ei ole otsust apellatsiooni korras vaidlustatud.

4.

Maakohus leidis, et nii E. Valtmäe süü KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 209 lg 2 p 4) 1, 4) kui G. Reinsoni süü KarS § 209 lg 2 p 3 (alates 01.01.2015 KarS § 209 lg 2 p järgi on kohtuistungil hinnatud tõenditega tõendamist leidnud. Maakohus tuvastas kokkuvõtvalt, et riigi petmise nimel, eesmärgiga saada varalist kasu, lõi E. Valtmäe endale mitmeid äriühinguid ning otsis enda plaanidega kaasaminevaid mehi ja rasedaid naisi ning temale kuuluvad äriühingud olid reaalselt mittetegutsevad. ühiselt ja G. Reinson

kooskõlastatult OÜ Levirent juhatuse ainuliikme E. Valtmäega pani e, mistõttu d toime pettus

eksimusse sattunud Eesti Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusamet on teinud väljamakseid ning riigile on seeläbi tekitatud varaline kahju. ii E. Valtmäe kui G. Reinson esitasid MTA N -le samu valeandmeid riigi eksitamiseks. Kohus asus seisukohale, G. Reinson panid teo et ja E. Valtmäe, toime kavatsetult ja , esitades teadvalt maksudeklaratsioonides valeandmeid ning kooskõlastatult luues -s Levirent. sellega väära ettekujutuse G. Reinsoni töötamisest OÜ G. Reinsoni ütlusi pidas kohus ebausaldusväärseteks ning tõendite kogumiga mittehaakuvateks.

APELLATSIOONID: 5. Apellandid paluvad Maakohtu otsuse vaidlustasid apellatsiooni korras süüdistatavate kaitsjad. E. Valtmäe ja G. Reinsoni suhtes tehtud süüdimõistev otsus tühistada ja teha uus otsus, millega mõista süüdistatavd neile esitatud süüdistuste järgi õigeks.

5.1. E. Valtmäe kaitsja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusnorme.

Kaitsja seisukohad on järgmised:

E. tegutses Valtmäe OÜ Levirent, OÜ Heldenau, OÜ Uninipp ja OÜ Trehver kohusetundliku

juhina.

Erinevalt kohtu järeldusest ei olnud tema teod ettevõtete juhatuse liikmena suunatud

mitte kelmuse toimepanemisele, vaid juhatuse liikme kohustuste täitmisele. Kelmus eeldab

tegevuse tulemusena varalise kasu saamist, kuid E. oma tegevuse kaudu Valtmäe ei saanud olulist varalist kasu, sest süüdistuse kohaselt on talle välja makstud haigusrahasid 389.93 eurot (OÜ Trehver Grupp). Ülejäänud, ö kasu põhineb pelgal Valtmäe saanuks osa n. t oletusel, et E. tema töötajatele väljamakstud toetustest ja hüvitistest endale;

kelmuse objektiivne koosseis eeldab kannatanu määratlemist ja menetluses osalemist.

Käesolevas asjas pole kedagi kannatanuks tunnistatud ja kohtulikus menetluses pole

süüdistat vatel olnud võimalust kannatanule küsimusi esitada. Kõik süüdistuses märgitud a

juriidilised isikud on Äriregistrist nõusolekul , mistõttu saab järeldada, et riik MTA kustutatud on

maksuameti kaudu nõustunud asjaoluga, et nende tegevuses puuduvad ettevõtlusega seotud

minetused;

kuigi kohus leidis see olla , et töötajate töötasuna deklareeritud summad on liiga suured, ei saa

kelmuse objektiivse koosseisu sisustamisel tõendusliku tähtsusega. Iga ettevõte kujundab oma palgapoliitikat iseseisvalt. Sularahatehingud on lubatavad, mistõttu on alusetu väita, et inimesed

12

pole oma töö eest raha saanud. Lisaks sellele kanti arvestatav osa töötasusid otse töötajate pangakontodele;

k

äesolevat asja võinuks arutada maksukuritegusid käsitletavate sätete alusel. Arusaamatu on

kohtu käsitluse erinevus ettevõtte poolt võimalike valeandmete esitamise puhul, mis tulenevad

erinevatest deklaratsioonidest. Tulu-ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides valeandmete esitamist

käsitletakse kelmusena KarS § 209 sätete alusel, kuid käibedeklaratsioonides valeandmete

esitamise puhul käsitletakse neid tegusid KarS § 3891

järgi maksukohustuse varjamise ja tagastusnõude suurendamisele suunatud kuriteona. on seisukohal, et mõlemal puhul on Apellant tegemist samaliigilise teoga, sest pole vahet, kas maksuameti poolt tagastatakse alusetult saadud raha ettevõttele või füüsilisele isikule. ümber kvalifitseerida ja asjas menetlus Antud teod tulnuks

lõpetada, sest nende tegudega pole riigile suures ulatuses kahju tekitatud.

5.2. G. Reinsoni kaitsja leiab, et puudutavat neid süüdistatavat e järelduste tegemisel on kohus ebapiisa ning

. Kaitsja valt põhjendanud tõlgendanud vastuolulised tõendid süüdistatava kahjuks põhjendab oma seisukohti järgmiselt

:

Apellandi arvates ei ole võimalik prokuröri poolt 07.04.2016 istungil kohtule esitatud 12 koopiat OÜ Levirent poolt oonidest tõlgendada muud MTA- esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsi le

kui firma tegelemist maksumenetlusega ning seetõttu allub firma selline tegevus MKS

regulatsioonile. Kui on tekkinud kahtlus maksupettusele, siis arvestades maksupettuste kohta kehtestatud karistusõiguslikku eriregulatsiooni, oleks mõeldav rääkida maksusüüteost.

Apellant on jätkuvalt seisukohal, et sõltumata süüdistuse sisulisest paikapidavusest, ei saa G. Reinsonile esitatud süüdistuse kvalifikatsiooniks olla KarS § 209, sest maksumenetluse raames toimepandud pettused, mis on suunatud riigi maksutulude vähendamisele, on subsumm ritavad ee üksnes maksusüütegudena;

p olt kohtule esitatud G. Reinson rokuröri po i ütlused tulnuks tõendite kogumist kõrvale jätta

kait . On visuaalselt veenev, et viidatud protokollis seõiguse rikkumise tõttu puudub märge, et

ülekuulatav ei soovi kaitsjat, mis tähendab, et seda küsimust lihtsalt ei käsitletud. Kohus on otsuses asunud teistsugusele seisukohale ja kasutanud i ; G. Reinsoni ütlus tõendina

kohtu seisukoht, nagu poleks eluliselt usutav, et G. Reinson sai lendlehtede jagamise eest nii suurt töötasu, on tõendite pinnalt vastuoluline. Puuduvad igasugused kohtupoolsed põhjendused,

millistele tõenditele tuginedes taoline seisukoht on kujunenud. Seda enam, et 07.04.2016 kohtuistungil väljendas kohus selge keelu jälitusprotokollide kasutamiseks tõendina.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

6. toetavad kaitsjate poolt esitatud apellatsioone. Kaitsjad Süüdistatavad jäävad esitatud apellatsioonide juurde.

Prokuröri arvamuse kohaselt otsus seaduslik ja põhjendatud ja apellatsioonide on maakohtu alusel tühistamisele ei kuulu. ega menetlusõiguse norme. Kohus ei ole rikkunud materiaal- Palub jätta otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

KOHTU

KOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

13 7. Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonidega, tuli alljärgnevatele järeldustele. Sisuliselt ei ole apellatsioonides esitatud mingeid uusi maakohtule mitteteadaolevaid asjaolusid

ning kaitsjad taotlevad olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt

süüdistatava õigeksmõistmist te neile inkrimineeritud kuriteoepisoodides. Apellatsioonides esitatud taotlust tudes leiab, est läh kohtukolleegium, hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis, et maakohtu otsus süüdistatava süü, käitumisele antud juriidilise hinnangu ja mõistetud te nende

karistust

e osas, on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja küllaldaselt motiveeritud.

Kohtukolleegium leiab, et maakohus on vaidlustatud kohtuotsuses

analüüsinud süüdistatavate

süüd tõendavaid tõendeid nii eraldi, kui ka kõrvutanud neid omavahel ning loogiliselt ja

arusaadavalt ülesehitatud arutluses jõudnud põhjendatult järeldustele süüdi süü osas. statava te

Tõendite põhjalik analüüs on maakohtu otsuses ära toodud ja tehtud järeldustele nendest

jõudmine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning , erinevalt G. Reinsoni kaitsja seisukohast, veenev. Põhjalikult ja veenvalt on maakohus ka otsuses selgitanud omapoolset tõendite eelistust - miks ei pea ta G. Reinsoni tunnistaja

usaldusväärseteks ütlusi ning miks leiab, et SV ütlused on

täielikult usaldusväärsed. Maakohtu järeldused rajanevad nii süüdistatavate kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil avaldatud kui ka tunnistaja kohtueelses menetluses ütluste ÕO antud ja kohtuistungil avaldatud ning tunnistaja

ütluste SV kohtuistungil antud ütluste põhjalikul

analüüsil ning nende kõrvutamisel teiste kriminaalasjas kogutud tõendite ja kohtu poolt tuvastatud tehioludega. Nii on Riigikohus juba lahendis nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku

poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsus

e lugejale jälgitav. Kohtukolleegium leiab, et vaidlustatud kohtuotsus vastab oma motiveerituselt sellele Riigikohtu seisukohale täielikult. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohtu otsuses on kohus eraldi pööranud tähelepanu ka kaitsjate poolt kohtumenetluses esitatud kaitseargumentidele ning

motiveeritult need ümber lükanud. Esitatud apellatsioonides kordavad kaitsjad sisuliselt samu

väiteid, millistega vaidlustati süüdistust maakohtus. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides

esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna nad ei lükka veenvalt ümber maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Seejuures märgib kohtukolleegium, et üks tõendite hindamise põhinõue on järgmine: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja

teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu

järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-77-05). Kohtukolleegium selliseid vigu maakohtu otsuses ei tuvastanud. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuses esitatud põhjendustega, leides, et need on ammendavad ega

pea vajalikuks oma otsuses neid üle korrata.

8. e volituste osas asutud Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavat

seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud

tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium

14 leiab, et nii apellatsioondei väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. KrMS § 61 lg 2 hinnanud tõendeid nende kogum Maakohus on kohaselt is oma

siseveendumuse kohaselt. N vaidlustatud õustudes otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea

kohtukolleegium

neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid annab hinnangu kaitsjate poolt esitatud peamistele väidetele.

9. Kohtukolle seisukohaga, et

egium ei nõustu kaitsjate käesolevat asja võinuks arutada

maksukuritegusid käsitletavate sätete (KarS § 3891

) alusel. Maakohus on leidnud õigesti, et süüdistuses toodud kahju ei moodusta maksudest kõrvale hoidumine. Vaidlus puudub ka selles, et

E. Valtmäele kuuluvad äriühingud olid reaalselt mittetegutsevad ja E. Valtmäe poolt erinevate

maksudeklaratsioonide esitamise eesmärk oli üksnes sünnitamisega/haigestumistega seoses täielikult või alus tus suuruses hüvitiste saamine ja seeläbi riigile Süüdistus e kahju tekkimine. tes

välja käesolevas asjas mitte maksudest kõrvale hoid toodud kahju suurus ei moodustu umise , st

vaid E. Valtmäe poolt MTA-le teadvalt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisest, mille tulemusena tegid eksimusse sattunud Eesti Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusamet väljamakseid nii G. Reinsonile, T.K-le, A. Tirile, - JO le kui E. Valtmäele endale.

KarS § 3891

ülesandeks on hoida ära seda, et maksuhaldurile luuakse ebaõige ettekujutus

tagastusnõudest. Andmed, mille esitamata jätmine või ebaõige esitamine nende eesmärkide

saavutamisele vastu ei tööta, KarS § § 3891

kohaldamisalasse ei kuulu. Kelmuse objektiivne

koosseis moodustub petmisest, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist

kahju. On leidnud tuvastamist, et , olles E. Valtmäe OÜ Uninipp, OÜ Trehver Grupp, OÜ

Heldenau ja OÜ Levirent juhatuse ainuliige, pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil

vormistas fiktiivseid töösuhteid, esitas maksudeklaratsioonides fiktiivselt palga maksmist isikutele, stele ja kellele need ka Eesti Haigekassa ja kellele tekkis seeläbi õigus riiklikele hüviti

Sotsiaalkindlustusameti poolt üle kanti. süüdistuses materiaalõiguse Seega on kaitsjate viide

ebaõigele alusetu ja E. Valtmäele ja G. Reinsonile inkri õigesti kohaldamisele mineeritav tegu kvalifitseeritud kelmusena.

10. Kui apellant ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende

hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda tõendeid hinnanud see seda, et maakohus oleks

ebapiisavalt j

a rikkunud sellega menetlusõiguse norme. Kuigi kohus on G. Reinsoni ütlused lugenud ebausaldusväärseteks, ei ole G. Reinsoni suhtes tema kaitseõigusi rikutud. Süüdistatava

kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (kd II, lk 139 144) nähtub, et G. Reinsoni - le on

tutvustatud tema õigusi ja kohustusi ning selgitatud nende sisu, m.h KrMS § 34 kahtlustatava

õigused ja kohustused – õigus kaitsja abile. G. Reinson on uurimistoimingu lõppedes allkirjaga

kinnitanud, et protokoll läbi loetud, koostatud tema sõnade järgi ja on õige. Kaitsja väide, et

kaitsja osavõtu küsimust kahtlustatava ülekuulamisel ei ole käsitletud, on seega otsitud ja paljasõnaline.

11. tunnistaja

Vastuolus nii maakohtu järelduste kui kriminaalasja materjalidega, eelkõige SV

kohtuistungi sellest, et

tegutses l antud ütlustega on E. Valtmäe kaitsja väited E. Valtmäe OÜ Levirent, OÜ Heldenau, OÜ Uninipp ja OÜ Trehver Grupp kohusetundliku juhina, kelle teod ei olnud mitte kelmuse toimepanemisele, vaid juhatuse liikme ettevõtete juhatuse liikmena suunatud

kohustuste täitmisele. ütluste usaldusväärsust ei ole apellandid Tunnistaja

SV kahtluse alla

15 seadnud aga tunnistaja

-49), et tema . Samas nähtub SV kohtuistungil antud ütlustest (kd VI, lk 47 ei ole OÜ s Uninipp kunagi töötanud äega - ja kohtudes E. Valtm 2012 aasta novembris, kui ta oli

neljandat kuud rase, pakkumise, et vormistab

- tegi E. Valtmäe talle SV näiliselt tööle OÜ sse

Uninipp, et hakkaks saama suuremat vanemahüvitist ja sünnitoetust. Näiliselt selliselt, et saaks palka aga tööd ei tee ning mingi osa saaks hüvitistest ka E. Valtmäe. Tunnistaja ütlustest nähtub sedagi, et E. Valtmäe otsis rasedaid naisi ning tema jutust oli aru saada, et tal on varem kogemust sellise skeemiga - seda on enne tehtud ja tehakse ka edaspidi. Samuti andis E. Valtmäe talle nõu, mida rääkida ütluste andmisel MTA- s.

12. ka selle - Maakohus tuvastas õigesti , et E. Valtmäe, olles KarS § 209 lg 2 p s 1 tähendatud isikuks, realiseeris kõik kelmuse objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, esitades riigi eksitamiseks ÕO ja

osas Eesti Haigekassale valeandmeid, kuid et RL (OÜ Heldenau) ning SV (OÜ Uninipp)

OÜ Heldenau ei olnud reaalselt tegutsev ettevõte ja tunnistajad nendes ettevõtetes kunagi ei töötanud poolt hüvitise saamiseks töövõimetuslehte ei esitatud, jäeti töövõimetushüvitised ja ,

RL sünnitus ning vanemahüvitis välja maksmata ning E. Valtmäe tegu - riigi poolt nendes episoodides jäi katse staadiumisse.

13. ett oma Kohtukolleegium nõustub E. Valtmäe kaitsja seisukohaga, et evõte kujundab palgapoliitika iseseisvalt, kuid samas ei saa pidada eluliselt usutavaks, et ajal, kui E. Valtmäele kuuluvate äriühingute käive oli olematu või peaaegu olematu, oli E. Valtmäel võimalik maksta G.

Reinsonile ajavahemikul juuli-detsember 2012 lendlehtede levitamise eest töötasuna 4746 eurot

kuus. 2012 aastal moodustas keskmine kuupalk (bruto) 887 eurot ja ilmselgelt ei ole

majanduslikult võimalik maksta äriühingu lihttöötajale keskmisest palgast kordades suuremat palka. Seega kinnitab selline - E. Valtmäe tegevus tema käitumise motiivi saada nn „väidetavate“

töötajate kaudu riigilt pettuse teel ebaseaduslikult erinevaid hüvitisi ja maakohus on andnud süüdistatavate käitumisele õige karistusõigusliku hinnangu.

E. Valtmäe kaitsja äesolevas apellatsioonis osundatu, et k menetluses ole kedagi kannatanuks ei

tunnistatud, tuleneb asja materjalidest, kuid kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks küll märkida, et kaitsja esitas selle seisukoha alles kohtulike vaidluste käigus esmakordselt maakohtus.

Nähtuvalt süüdistusaktist (kd I, lk 1 käesolev -28) algatati kriminaalasi MTA kaebuse alusel ja

süüdistusakti p Samas on kogutud tõenditega leidnud - 3. tulenevalt tsiviilhagi esitatud ei ole. st

tuvastamist, et süüdistatavate poolt riigile tekitatud kahju ja kriminaalmenetluse esemeks oleva

kuriteo vahel esineb nõutav seos ehk teisisõnu: kannatanu kahju tuleneb kriminaalmenetluse aluseks oleva kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve rikkumisest, milleks kelmuse puhul on vara. Menetluslikult saab isik kannatanuks menetleja otsustuse tulemina, mis vormistatakse kas isiku

kannatanuna uurimistoimingul osalemise kutses või uurimistoimingu protokolli sissejuhatuses.

Taotlust kannatanu kaasamiseks ei ole kaitsja ei kohtueelses- ega käesolevasse menetlusse

kohtumenetluses aga esitanud. Apellatsioonis ei ole kaitsja kellegi kannatanuks tunnistamata ja menetlusse kaasamata jätmist kaitsja üksnes möönab vaidlustanud, seda asjaolu . Kohtukollegium selgitab apellatsiooni väliselt, et puhtpraktiliselt on isiku kannatanuna menetlusse kaasamine alles kohtumenetluses siiski keerukas. Seda kas või seetõttu, et kohus ei pruugi sellisest isikust ja isik

kohtumenetlusest teadlik olla. Puudub ka selge protsessuaalne vorm, kuidas kohtueelses menetluses enda hinnangul ebaseaduslikult kannatanuna käsitamata jäetud isik saaks kriminaalasja lahendavalt kohtult enda menetlusse kaasamist taotleda.

16

14. Kohtukolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse rikkumisi ega ka materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks ringkonnakohtule seadusliku aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Eeltoodust tulenev 1 , 1 ja 2, alt ja juhindudes KrMS § 337 lg p 1, § 342 lg 3 p 1 § 344 ja 345 lg

jätab Pärnu Maakohtu 26. mai 2016 E. Valtmäe ja G. Reinsoni kohtukolleegium otsuse suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

15. Süüdistatavate kaitsjad on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi d

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. E. Valtmäe kaitsja V. Krinali taotluse kohaselt kulus kaitsjal ko 2 tundi ning kohtuistungil htuotsuse analüüsile ja apellatsiooni koostamisele

osalemisele 0,50 tundi, mille eest taotleb ta tasu 120 eurot (s.h 20 eurot). käibemaks Sõidukuludena (Pärnu Pärnu) taotleb kaitsja hüvitamist 93,60 euro (s.h käibemaks 15 -Tallinn- ,60

eurot) suuruses summas. Kokku taotleb kaitsja apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest kantud kulude hüvitamist 213,60 eurot (s.h käibemaks 35,60 eurot).

G. Reinsoni kaitsja R. Roosmaa taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsuse analüüsile ja apellatsiooni koostamisele 3 tundi, kokku 3 tundi ja vestlusele süüdistatavaga ja ettevalmistusteks

osalemisele kohtuistungil 1 tund, mille eest taotleb ta tasu kokku 336 eurot (s. 56 h käibemaks eurot). -Tallinn- Sõidukuludena (Pärnu Pärnu) taotleb kaitsja hüvitamist ½ osas, s.o 46,08 euro (s.h

käibemaks 7,68 eurot) suuruses summas. Kohtukolleegium leiab, et esitatud taotlused tasu ja kulude hüvitamise suuruse osas on nõuetekohased ja põhjendatud. Tasu suurus on kooskõlas Eesti

Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega (muudetud 15. septembri 2015 otsusega) kinnitatud korraga.

Kuna kohtukolleegium jätab maakohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 2 kohaselt süüdistatavate kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Reinola

Ivi Kesküla Orvi Tali