1-15-7559/44 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi aeg 8. september 2016, Tallinn 6. september 2016 Kriminaalasja number 1- -7559 15 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla ja Sten Lind Kea Lemming Kriminaalasi G.O süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi üldmenetluse korras Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 18. mai 2016 otsus

Apellatsiooni esitaja Süüdistatava G.O kaitsja adv. Alar Neiland Süüdistatav

G.O (ankeetandmed Pärnu Maakohtu otsuses) Kaitsja Prokurör

Advokaat Alar Neiland Merike Lugna

RESOLUTSIOON

Pärnu Maakohtu otsus 18. maist 2016 G.O suhtes tühistada osaliselt ja nimelt G.O karistamises KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 345 lg 1 järgi

ning talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises.

Teha selles osas uus o t s u s, millega

1) lugeda KarS prg 63 lg 1 alusel G.O karistuseks 9 lg 2 p KarS § 20 1 ja § 345 lg 1 järgi 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

2

Edasikaebamise kord

2) Muuta maakohtu otsuse põhiosa, jättes

sellest välja kohtu seisukoha, et „G.O

, M tegelikult ei olles teadlik, et OÜ soovi Laenulepinguga nr 1 lt laenu saada, RL pidi teadma, et Laenulepingul nr 1 ei saa olla AŠ allkirja “

3) .Muus osa ta maakohtu otsus muutmata. s jät

4) . Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada

kirjalikul 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu

otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni

esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Pärnu unnistada G.O süüdi KarS § 209 lg Maakohus otsustas 18. mai 2016 t 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks üks (1) aasta ja kuus (6) kuud vangistust.

Mõista G.O õigeks KarS § 344 lg 1 järgi.

Tunnistada G.O süüdi KarS § 345 lg 1 järgi ning mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust.

Mõista G.O õigeks KarS § 201 lg 2 p 1 järgi.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista G.O-le liitkaristuseks üks (1) aasta ja kuus(6) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui G.O - 1

te ja ei pane ühe (1) aasta ja kuue (6) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Maakohus otsustas rahuldada (L) poolt esitatud tsiviilhagi osaliselt ning RL välja mõista G.O-lt õlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p v - 5

de ja 8 alusel kannatanu

RL kasuks 10 000 €.

KarS § 209 lg 2 p 1 järgi mõisteti G.O süüdi selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, lõi 12.03.2012 sõlmitud ning tema enda, OÜ

M esindaja AŠ ja

RL

poolt allkirjastatud laenulepingu nr 1 punktis 1.2 märgitud 10 000 euro saamise eesmärgil teadvalt le väära ettekujutuse, et RL- RL laenab 12.03.2012 laenulepingu nr

1 alusel 10 000 eurot OÜ-le M, kes peaks vastavalt laenulepingu nr 1 punkti 2.1 kohaselt tagastama laenusumma koos intressidega hiljemalt 12.04.2012.

3

G.O pani eelnimetatud lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagatiseks OÜ-le M kuuluva 1997.a kopp/giljotoon Kobelco SK 100-3 ning andis RL-le eelnimetatu

tõestuseks tema käes olnud masina soetusdokumendid, mistõttu tekkis RL-l vale

ettekujutus, et tal on õigus vastavalt laenulepingu nr 1 punktile 3.1 pöörata tagatis

täitmisele, kui laenusumma koos intresside ja viivistega ei ole tasutud hiljemalt 01.05.2012.

Kriminaalmenetluses on selgunud, et OÜ ei olnud teadlik äriühingu M esindaja AŠ nimel sõlmitud laenulepingust nr 1, ei ole seda allkirjastanud ning samuti ei ole OÜ M esindaja

AŠ laenulepingus nr 1 nimetatud summat kätte saanud.

KarS prg 345 lg 1 järgi mõisteti G.O süüdi selles, et tema koostas

laenulepingu, mille kohaselt laenas

-le M 10 000 eurot ning koostas valmis RL OÜ laenulepingu blanketi, mille laenuandja RL ja käendaja G.O Pärnu maakonnas

allkirjastasid. Peale allkirjastamist võttis G.O lepingu ning pidi selle viima

laenusaaja OÜ M juhatuse liikmele AŠ-le allkirjastamiseks. Kriminaalmenetluses

täpselt tuvastamata ajal tõi G.O RL-le laenulepingu, millele oli lisatud ka

kolmas allkiri. Kriminaalmenetluse käigus on selgunud, et lepingul ei ole AŠ allkiri,

se

ega kasutas G.O võltsitud AŠ allkirjaga laenulepingut nr 1 eesmärgiga

saada laenulepingus märgitud summa selliselt, et le jääks mulje, et tegelik RL- laenusaaja on OÜ , kes täidab ka laenulepingust tulenevaid kohustus M i.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Süüdistatava kaitsja adv. Alar Neiland vaidlustab apellatsioonis maakohtu otsuse G.O

süüdimõistmises KarS § 209 lg 2 p 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi ning taotleb

selles osas G.O Apellant leiab, et kohus on G.O õigeksmõistmist. süüdimõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja ei ole ka hinnanud G.O

käitumist. Süüdlase käitumisele antud ebaõiget juriidilist hinnangut tuleb lugeda materiaalõiguse vääraks kohaldamiseks, mis on ka apellatsiooni esitamise aluseks.

Nii kelmuse kui ka võltsitud dokumendi kasutamise süüdistuse osas on kohus

tuginenud abstraktselt KarS § s 27 sätestatud õigusvastasusele. Õigusvastasus - väljendub aga süüteokoosseisus. Samas G.O nagu käendajana faktilised teod - lepingu allkirjastamine, lepingu edasiandmine laenusaaja esindajale allkirjastamiseks, allkirjastatud lepingu üleandmine laenuandjale jms, ei ole iseenesest õigusvastased.

Võimalikku süüteokoosseisupärast tegu peab menetleja (kohus) hindama, see tähendab, et G.O reaalsete tegude õigusvastasust ei saa meelevaldselt eeldada.

Asjaolusid, mis viitavad õigusvastastele tegude, tuleb kirjeldada konkreetselt. See

tähendab, et kui kohus märgib, et süüdistatav ei ole oma tegudes esile toonud

õigusvastasust välistavaid asjaolusid, siis peaks eelnevalt olema tuvastatud tegude toimepanemine, mis vastaks formaalselt süüteokoosseisule.

Seega tuleks eeskätt tuvastada süüteokoosseisu olemasolu tunnused. Kui

süüteokooseis esineb, saaks edasi rääkida võimalikest õigusvastasust välistavatest

asjaoludest (näiteks hädakaitse). Süüdistatav ei peakski lubatud tegevuse korral

õigusvastasust välistavaid asjaolusid esile tooma ainult põhjusel, et vastasel korral võidaks süüdiolekut eeldada.

Süüdimõistva otsuse tegemisel on kohus lähtunud üksnes ekspertiisi tulemusena

saadud tõendist, et allkiri lepingul ei ole antud poolt. Maakohus on küll otsuse AŠ motiveerimisel viidanud ja G.O aga esile toomata on vastuolud AŠ, RL ütlustele, ja

hindamata on ühtede või teiste ütluste usaldusväärsus.

4

Oluline on siinjuures see, kas G.O viis eksimusse. Kelmus on karistatav RL

üksnes tahtliku teona. Isiku kelmuses süüditunnistamiseks võib ta küll varalist kasu saada kaudse tahtlusega, kuid kannatanu eksitusse viimiseks on vajalik otsene tahtlus.

Tegelike asjaoludena kelmuse koosseisu tähenduses tuleb mõista objektiivselt

kontrollitavaid sündmusi, olukordi või seisundeid, mille kohta väär väide esitatakse. Lepingu koostamise asjaoludele ja sisule ei ole kohus hinnangut andnud.

Teiseks on oluline, kuidas lugeda tõendatuks, et andis sularahas G.O-le RL üle 10 000 eurot

. Kui raha üleandmine on tõendamata, ei oleks KarS § 209 süüteokoosseis täidetud. Kannatanu ei ole esitanud ühtegi konkreetset väidet 10 000 euro suuruses summas sularaha üleandmise kohta. Tähelepanu väärib, et kannatanul tekkis arvamus petmisest alles uurija juures. Kui eeldada , et kannatanu siiski andis G.O-le 10 000

eurot, siis ei ole eluliselt usutav, et võimaliku rahalise nõudega ei oleks hakatud

tegelema juba 2012 aastal. Pigem võis ajendada politsei poole pöördumist teadasaamine OÜ võimalikust maksejõuetusest. M

Süüteo võltsitud do - kumendi kasutamine - osas on kohus piirdunud väitega, et

G.O-le pidi olema teada, et Laenulepingul nr 1 ei saa olla allkirja. Samas AŠ subjektiivse küljena KarS § 345 lg 1järgi peaks isik teadma (otsene tahtlus), et tegemist on võltsitud dokumendiga. Kohtu hinnang selles o

sas puudub. Kui kohus märgib, et isikule pidi olema teatud asjaolu teada, siis tuleks seda konkreetselt põhistada.

Kokkuvõtvalt leiab kaitsja süü KarS § 209 lg 2 p 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi , et G.O ei ole tõendamist leid sel põhjusel taotleb ta G.O õigeksmõistmist. Samuti nud ja

leiab kaitsja, et tsiviilhagi rahuldamine

on põhjendamatu kannatanul kahju tekkimise tõendamatuse tõttu.

Apellatsioonikohtu istungil toetasid kaitsja ja süüdistatav esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, tuli alljärgnevatele järeldustele.

1. Vaidlust ei ole selles, et 12.03.2012 on , mille kohaselt on sõlmitud laenuleping

RL (laenuandja) ning M OÜ (laenusaaja) kokku leppinud, et laenuandja annab

laenusaajale 10 000 € (lepingu p 1.2). Lepingu p 1.4 kohaselt annab laenuandja laenusumma laenusaajale üle sularahas. Laenusumma tagasimakse kuupäevaks oli määratud hiljemalt 12.04.2012 (lepingu p 2.1) ning summade tagastamise viisiks on määratud sularaha (lepingu p 2.2). Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagatiseks oli lepingu kohaselt OÜ-le M kuuluv 1997.a kopp/giljotoon Kobelco SK 100-3 , mille tõestuseks andis G.O le tema käe

- RL s olnud masina soetusdokumendid. Samuti

on lepingu p-s 10.3 fikseeritud, et raha

10 000 € on kätte saadud sularahas 12.03.2012. Leping on sõlmitud kolmepoolsena - laenuandja laenusaaja esindaja RL, AŠ ja käendaja G.O. Lepingu kahe esimese lehekülje allosas on kolm allkirja ning viimasel lehel on allkirjad osapoolte kontaktide juures olevatel joontel. Samuti ei

ole vaidlust, et laenulepingul on

ning isiklikult lepingu AŠ allkirjad võltsitud AŠ allkirjastamise juures ei viibinud.

5

2. faktilised teod - Kaitsja väidab, et G.O nagu käendajana lepingu

allkirjastamine, lepingu edasiandmine laenusaaja esindajale allkirjastamiseks, allkirjastatud lepingu üleandmine laenuandjale jms, ei ole iseenesest õigusvastased ja

võimalikku süüteokoosseisupärast tegu peab menetleja (kohus) hindama. , et St G.O reaalsete tegude õigusvastasust ei saa meelevaldselt eeldada, asjaolusid, mis viita

vad õigusvastastele tegude, tuleb kirjeldada konkreetselt.

Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu otsuses veenvalt põhjendatud, miks on konkreetsel juhul tegemist kelmusega, mitte aga ausa äritehinguga. Vastates apellandi väitele, selgitab kohtukolleegium järgmist.

3. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-124-00 selgitanud, et kriminaalkoodeksi § 143 loob karistusõigusliku sanktsiooni eraõiguses kehtivale põhimõttele, et tsiviilõigusi tuleb teostada heas usus. Selle kuriteo objektiivse külje sisustamisel tuleb lisaks TsÜS § 71 lg s 1 ja § 72 lg - -s 1 toodud määratlustele käsitleda järgmisi elemente: 1) pettuslik

tegu - väärkujutluse loomine objektiivselt esinevatest asjaoludest, mille tõttu

kannatanul tekib eksimus - väärarusaam faktilistest asjaoludest; 2) eksimuse mõjul

teostatud varakäsutus kannatanu poolt, mis reeglina seisneb vara üleminekus

kannatanult süüdlasele; 3) varalise kahju tekkimine kannatanul 4) sellele vastava

varalise kasu tekkimine süüdlasel. Piiritlemaks tsiviilõiguslikku vastutust kuriteokoosseisu realiseerimisest süüdlase poolt, tuleb silmas pidada, et sageli on KrK

§ 143 kirjeldatud kuriteokoosseis maskeeritud tsiviilõigusliku lepinguga ning määravaks on asjaolu, millal tekkis süüdlasel tahtlus lepingu tingimusi rikkuda. Kui on tuvastatud, et süüdlasel ei olnud juba enne lepingu sõlmimist plaanis selle tingimusi täita ning varakäsutuse teostamiseks viidi kannatanu pettuse teel eksitusse, on teiste kuriteokoosseisu elementide olemasolul tegemist kelmusega. Seejuures on Riigikohus

ka selgitanud, et tahtluse tuvastamisel ei saa arvestada mitte ainult süüdistatavate

ütlusi vaid hinnata tuleb ka nende käitumise objektiivset külge nii enne kui pärast

lepingu sõlmimist. Sisuliselt sama seisukoht on Riigikohtu poolt välja öeldud ka

kohtuotsuses 3-1-1- - Arvestades seda, et G.O kannatanu juurde nr 28 12. läks juba jutuga, milles väidetavad asjaolud ei vastanud tõele, siis ei saa olla kahtlust selles, et kannatanu petmise tahe oli tal juba enne lepingu sõlmimist. Asjaolu, et G.O

jutu põhjal koostas kirjaliku lepingu kannatanu, ei oma kohtukolleegiumi hinnangul määravat tähtsust.

Pettuslik tegu (petmine) seisneb selles, kui toimepanija enda käitumisega või

väidetega mõjutab teise poole intellektuaalset kujutluspilti teatud esinevatest

asjaoludest. Silmas tuleb pidada, et teatud tehingu sõlmimisel kinnitatakse samaaegselt ka nende asjaolude esinemist, mis on antud tehingule iseloomulikuks, st on just aluseks konkreetse tehingu sõlmimisele. Nii näiteks juhul, kui keegi väidab, et ta soovib midagi müüa ja ta kutsub teist poolt üles seda asja ostma koos konkreetse lepingu sõlmimisega, siis sisaldub selles üleskutses ühtlasi ka väide, et see asi on tal tegelikkuses olemas. Peamise tähendusega on just see, et väidetakse teatud asjaolude esinemist vahetult tehingu sõlmimise ajal – pettusliku teo olemuses ei muutu midagi, kui isik loodab/arvab,

et tema poolt tõesena väidetud asjaolud tulevikus ikkagi saabuvad; tehingu teisele

poolele väidab ta juba tehingu sõlmimise hetkel nende asjaolude esinemist, mis mõjutab vahetult tema (s.t teise poole) vaba tahtekujundust. Nii näiteks võib isikul isegi

tehingu sõlmimisel olla põhimõtteline valmisolek saadu eest ka tasuda, kuid kui ta

petab teist poolt enda maksevõimes (näiteks lootes, et tema majanduslik seis aja

6

jooksul paraneb, mis võimaldab tal täita võetud kohustusi), on karistusõiguslikult teise poole jaoks tegemist pettusliku teoga. Tähendust ei oma seega teo toimepanija

ettekujutuses olevad tulevikulised asjaolud, mis tema hinnangul mõjutavad tehingu

sõlmimist – hinnata tuleb teo toimepanemise hetkel reaalselt olemas olnud faktilisi

asjaolusid, mida teisele poolele väidetakse ning mis kallutavad teise poole astuma tehingusse.

Arutataval juhul seisneb pettus selles, et süüdistatav lõi kannatanus ettekujutuse nagu

oleks laenusaajaks M, kelle seaduslik esindaja

OÜ AŠ on teadlik kõigist lepingus toodud asjaoludest, mh ka sellest, et laenu tagatiseks on vara. äriühingu Tegelikult on

maakohtu otsuses esitatud põhjalik tõendite analüüs

ja nende kogumis hindamise

tulemil

mitte ainult ei teadnud midagi on leidnud üheselt tõendamist fakt, et AŠ

vaidlusalusest tehingust, vaid tal ei olnud ka huvi raha laenamiseks. Seejuures

kasutas G.O kannatanu ek kannatanu usaldust, kes simusse viimiseks ära

varasemate laenutehingute pinnalt suhtus OÜ kui usaldusväärsesse -sse M ja AŠ

laenusaaja -ga M suuliste sse. Samuti tundis ta seoses varasemate OÜ

laenulepingutega süüdistatavat semalt oli korduvalt esinenud OÜ , kes vara M nimel

laenude saamisel ja kelle aususes tal varasema kogemuse pinnalt polnud põhjust kahelda. Kannatanu usaldust intensiivistas ka fakt, et G.O olid olemas ja ta andis ka kannatanule üle tagatisena lepingus märgitud OÜ M vara soetamise dokumendid,

mis pidi tekitama kannatanus arusaama, et ta ei saa varalist kahju ka siis, kui laenusummat tähtajaks ei tagastata. annatanu poolt lepingu allkirjastamine ilma ü K he osapoole isikliku või se esindaja osavõtuta soodustas G.O adusliku poolt kuriteo toimepanemist ning tuvastatud tehiolude pinnalt võib kindlalt väita, et sellise nõude

esitamisel -l puudus huvi jäänuks konkreetne raha laenamine olemata, sest AŠ konkreetse laenu saamiseks. Kannatanus pidanuks tekitama kahtlusi see, et erinevalt eelmistest laenulepingutest

vormistati seekordne laenu andmine kirjalikult laenusumma erinevalt , üleandmine

eelmistest korduvatest toimus sularahas nii lepingu allkirjastamine kui ka sularaha , üleandmine toimusid laenusaaja juuresolekuta ning seejuures ei olnud G.O ette

näidata laenusaajalt raha vastuvõtmiseks volitust. Kui varasemate suuliste kokkulepete puhul toimusid nö läbirääkimised ja kokkulepped samuti G.O-ga, siis laenu andmine toimus raha ülekandmise teel laenusaaja arvelduskontole ning sellisel juhul oli

välistatud, et raha laenusaajani ei jõua. Kohtukolleegium selgitab, et määravaks on, et eksimusse viidu vaatamata tõusetunud

kahtlustele laseb end . Sarnaselt kaudse motiveerida varakäsutuse tegemisele

tahtlusega ei ole seega eksimuse intensiivsus põhimõttelise tähendusega. Eksimusega kelmuse koosseisu mõttes ei ole tegemist seega mitte ainult siis, kui isik suhtub väidetud asjaolusse kindla teadmisega, vaid ka siis, kui ta väidetud asjaolus

kahtleb, kuid vaatamata sellele kahtlusele võtab siiski ette varakäsutuse tegemise.

Märkida tuleb sedagi, et siinkohal ei tule arutamisele nn viktimodogmaatilised seisukohad, mis asetavad te endale - kannatanu huvid ei ole atud osa süüst petetule

vähem kaitsmisväärt seetõttu, et ta teatud osas võtab toimepanija poolt väidetud asjaolud kriitilise vaatluse alla.

Samuti tuleb selgitada, et kuigi see ei oma tähendust eksimuse kui koosseisulise

tunnuse seisukohalt, võib see teatud elualal tegutseva majandusorganisatsiooni

seisukohalt piirata neile tekitatud kahju mõistet või täpsemalt, selle jaotust suhtes toimepanija-kannatanu. Nii sätestab võlaõigusseaduse § 139 lg 1, et kui kahju tekkis

osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud

7

või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 140 lg 1 täiendab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult mõistnud välja nö laenusumma süüdistatavalt täies ulatuses. Käeoleval juhul põhjendavad sellise otsustuse tegemist

asjaolud, et kannatanu tegutses eraisikuna, et ta tundis eelnevalt ja seda just äritehingute pinnalt nii süüdistatavat kui ka väidetavat laenusaajat ja just neid faktoreid kasutas süüdistatav ära oma omakasuliste kuritegelike eesmärkide saavutamiseks.

4. Käesoleva kriminaalasja raames on tõstatatud vaidlus ka selles, et süüdistatav

ei ole saanud varalist kasu e. sularaha ei ole kannatanu temale üle andnud. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult tulnud järeldusele, et selline süüdistatava väide on vale.

Lepingu p-s e saadud sularahas 10.3 on fikseeritud, et raha 10 000 € on kätt

12.03.2012. idlust ei ole selles, et 12.03.2012 toimus kohtumine lepingu Va

allkirjastamiseks G.O ja

RL vahel. Mitte keegi ei väida, et samal päeval oleks kohtunud ka ja Olulisim on aga RL AŠ, et üldse saaks toimuda sularaha üleandmine.

see, et G.O ei oleks kindlasti kirjutanud alla lepingule, milles on fikseeritud

sularaha üleandmise toimumine, kui seda tegelikult ei oleks toimunud. Samuti oli laenusumma üleandmine sularahas vajalik just G.O-le, sest kui rahaliste vahendite

liikumine oleks toimunud nö traditsioonilisel viisil pangaülekandega laenusaaja kontole, oleks varalise kasu saamine olnud G.O . poolt välistatud

5. Samuti ei pea kohtukolleegium usaldusväärseks süüdistatava väidet selles, et

tema andis poolt allkirjastamata lepingu viimasele allkirjastamiseks ja sai selle AŠ

allkirjastatult tagasi, mis omakorda aga tähendab süüdistatava väitel seda, et ta ei saanud ka kuidagi teada seda, et allkiri lepingul ei ole poolt isiklikult antud ja on AŠ võltsitud.

Koht

saanud ukolleegium välistab sellise kaitseversiooni. Seda, et süüdistatav ei väidetavalt kannatanult 10000 eurot sularaha, seda väidab süüdistatav ise. Kui uskuda

süüdistatava versiooni, siis pidi ta andma laenulepingu, milles on üheselt kirjas, et sularah antud, kuid millist summat tegelikkuses pole a 10000 eurot on 12.03.2012 üle

üle antud, kannatanule allkirjastamiseks. Sellist lepingut ei allkirjasta ükski terve

mõistusega inimene, see ei ole eluliselt usutav, sest sisuliselt tähendab see seda, et laenua

ndja saab ilma raha tegelikult üle andmata sellele summale nõudeõiguse.

Kuna kohtukolleegiumi hinnangul on vastuvaidlematult tõendatud, et RL andis

G.O-le üle laenusumma lepingu allkirjastamisel e 12.03.2012 – sularahas laenusumma üleandmise fakt on tõendatud RL ja G.O endi allkirjadega lepingul,

mis kinnitab sularaha üleandmise toimumist - ning arvestades, et G.O poolt

sularaha saamise fakt ja seejärel AŠ- lepingu allkirjastamiseks andmise fakt on le

üksteist välistavad asjaolud, siis on maakohus põhjendatult leidnud, et G.O oli teadlik sellest, et leping, millel on allkiri AŠ , on võltsitud dokument ning ta esitas selle

eesmärgipäraselt loomaks viimases väärarusaama, et lepingus märgitud RL- , le

asjaolud vast Ehk siis, kui G.O oleks sellise lepingu andnud avad tõele.

allkirjastamiseks - , ke on lepingus nimetatud laenusaaja esindajana ja kelle AŠ le da esindatava vara oli laenulepingu tagatiseks antud, oleks seda raha ka reaalselt AŠ nõudnud ja nagu ta ise väidab vastupidi, kui seda raha G.O, , tegelikult ei olnud, ei oleks AŠ lepingut sellisel kujul allkirjastanud. Samuti ei ole süüdistatav ega ka kaitsja suutnud kohtule anda ühtegi mõistlikku versiooni selle kohta, milline oli selles olukorras

8

AŠ huvi, kui lasi allkirjastada lepingu enda nimel kellelgi teisel e lasta oma allkirja võltsida.

6. Kohtukolleegium märgib, et maakohtu otsuse põhiosas esineb tõesti eksitav

seisukoht, mis tegelikult on vastuolus maakohtu poolt põhiosas põhjendatult tehtud

järeldusega, le võltsitud laenulepingu mille kohaselt esitas G.O kavatsetult - RL eesmärgiga kinnitada, et tal oli õigus OÜ lt vastu võtta sularaha 10 000 €. M nimel - RL Samas on sellele järeldusele eelnev lause, et G.O, olles teadlik, et OÜ M tegelikult ei soovi Laenulepinguga nr 1 -lt laenu saada, RL pidi teadma, et Laenulepingul nr 1 ei saa olla

AŠ allkirja, eksitav ja vastuolus nii põhiosas tehtud lõpliku järeldusega, kui ka resolutiivosas tehtud järeldusega. Resolutiivosa on kooskõlas maakohtu põhjendatud j reldusega selles, et G.O tegutses kavatsetult. ä

Kohtukolleegium kohaldab kohtuotsuse selguse ja ühetaolise arusaamise huvides ringkonnakohtule seadusega antud õigust maakohtu otsuse põhiosas teatud asjaolude väljajätmiseks KrMS prg 337 lg 1 p 3 alusel ning jätab oma otsusega maakohtu otsuse

põhiosas välja lause, et G.O, olles teadlik, et OÜ t M tegelikult ei soovi Laenulepinguga nr 1 - laenu saada, pidi teadma, et Laenulepingul nr 1 ei saa olla RL lt AŠ allkirja

7. Maakohus on mõistnud G.O-le eraldi karistused kelmuse ja võltsitud dokumendi kasutamise eest, mis kohtukolleegiumi hinnangul kujutab materiaalõiguse

ebaõiget kohaldamist. Miks maakohus leidis, et käesoleval juhul on tegemist

kuritegude reaalkonkurentsiga, seda otsusest ei selgu. Kohtukolleegium on

veendunud, et süüdistataval oli juba lepingut allkirjastades ja selles märgitud

laenusumma kättesaamise hetkel tahtlus kolmanda lepingu osapoole, laenusaaja esindaja AŠ allkirja võltsimiseks, sest vastasel juhul ei oleks olnud mingit mõtet lepingu

allkirjastamise ja selles toodud tingimustes kokkuleppimisel - RL ga. Üheselt on

tõendatud fakt, et AŠ ja vahel tegelikku laenusuhet vaidlusaluse lepinguga ei RL tekkinud ja ei pidanudki tekkima, sest - AŠ l puudus soov laenu võtmiseks. Seega ei ole vaidlust selles, et kannatanu petmine ja seejärel võltsitud dokumendi kasutamine olid kantud ühisest tahtlusest.

Riigikohus on oma otsuse nr 3-1-1- -08 p- 15 s 15 selgitanud järgmist.

Arutataval juhul on võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine toimunud pärast kelmuse lõpuleviimist. Kelmus on lõpule viidud hetkest, mil kannatanule on tekkinud kahju - seega hetkest, mil varakäsutus on kaasa toonud kannatanu vara vähenemise ja toimepanija varalise seisundi vastavas osas suurenemise. Nimetatud asjaolu ei oma

aga kohtukolleegiumi hinnangul määravat tähtsust küsimuses, kas tegemist on

teoühtsuse mõttes ühe või mitme teoga. G.O-le karistusõiguslikult etteheidetav kelmus ja võltsitud dokumendi kasutamine, olenemata sellest, et need osateod ei ole

9

ajalis-ruumilises tähenduses lähedased, kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja

jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtse käitumis Seetõttu tuleb maakohtu otsus t t.

tühistada G.O-le lg 2 p 1 ja 345 lg 1 järgi eraldi karistuste Kars prg-de 209 mõistmise ja KarS prg 64 lg 1 järgi liitkaristuse mõistmise osas ning mõista nimetatud

kuritegude eest karistus KarS prg 63 lg 1 järgi.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS pr 337 lg 1 p-dest 3 ja 4; prg 338 p-st 2 ja g prg 340 lg 1 p-st tsuse osaliselt ja teeb selles 4, tühistab kohtukolleegium maakohtu o osas uue otsuse ning muudab maakohtu otsuse põhiosa, jättes sellest välja teatud asjaolu.