1-16-4732/14 · 1-16-4732/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. september 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-4732 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Pavel Gontšarov ja Orvi Tali Kriminaalasi A.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg

- 2

järgi

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12. augusti 2016 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav

A.K , ik:XXX, varem korduvalt

kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses 5 päeva. Prokurör Alice Simm Kaitsja Alar Neiland

RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava A.K kaitsja vandeadvokaat Alar Neilandi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

2. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista A.K ’lt Eesti Vabariigi kasuks 24,00( kakskümmend neli) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks.

Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB

PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; NORDEA PANK E

E401700017002872300 või DANSKE BANK EE873300333499990003 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 1 päeva jooksul Tallinna 5

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus

advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1.

A.K süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varasemalt toime pannud vargusi, uuesti 11.10.2015 kella 16.20 ajal Tallinnas asuvas XXX XXX kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa kogumaksumusega 8.91 eurot, millega

möödus kassade ja jättis tahtlikult võetud kauba eest tasumata, kuid peeti koheselt kinni st turvatöötaja poolt, seega jäi kuritegu tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Kaup rikkumatult tagastatud kauplusele.

Samuti tema, olles isikuks, kes on varasemalt toime pannud vargusi, uuesti 29.11.2015 kella

10.10 ajal Tallinnas asuvas

XXX XXX kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli 1,5 liitrise Saku Gin’i kaktus-lime maksumusega 3.09 eurot, millega möödus kassaderivist ja jättis tahtlikult võetud kauba eest tasumata, kuid peeti koheselt

kinni turvatöötaja poolt, seega jäi kuritegu tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Kaup rikkumatult tagastatud kauplusele.

Seega süüdistatakse A.K KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo -

toimepanemises s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2. Maakohus tunnistas

A.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõist talle karistuseks tähtajali is se vangistuse 4 (neli) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähenda A.K-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus

alusel suurendas t, s.o 2

kuu ja 20 päeva otsusega mõistetud st vangistust Harju Maakohtu 07.10.2015 karistuse ärakandmata võ , s.o 15 (viisteist) üldkasuliku töö tunni võrra, mis vastavalt KarS § 69 osa rra

lg 6 sätetele võrdub 15 (viisteist) päeva vangistusega ja mõist

is liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis se vangistuse 3 (kolm) kuud ja 5 (viis

tähtajali ) päeva.

KarS § 68 lg 1 alusel luges eelvangistuses viibitud a , s.o kahtlustatavana kinnipidamine ja 29.11.2015 kuni 30.11.2015 ja 11.10.2015 kuni 13.10.2015, s.o 5 (viis) päeva karistusaja hulka ning määra ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse s 3 (kolm) kuud. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse 3 (kolm) kuu ärakandmist arvestas alates A.K karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest.

A.K suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühista i s kohtuotsuse jõustumisel. Mõistis A.K-lt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2

-

ja § 180 lg seitsesada kuuskümmend viis -te 1 ja 3 alust kokku menetluskulu 765 ( el ) eurot, mis määras tasumisele kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

APELLATSIOON:

3. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis A.K-le reaalselt ärakandmisena 3 kuulise vangistuse. Leiab, et kuna temal oli jäänud eelmise kohtuotsusega - mõistetud karistusest 116 tundi üldkasulikku tööd, tegemata veel ainult 15 tundi, oli kohtul -

võimalus asendada liitkaristus üldkasuliku tööga. Leiab, et kohus oli tema süüdimõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.

On seisukohal, et tähtajalise vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik, kui vangistuse määr ei ületa kahte aastat. Ei ole oluline, kas karistuse määr mõistetakse üksikkuriteo

eest või kuritegude kogumi eest. Samas ka katseajal uue kuriteo toimepanemise korral moodustub süüdlasele liitkaristus ja üldkasulik töö oleks kohaldatav.

Kuriteoga ei ole varalist kahju tekitatud. Kohus on karistuse mõistmisel arvestanud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust.

Apellant ei taotle suulist menetlust. Eeltoodu põhjal ja juhindudes KrMS § dest 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 1 palub tühistada - Harju Maakohtu 12. augusti 2016. aasta otsus A.K-le mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus asendades karistusena mõistetud 3 kuulise vangistuse üldkasuliku tööga. -

KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:

4. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole

õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja

üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7). 71

5. Kaitsja on apellatsioonis vaidlustanud vaid mõistetud karistust ja taotlenud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Muid taotlusi apellatsioonis ei ole esitatud.

Kolleegium leiab, et esitatud apellatsioon on hinnatav kui ilmselt põhjendamatu kuna selle rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid on õiguslikult asjakohatud. Nimelt on A.K isik, keda on karistatud Harju Maakohtu 07.10.2015 aasta otsusega 6 kuulise vangistusega, mida on vähendatud 1/3 võrra. Vähendatud karistus, 4 kuud vangistust, on asendatud KarS § 69 alusel 116 tunni üldkasuliku tööga.

Vaidlustatud kriminaalasjas on A.K uued kuriteod pannud toime 11.10.2015 ja 29.11.2015 ehk siis ajal, mil ta kandis asenduskaristust. Maakohus on mõistnud A.K-le karistuseks vangistuse.

KarS § 69 lg 5 kehtestab üheselt, et ui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue k kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.

KarS § 65 lg 2 kehtestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega olenemata kaitsja viitele, et mõistetud karistus jääb alla 2 aastat, pole eeltoodud seaduse alusel A.K isikuks, kelle suhtes on võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid.

6. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt

põhjendamatu ja perspektiivitu. Juhindudes KrMS § st 3 jätab kohtukolleegium 326 lg- apellatsiooni läbi vaatamata.

7. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga 24,00 eurot.

Menetlustoiminguks on taotluses märgitud apellatsiooni koostamine ja ajakuluks 0,5 tundi. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele, kuna on kooskõlas KrMS § 175 lg 2 p 4 ettenähtuga. Kaitsja on koostanud apellatsiooni mõistetud karistuse peale, mistõttu saa

b minimaalset, 0,5

tunnist ajakulu pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme

kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Seega jääb kaitsjatasu A.K kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)