4-16-5230/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-16-5230

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08 september 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-5230 (2315,16,006522) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik S.V, ik: XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja

Kalle Kitsing, Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. S.V süüdi tunnistada NPALS § 15

1 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 10 (kümme) päeva.

2. Mõistetud arest tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas

ning mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 10.10.2016. Kui menetlusalune isik

jätab aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes

sundtoomist ning mõistetud aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.

3. S.V-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine uuringu

kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „S.V, 4-16-

5230, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil

kätteandmise võimatusel S.V-le posti teel tema poolt avaldatud elukoha aadressile.

4. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme

päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

2

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 08.09.2016. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

15.06.2016 koostati väärteoprotokoll nr AB 1436412 selles, et 15.06.2016 kella 13.10 ajal peeti Tallinnas Paepargi 57 maja juures kinni S.V, kelle organismis tuvastati uuringu

tulemusena fentanüüli, metadooni ja zopiklooni sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli saadetud menetlusaluse isiku

kohtuvälisel menetlusel nimetatud aadressile ja kohtukutse võttis vastu menetlusalune isik

isiklikult. Sellest tulenevalt loeb kohus kutse V™S § 41 lg 2 mõttes kätteantuks. Kuna menetlusalusele isikule ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks tehtud ja menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning menetlusalune isik ei ole esitanud

taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, peab kohus võimalikuks asja arutada menetlusaluse isikuta V™S § 90 lg 1 korras.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isik on samalaadsete süütegude eest karistatud, töökohta ei ole, mistõttu ei ole otstarbekas karistada rahatrahviga. Seetõttu taotleb süüteo eest

karistuseks aresti 10 päeva, samuti välja mõista menetluskulu 35 eurot. Arest peaks olema kantud 10.10.2016.

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjalides leiduvat joobeseisundi tuvastamise uuringuakti ja

menetlusaluse isiku kohtuvälisel menetlusel antud süüd eitavaid ütlusi, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud. 21.06.2016 tehtud uuringu tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud fentanüüli,

metadooni ja zopiklooni sisaldus. Fentanüül kuulub NPALS § 31

lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu

arsti ettekirjutust eelmärgitud aine kasutamiseks. Isegi juhul, kui arvestada, et metadoon ja zopikloon kuuluvad arsti ettekirjutusel tarvitatavate ravimite koostisesse, siis fentanüül seda ei

ole. Kohus peab sellise aine tarvitamise ettekirjutuse tegemist ka võimatuks, kuivõrd selline

ettekirjutus oleks õigusvastane. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või

teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude

ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse

isiku poolt narkootilise aine amfetamiini või fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seetõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude eest korduvalt karistatud, sh kohtu poolt ka kuu aega varem arestiga, mistõttu ei saa tegemist olla ka ettevaatamatusest toime pandud teoga ning isik on teo toime pannud kavatsetult, olles teadlik nii tarvitatavast ainest, selle toimest ja mõjust.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku

isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut aasta jooksul

samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud kolmel korral nii rahatrahvide kui

arestiga ning ta on jätnud rahatrahvid tasumata. Kuna menetlusalune isik on jätnud trahvid

ettenähtud tähtaja jooksul tasumata ja arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul puudub ka

püsiv ja legaalne sissetulek, on menetlusaluse isiku suhtes rahalise mõjutamise võimalused ammendunud, kuivõrd need ei taga oodatud tulemust ega sunni menetlusalust isikut loobuma

väärtegude toimepanemisest. Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud nii varavastaste väärtegude kui kuritegude toimepanemise eest, kuid sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik

3 süsteemselt süütegude toimepanemist. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes

tuleb kohaldada teiseliigilist karistust aresti näol. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse

väärteo toimepanemises, mille ta pani toime kuu aja möödudes samalaadse väärteoeest kohtuotsusega arestiga karistamisest, siis leiab kohus, et menetlusalune isik ei suuda ega soovi järeldusi teha. Arvestades seda, et tegemist on ühe väärteoga, võib õelda, et isiku süü on alla keskmise ning temale võib aresti mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Lisaks süü

suurusele tuleb aga kohtu arvates karistuse määra arvestamisel arvestada ka seda, et menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud ja aasta

jooksul korduvalt. Seega ei suuda menetlusalune isik käituda õiguskuulekalt ning käitub

jätkuvalt õigusvastaselt. Seega kinnistamaks menetlusaluses isikus arusaama keelunormi

kehtivusest ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära

lähedases määras ning karistus tuleb mõista keskmise määra lähedases määras. Kuivõrd menetlusalust isikut on Harju Maakohtu 29.06.2016 otsusega karistatud samalaadse väärteo eest 20 päevase arestiga, ei saa kohus käesolevas väärteoasjas mõista karistust rohkem kui 10 päeva

aresti, kuivõrd kohtuotsuste kogumis oleks suurema aresti mõistmisel ületatud ettenähtud sanktsiooni ülemmäär. Samuti tuleb V™S § 111 p 8 alusel menetlusaluselt isikult välja mõista uuringu tegemisel tekkinud kulu täies ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/