4-16-3943/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

7. september 2016.a, Võru kohtumaja Asenduskaristuse number 4-16-3943 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Lembi Looga Avalduse esitaja/sissenõudja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuur Kohtutäitur Janek Pool Avalduse sisu väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamine Kohtuistungil osalenud isik Süüdlane: G.P (isikukood xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, § 69, § 72; ™S § 201 lg 1 ning V™S § 207 1, § 211, kohus määras:

1. Rahuldada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri avaldus rahatrahvi

asendamiseks.

2. Asendada G.P-le Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri 06.11.2014.a

otsusega väärteoasjas nr 2316,14,009642 määratud rahatrahv 25 trahviühikut, so 100 eurot arestiga 2 (kaks) ööpäeva ning arest asendada 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

3. Üldkasuliku töö teostamiseks tuleb G.P ühendust võtta Lõuna prefektuuri

Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse

vanemspetsialisti Anžela Murumägiga, tel: 7308786, 57705922, Tartu, Riia 132, anzela.murumagi@politsei.ee.

4. Selgitada G.P-le , et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale

üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

5. Määrus saata täitmise korraldamiseks Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuurile,

süüdlasele ning teadmiseks kohtutäiturile ja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuurile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 (3)

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuur esitas 16.05.2016.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale avalduse süüdlasele G.P-le määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. 06.11.2014.a määras Põhja prefektuur väärteoasjas nr 2316,14,009642 G.P-le (ik xxx, elukoht: Veskioja tn 22 Võru linn) rahatrahvi 25 trahviühikut so 100 eurot. Otsus

jõustus 04.12.2014. Kuna menetlusalune isik ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas

Viljandi kohtutäitur Janek Pool tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse 06.05.2015.a.

08.04.2016.a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest.

Tulenevalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 211 lg 1 teeb maakohus sissenõudja

avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku § 72- le kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Kuivõrd süüdlane ei ole alates otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani rahatrahvi sissenõudjale tasunud ning ka kohtutäituril ei ole õnnestunud nõuet täita, on alust arvata, et isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse (rahatrahvi) tasumisest KarS § 82 lg 2 p 1 mõistes. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS §-st 72 ning täitemenetluse seadustiku §-st 201 palub avaldaja otsustada tasumata rahatrahvi summas 100 eurot asendamine arestiga. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil G.P kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et rahatrahv jäi tasumata,

kuna ei pea rahatrahvi määramist õigeks. On nõus, et arest asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Tervis lubab tööd teha. Viis tundi tööd saab ära teha ühe kuu jooksul. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui

süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või

mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud

rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. G.P ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäitur Janek Pooli kinnitusel ei ole G.P ka vara, millele sissenõuet

3 (3)

pöörata. Seetõttu on põhjendatud süüdlasele määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. G.P-le on määratud rahatrahv karistuseks Liiklusseaduse § 221 lg 1 järgi 25 trahviühikut, so 100 eurot, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab 2 päeva aresti. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis süüdlasele karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Asendades aresti süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et G.P tuleb teha 1 kuu jooksul alates määruse jõustumisest 5 tundi üldkasulikku tööd.

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö

tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele

pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt V™S § 207

1 lg-le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile. Kohtulahendi saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase poolt üldkasuliku töö teostamist. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 72, § 69; V™S §-st 211.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik