4-16-5073/16 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-16-5073

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7.september 2016 Haapsalu kohtumaja a Väärteoasja number 4-16-5073 Kohtukoosseis Istungisekretär Kohtunik Piia Jaaksoo Gerda Raidla

Väärteoasi

G.G kaebus PPA Prefektuuri korrakaitseb roo Põhja ü

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 16.06.2016

otsuse nr 2317,16,005354, mille kohaselt le väärteoasjas

karistati G.G

227 lg 2

Liiklusseaduse § järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Menetlusosalised Kaebuse esitaja , isikukood *, elukoht *, e-mail: G.G *, telefon *, * kodanik, emakeel * keel, valdab * keelt, töökoht *

Kaitsja advokaat Peep Rajavere, OÜ Läänemaa I Advokaadibüroo, e-post: *

Kohtuväline menetleja

Prefektuuri PPA Põhja

Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus

liiklusmenetlustalitus, asukoht -mail: Rahumäe tee 6/1 Tallinn, e *, esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata

G.G ja PPA Prefektuuri o Põhja korrakaitsebüro liiklusjärelevalvekeskuse otsus väärteoasjas nr liiklusmenetlustalituse 16.06.2016 2317,16,005354 muutmata.

2. on Juhtimisõiguse äravõtmine hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. G.G kohustatud 5 tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 3.

Jätta rahuldamata G.G taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. 4. , kaitsjale

Edastada kohtuotsus G.G-le ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

4-16-5073

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Kaevatav otsus

PPA

Prefektuuri

Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 16.06.2016 2317,16,005354 karistati G.G rikkumise eest otsusega väärteoasjas nr järgmise –

27.05.2016.a kell 21.55 Nissi vald Harju maakon -Haapsalu- 32.km juhtis d Ääsmäe Rohuküla mnt

mootorsõidukit asulavälisel teel , ületades lubatud suurimat sõidukiirust (90 kiirusega 124+-4 km/h km/h) mitte vähem kui 30 km/h. R

15 lg 1 p 1 ja pani S 227 lg 2 ikkus sellega LS § toime väärteo, milline on kvalifitseeritav L § järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteo eest on karistuseks määratud LS § 22 G.G-le

7 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Kaebus

29.06.2016 saabus kohtusse G.G kaebus 2-11 otsusele asjas nr 2317,16,005354. /tl / väärteo Kaebuse esitaja

ei nõustu tehtud otsusega, tema ei ole otsuses ja protokollis näidatud ajal ja kohas kiirust ületanud. Kiiruse mõõtmisel on oluliselt rikutud menetlusnorme, mille tulemusena on saavutatud ebaõige sõidukiirus. Talle näidati kiirusmõõtja näitu, kuid ei suudetud usutavalt selgeks teha, et see on tema sõidukilt. Kiirust mõõdeti seisvast politseisõidukist kui sõitis autode kolonnis, peatati 5 minutit hiljem. Kiirusemõõtjal polnud kellaaega, ei esitatud ka fotot ega salvestust.

Kiirusemõõteseadmel ei näinud taatlemist kinnitavat kleebist. Seega ei ole kiirusemõõtmise tulemuse kujunemine jälgitav ja kiiruse ületamine ei ole tõendatud, tuleb 16.06.2016 otsus tühistada ja väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kui kohus leiab, et kiiruse mõõtmine on toimunud menetlusnorme järgides ja kiiruse ületamine on tõendatud, palub tühistada väärteootsuse määratud karistuse osas ja mõista karistusena rahatrahv alla keskmise määra. Objektiivselt keskmine süütegu, vastutust raskendavaid asjaolusid ei esine. On noor juht, rikkumised ei ole harjumusrikkumised, on võimalik mõjutada õiguskuulekalt käituma rahatrahvi kohaldamisega. Juhtimisõiguse äravõtmine teeb võimatuks sissetuleku teenimise, on ettevõtja ja ettevõtlusega tegelemiseks on vajalik juhtimisõiguse olemasolu.

Sama seisukoha juurde jäi kaebuse esitaja ka ja palus otsus tühistada ja kohtuistungil väärteomen lus lõpetada. Alternatiivina, kui koh s leiab, et kiiruseületamine on tõendmaist leidnud, et u

tühistada otsus määratud karist süü use osas ja karistada G.G rahatrahviga, sest tema ole suur. ei

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja esitas kirjalikult seiskoha kaebuse osas /tl 29-33/. G.G rikkumine on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud tõenditega, väärtegu on õieti kvalifitseeritud, on õigusvastane ja G.G on selle toimepanemises süüdi.

G.G poolt juhitud sõiduki liikumiskiiruse mõõtmisel on järgitud õigusaktide nõudeid, mõõteseade oli taadeldud ning mõõtetulemus jälgitav.

G.G süü oli keskmine ja karistu ks vastama vastava karistuse määra keskmisele määrale. s pea Tegu on toime pandud tahtlikult. Isikut on varem kahel korral karistatud LS § 227 lg 2 järgi. Võttes arvesse isikut iseloomustavaid karistusandmeid, leidis menetleja, et isikule kar ramisel on istuse mää

põhjendatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmises määras.

Juhtimisõiguse äravõtmine teenib ka õiguskorra kaitsmise huve, sest selleks ajaks kui juhtimisõigus on ära võetud, isik liikluses ei osale mootorsõiduki juhina. Kohtuv ja leidis, et kohtus uuritud älise menetleja esindaja jäi oma seisukoha juurde ka kohtuistungil tõendid kinnitavad G.G poolt väärteo toimepanemist ja otsuse põhjendatust ja seaduslikkust.

4-16-5073

KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult me

netlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl väärteoprotokollis on G.G poolt toime pandud rikkumise kirjeldus sisult 17,16,005354. sama, mis väärteootsuses nr 23 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteoprotokolli ja § ning väärtegu -otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik LS

15 lg 1 p 1

kvalifitseeriti LS § 227 lg järgi. LS § 15 lg 1 p 1 sätestab,

et suurim lubatud sõidukiirus on

asula

0 kilomeetrit tunnis. välisel teel 9 LS § näeb väärteona ette mootorsõiduki

227 lg 2 juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise 21-40 km/h.

G.G leidis, et kiiruse mõõtmine on toimunud menetlusnorme rikkudes, pole tõendatud, et mõõdeti taadeldud kiirusmõõtjaga just tema poolt juhitava auto kiirust. G.G kinnitas, et talle näidati vaid näitu d ei näidatud, ei osanud neid ka ise vaadata a ei küsinud neid tablool, kleebisei j näha. Vastavalt /VTT 2/ on patrullpolitseinik K L 27.05.2016 kiirusmõõturi kasutamise protokollile tl

kell 21.55 teostanud G.G poolt juhitud mootorsõiduki AUDI A6 reg.märk * liikumiskiiruse mõõtmist Harju maakonnas Nissi vallas Ääsmäe Rohuküla mnt 2.km, sõidu -Haapsalusuund

Haapsalu poole. Kasutatud kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr AS004018, taatlustunnistuse nr

TTRSS-15/00198. Seadet on testitud 27.05.2016 kell 19.00, seade on olnud töökorras. Kiirust on mõõdetud seistes, hoides käes. Nähtavus hea, asulavälin seadet e tee, sademeteta, valgeaeg, kuiv

kattega kahesuunaline tee. Mõõdeti seistes kõrvalteel autot, mis sooritas möödasõitu, eemalduvat

jõudis ette pärisuunas eesliikuvast sõidukist, kiirema objekti jälgimine, sõidukit liikus mitu . Seadme

lugem 124 km/h. Mõõtmise laiendmääramatus +/ lõplik mõõtetulemus 120 km/h. -4 km/h, Juhile

näidati tabloole fikseeritud lugemit. G.G ei ole protokolli allkirjastanud, on kirjutanud, ei ole kiirust ületanud Protokolli on allkirjastanud kiirusemõõteseadet kasutanud ja protokoll täitnud . K.L.

Kohtule on esitatud eoasjas G.G käesolevas väärt auto liikumiskiiruse mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõturi Stalker II MDR nr AS004018 nr TTRSS-15/00198 27/, mille taatlustunnistus /tl kohaselt on kiirusmõõtur taadeldud 22.09.2015. Kohtus uuriti kiiruse mõõtmiseks kasutatud ja kohus veendus, et kiirusmõõturil on kiirusmõõturit peal taatlemist kinnitav kleebis, mis näitab, et seade on taadeldud 09.2015, ja veel kaks kleebist.

Tunnistaja K.L , kes mõõtis kiirust, selgitas, et seade oli testitud ja kontrollitud vahetuse algul helihargiga. Seade oli läbinud taatluse. Kontrollisid seadet ka visuaalselt, et kleebised oleks korras, et kleebised ei oleks katki. Kolm kleebist on selle seadme peal. Need kleebised olid olemas. Vastavalt

majandusja kommunikatsiooniministri poolt 12.12.2006 Mõõteseaduse § 7 lg 3 alusel

määrusega nr „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate kehtestatud

mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusjad“ lisa 2 punktile 8.2 liiklusjärelevalve kiirusmõõturite

taatlustähtaeg on 1 aasta.

Kohtule on esitatud Tehnilise järelevalve inspektsiooni poolt väljastatud tõend /tl 24-26/, mille kohaselt radarkiirusmõõtur STALKER II MDR vastab eesti õigusaktide ning OIML R91 nõuetele.

Kohus e leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, t kiiruse mõõtmiseks kasutati taadeldud

ja õigusaktide nõuetele vastavat kiirusmõõturit.

4-16-5073

G.G aanud olla tema auto kiirus, teda ei peatatud kohapeal, on avaldanud, et mõõdetud kiirus ei s talle näidati vaid kiiruse numbrit, talle ei näidatud salvestust ja ühtki seal ei olnud kellaaega, , fotot muud tõendit, et see oli tema auto kiirus. Kohus märgib, et õigusaktid ei kohusta kiiruse mõõtmist salvestama, filmimine ega fotografeerimine ei ole kohustuslik,

vaid võimalus. Tunnistajad K.L T.S ja on kirjeldanud kiiruse mõõtmist kokkulangevalt oli

– mõõtja oli K.L, T.S tema kõrval. Kiirust mõõdeti asulavälisel kõrvalteel seistes, Talli teel nnast tulles vasakul teepoolel.

Kiirust mõõdeti hetkel kui G.G poolt juhitud auto oli neist möödunud ja sooritas möödasõitu eesliikuvast sõidukist. Visuaalselt oli selgelt eristatav, et G.G poolt juhitud auto kiirendas ja liikus autost, millest mööda sõitis, kiiremini. Sellist situatsiooni väljendas ka kiirusmõõtur, mille heli oli ühtlaselt tõusev, mis näitab, et sõiduk, mille kiirus on kuvatud, kiirendas. Vahetult G.G auto ees peale möödasõidu lõpetamist autot ei olnud.

Selliseid mõõtmise tehiolusid on kirjeldatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis.

Mõõtevahendi, STALKER II MDR on kirjas, et saab mõõta käelt siseriiklikus tüübikinnituses eemalduvate sõidukite kiirust.

G.G

on ka ise tunnistanud, et peale politseipatrullist möödumist sooritas möödasõidu ees liikuvast autost, kuid kirjeldab, et kuna ees liikuv auto liikus põhjendamatult aeglaselt, siis tema ise tegi manöövri täpselt 90 ga, kiirust ei ületanud. -

Kohus leiab, et tegelikult ka G.G ütlused kiiruse mõõtmise aja ja koha tehiolude kohta (möödasõidu manööver, politseipatrull vasakul pool teesevas) on kokkulangevad tunnistajate K.L. ja T.S.

ütlustega. Erinevus on vaid selles, et G.G leiab, et ei mõõdetud tema auto kiirust. Kohus leiab, et G.G ütlused selle kohta, et tema ei ületanud möödasõitu sooritades kiirust, ei ole usaldusväärsed, se t on ümber lükatud teiste kohtule esitatud tõenditega. s

Kohus märgib, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus peab hindama kõiki kohtule esitatud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt. Kohus ei tuvastanud kohtuistungil, et tunnistajatel oleks G.G vastu vihavaenu vms, tunnistajad on kokkulangevalt ja tehiolude osas ka menetlusaluse isikuga kokkulangevalt, e aega, kohta ja kirjeldanud kiiruse mõõtmis

liiklussituatsiooni. Mõlemad tunnistajad nägid kiiruse mõõtmise situatsiooni ise, jälgisid mõõteseadme ekraani ja kuulsid mõõteseadme heli, mis asjaolud kokkulangevalt kinnitasid, et ekraanile kuvatud kiirus kuulus G.G poolt juhitud autole. Auto möödumisel fikseerisid auto margi, värvuse ja numbri, seega peatasid hiljem G.G poolt juhitud auto, mis oli eelnevalt kiirust ületanud.

Kohus leiab, et tunnistaja K.L., T.S. uri kasutamise protokoll, te ütlused, kiirusmõõt

kiirusemõõteseadme taatlemistunnistus, mõõtevahendi siseriiklik tüübikinnitus tõendavad

G.G poolt G.G väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemist. rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid

ja tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu, seega väärteo objektiivne koosseis on täidetud.

K G.G poolt toime pandud ohus leiab, et väärtegu oli otsese tahtlusega. Karistusseadustiku § 1 lg 3 otsese tahtlusega, kui ta järgi paneb isik teo toime teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või möönab seda. sõitis mööda politseipatrullist, kes mõõtis kiirust ja G.G

vahetult peale seda sooritas möödasõidumanöövri, mille tegemisel ületas kiirust. Kaitsja leidis, et sellises olukorras hakata korraga kiirust ületama, teades politseist, see ei ole mõistusepärane ega loogiline. Kohus leiab, et läbi väliste teo tehiolude saab vä t isik ületas kiirust tahtlikult. Kuna ita, e G.G oma süüd ei tunnista, ei ole võimalik ka teada saada, miks isik otsustas vahetult peale kiirust mõõtvast politseipatrullist möödumist kiirust ületada. Teo ei esine. õ usvastasust välistavaid asjaolusid ig

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja

4-16-5073

kohus leiab, et G.G on talle süüks arvatud LS § 227 lg järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust, on kohus et väärteoasjas tõenditega on tõendamist leidnud, seisukohal, uuritud et G.G

227 lg 2 testatud rikkus LS § 15 lg 1 p 1 ja pani sellega toime väärteo, mis täidab LS § sä väärteokoosseisu, tegu on õigusvastane ja on eelnimetatud väärteo toimepanemises süüdi. G.G

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS

227 lg 2 eb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 § nä trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo

6 kuuni. G.G eest . juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks KarS G.G puhul on tuvastatud. G.G § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis süü on keskmi t on ületatud normis ette nähtud ne, tegu on toime pandud otsese tahtlusega, kiirus vahemiku keskmises määras. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et süü suurust ei saa hinnata seeläbi kui palju kiirust ületati. Kohus leiab, et ka kiiruse ületamise määr on üks süüd iseloomustavatest asjaoludest.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust karistust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

VTT tl 10 on karistusregistri teatis G.G kohta. Vastavalt karistusregistri teatisele on G.G v kahel korral kiir

- 01.09.2015 ja äärteokorras karistatud use ületamise eest LS § 227 lg 2 järgi 26.03.2016 toime pandud liiklusrikkumise eest rahatrahviga, trahv tasutud. Seega on G.G isik, id

kellel on kehtiv

tunud ad väärteokaristused kiiruse ületamise eest, viimane väärteootsus on jõus 12.04.2016. karistus

Kohus leiab, et vaid siis saaks tõdeda, et eelnevad ed on mõju avaldanud, kui isik käituks edaspidi liikluses reeglite kohaselt. Kohtuvälise menteleja poolt esitatud karistusregistri teade /tl 35/ on taas toime pannud liiklusrikkumise. Kui kehtivate karistuste ajal näitab, et G.G pannakse toime uus rikkumine, tuleb

kaaluda, millisel karistusel oleks eripreventiivne mõju. Kohus leiab, et on oluline arvestada käeoleval juhul karistuse mõistmisel , kuidas kaitsta õiguskorda. G.G on t mille puhul on tegemist reaalse ohudeliktiga, oime pannud liiklussüüteo, ületas kiirust, kus nn abstraktne oht teiste liiklejate turvalisusele muutub aina tõenäolisemaks. Kohus leiab, et just karistuse eri b ei ol preventiivne eesmärk tingi selle, et G.G e võimalik enam karistada rahatrahviga, kuna eelnevate kiiruse ületamiste eest määratud rahatrahvid on tasutud, kuid G.G jätkuvalt ületas kiirust, mis selgelt näitab, et rahatrahv ei mõjuta isikut õiguskuulekalt id nud

käituma. emise ajal teadlik sellest, et ta vajab tööülesannete täitmis G.G oli teo toimepan eks juhtimisõigust. Ka see teadmine ei mõjutanud teda järjekordsest liiklusrikkumisest hoiduma. Kohus leiab, et kui isik on

tegemist üheksa kuu jooksul kolmel korral ületanud lubatud sõidukiirust, siis on süstemaatilise õigusrikkujaga. Vastupidiselt kaitsja arvamusele leiab kohus, et hoolimata sellest, et tegemist on noore juhiga, on liiklusreeglite rikkumine G.G-le saanud harjumuseks. Seetõttu tuleb tõsiselt kaaluda, milline karistus mõjutaks isikut õiguskuulekalt käituma ja kaitseks õiguskorda.

Kohus leiab, et arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, on kohtuväline menetleja õigesti valinud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise keskmises määras.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuväline menetleja on mõistnud G.G-le karistuse vastavalt karistuse mõistmise alustele.

Lähtudes eelkirjeldatu kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Põhja st, leiab kohus, et G.G PPA

Prefektuuri lusmenetlustalituse 16.06.2016 otsus korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liik väärteoasjas nr 23 eb jätta muutmata. 17,16,005354 tul

Menetluskulud

4-16-5073

Kaitsja taotles VTMS § 23 alusel hüvitada G.G-le riigieelarve vahenditest tema kantud kaitsjatasu summas 378 eurot /tl 36-39/. Kuna kohus ei rahulda G.G kaebust ja ei lõpeta väärteomenetlust G.G suhtes, ei esine VTMS §

23 sätestatud aluseid G.G-le kaitsjatasu hüvitamiseks ja taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Otsuse tegemisel juhind

132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 3, 199 lg 2, L ub kohus VTMS §§ S §§ 15 , KarS § 56 lg 1. lg 1 p 1, 227 lg 2

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik