1-15-8754/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

7. september

2016 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-15-8754 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson Ipbüker Asja läbivaatamise kuupäev 7.09.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid O.R-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu O.R isikukood XXX xxx Kaitsja Kaido Kooga Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest O.R vabastamata.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus O.R´ile riigi õigusabi o

72 eurot, sh tasu 60 eurot ja

12 eurot. sutamise eest tasu määramiseks summas käibemaks

Välja mõista O.R´ilt menetlusekulud 72 eurot kaitsjatasu. O.R´il tasuda kaitsjatasu tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise 12-kuulise t

- ja Tolliameti arveldusarvele ähtajast Maksu SEB pangas nr EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300; DANSKE BANK EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700081823. ja selgitus „O.R menetluskulud“. 1-15-8754

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.R-i elektroonilise valvega tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks.

O.R Viru Maakohtu 16.11.2015 ,3 tunnistati süüdi kohtuotsusega KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks mõisteti vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

8 kuud suurendati mõistetud karistu .2013 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse st Viru Maakohtu 15.04 ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus . 01.01.2016 01.09.2017 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses O.R kohta koostatud i eda ei ole seloomustusest nähtub, et t karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral kindel elukoht puudub. Kinnipeetaval on xxx. Enne vangistust oli Töötukassas tööotsijana registreeritud, paralleelselt tegeles ka juhutöödega.

Varem ametlikult töötas , oli koondatud kuna tarvitas alkohoolseid jooke töökohal. Samas xxx töötas ka xxx Sissetulekuks oli elukaaslase palk ning isiklik toetus. Vangistuses 29.02.2016-xxx. Alates 18.04.2016 töötab majandustööl toidujagaja/köögitöölisena. Isik on motiveeritud töötama. Vabanedes puudub isikul garanteeritud töökoht.

Tarvitas alkoholi ainult tähtpäevadel. 2006 aastal oli Alkoholiseaduse alusel rahatrahviga karistatud. Tunnistas, et oli xxxx vallandatud, kuna tarvitas alkohoolseid jooke töökohal. Teised tõendid isiku alkoholitarvitamise kohta puuduvad.

Impulsiivne, korduvalt kasutas vägivalda oma lähedaste suhtes. Tunnistab süüd osaliselt, süüdistab oma probleemides ja ebaõnnestumises teisi, arvab, et teda provotseeritakse. Ei teadvusta käitumise põhjusi mõtle oma tegude tagajärgedele . Ei .

Kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistust kannab esimest korda. Tunnistab ennast süüdi osaliselt ning õigustab oma tegusid, võrreldes teiste kuritegudega. Mõlemad kuriteod on - lähissuhtevägivald. Esimesel korral oli tingimisi karistatud ilma käitumiskontrollita. Puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Uue kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 21 %. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul peale vabanemist on 42 %. Viru Vangla ei toeta O.R-i enne

tähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldusametniku andmetel O.R on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla elukohta aadressil xxx. Tegemist on kinnipeetava elukaaslase Txxx Zxxx ema Vxxx xxx Go korteriga, kes ei anna oma nõusolekut selle kohta, et süüdimõistetu O.R vabaneb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohustusega ning asub elame talle kuuluvasse korterisse aadressil xxx.

Peale seda O.R on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamiseks tema võimaliku tingimisi enne tähtaega vabastamise korral xxx Korteri omanik Oxxx Kxxx aga teatas, et ta ei ole nõus üürima O.R-ile oma korterit aadressil xxx. Seega O.R puudub elukoht kuhu vabaneda.

Kinnipeetava elukaaslane Txxx Zxx on valmis O.R-i toetama nii omab töökohta ja materiaalselt kui ka moraalselt. O.R-i töökogemused on olnud enne vangistust lühiajalised. Vabanedes ennetähtaegselt ei ole O.R kindlat töökohta.

Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana prokuratuur ei toeta O.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

O.R taotles kohtuistungil Selgitas, xxx omanik andis ennetähtaegset vabastamist.

nõusoleku, kuid korteriühistu esimees oli vastu ja ta muutis oma meelt. Praegu saab üürida endale korteri, see võtaks ühe nädala peale vabanemist. Või siis taotleda tugiteenust ja saada sotsiaalelamispinda. Praegu mingit kinnitust selle kohta esitada ei saa. Ei jõudnud sellega varem tegeleda, kuna vahetus kontaktisik.

Kaitsja toetab oma kaitsealuse vabastamist elektroonilise valve alla. O.R kannab vangistust esimest korda. Distsiplinaarrikkumisi tal ei ole, xxx.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et O.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.R-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Ei vangla ega prokurör ei toeta O.R-i vabastamist. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

O.R on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Vangistust kannab esimest korda. Varasem kuritegu isikuvastane. Viimane karistus mõisteti kehalise väärkohtlemise eest, mille ta pani toime katseajal.

Isikut on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning katseajal pani toime uue samalaadse kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Peale seda vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.

Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning O.R-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisel puudub O.R kindel elukoht elektroonilise valve kohaldamist , mis välistab , mis on käesoleval ajal ennetähtaegse vabanemise peamiseks tingimuseks.

Varem O.R on olnud katseajal, j mis ebaõnnestus, millest võib äreldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks Pavel

O.R a negatiivne ja uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib oll kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal kohtul puudub kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema edaspidise resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude toimepanemise korduvust ja käitumist eelneval katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal elektroonilise valve alla veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Kohus võtab antud määruse tegemisel arvesse ja hindab positiivselt, et O.R on vangistuse kandmise ajal töötanud majandustöödel ja ei olnud distsiplinaarkorras karistatud, kuid kohtu arvates ei kaalu need asjaolud üles eelpool mainitud negatiivseid asjaolusid.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu O.R-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Deniss Minzatov