1-15-7054/24 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 07. september 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-7054 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe

Prokurör

Tõlk

Ain Tali

Marina Davõdovitš

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid

V.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

V.J , i.k. XXX, kannab karistust ru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Vi Karistuse kandmise algus 06.01.2016 ja lõpp 02.01.2017.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 29.08.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta V.J enne tähtaega vangistusest tingimisi vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk aata Viru Vanglale, prokurörile ja V.J-ile. s

Asjaolud

Viru Vangla esitas 04.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.J-i isi enne tähtaega vabastamiseks. vangistusest tingim

2

V.J süüdi tunnistatud Viru KarS § 121 on Maakohtu 05.10.2015 otsusega

lg 2 p 2,3 järgi ja k mõistis kohus talle 1 aasta KarS § 68 lg 1 alusel arvas aristuseks vangistust. kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning mõistis lõplikuks karistuseks 11 kuud

27 lg 1 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jättis kohus karistuse täitmisele pööramata, kui V.J ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud

kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Katseajaks määras kohus 2 aastat. 06.01.2016 määrusega pööras Viru Maakohus 05.10.2015

kohtuotsuse täitmisele ning karistuse kandmise alguseks luges kohus 06.01.2016.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

V.J enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul taotleb

on ta end alkoholi suhtes lasknud kodeerida, endise abikaasaga on suhted head, elama asub aga temast eraldi ehk vanaema juurde. Selgitab veelkord endise abikaasaga konflikti tekkimise ning kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kinnitab, et töökoht on olemas ja et ta armastab oma lapsi.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha,

mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta. ennetähtaegset Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust ning ohtlikkuse taset ei ole V.J-i

ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Prokurör viitab ka kinnipeetava alkoprobleemidele

ning märgib, et vangistatu suhtes on pooleli uus kriminaalasi.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus,

kinnipeetava tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

V.J-i käitumine vanglas

on olnud seaduskuulekas: kehtivad

distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3 06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks -1-1-91- tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidet

ud.

Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, seega ei ole uute kuritegude

toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on muutunud

raskemaks, lisandunud on vägivalla komponent. Soodusteguriks on alkohol.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt elama kinnipeetav asuks

kinnipeetavale ja tema endisele abikaasale ühisvarana kuuluvasse 2-toalisesse korterisse, kus praegu elab endine abikaasa koos alaealiste lastega. Kriminaalhooldaja on välja selgitanud, et

3

endine abikaasa ei ole nõus kinnipeetavaga ühes korteris elama ning soovib kohtu kaudu ühisvara jagamist. Muu elukoha võimalikkuse kohta vanglast saabunud materjalis teavet ei ole.

Seega on kohus seisukohal, et isikul puudub vabanemisel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetaval on

täitemenetluses elatisenõue summas 36 ole töökoha puudumisel isiku 513,69 eurot, ei ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.

Positiivseks loeb kohus asjaolu, et kinnipeetaval on toetav sotsiaalvõrgustik – vanaema ja ema on valmis isikut moraalselt toetama ja kinnitavad, et suhted V.J-iga on head.

Samas endise abikaasaga on suhted konfliktsed ja pingelised, lapsed ning endine abikaasa kardavad kinnipeetavat ja tema vanglast vabanemist, kuna isik on korduvalt kasutanud nende suhtes vägivalda. Kinnipeetava ema ei välista seda, et pärast vabanemist võib poeg toime panna

uue vägivaldse kuriteo, kui ta jätkab alkoholi tarvitamist, sest alkoholijoobes olles muutub V.J-i käitumine väga agressiivseks.

Positiivseks loeb kohus ka seda, et kinnipeetav on vanglas hõivatud majandustöödel ning osaleb

riigikeele õpingutel A1 tasemel. Iseloomustuses on märgitud, et käitumine vangistuses on

olnud hea.

Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Alkoholisõltuvust isik ise ei tunnista, kuna oma sõnul joob ainult

lahjat õlut peale tööd lõõgastumiseks. Samas kõik kuriteod abikaasa vastu on toime pandud

alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamise ning vägivaldse käitumise vaheline seos on tõendamist leidnud.

Vangla

hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 22% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jook

sul 51%, mis on keskmisest kõrgem. Ohustatud on konkreetsed isikud (lähedased, pereliikmed) Oht on kõige tõenäolisem .

enesevalitsemise kaotamisel olukordades, kus ei alluta kinnipeetava reeglitele ning soodusteguriks on alkohol.

Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav õigustab toimepandud vägivallategusid, mis viitab

probleemide lahendamise oskuse puudulikkusele, eeldab, et teised inimesed mõistavad

maailma tema moodi. Isik ei hinda ühiskonnas kehtivaid norme ega reegleid ning on oma vajaduste rahuldamiseks valmis neid rikkuma.

Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid on rikkunud kontroll ja kohus nõudeid

pööras karistuse täitmisele. V.J-ile Seega varasemad tingimuslikud karistused ei ole

mõju avaldanud ning ta ei ole õigustanud kohtu usaldust kanda karistust

vabaduses.

Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue kuriteo toimepanemine, s.t. katseja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi

ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul.

4

Lisaks on prokurör välja selgitanud, et V.J-i suhtes on pooleli kriminaalasi nr. 15233001664

KarS § 121 lg 2 p 2,3 ja § 120 alusel.

Kohus on seisukohal, et puhul ei ole kriminaalhoolduslike V.J-i vahenditega

võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (lähedase toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik