2-16-12603/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

7. september 2016. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-12603 Tsiviilasi

S. L hagiavaldus V. L vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S. L., isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja V. L., isikukood *, elukoht * Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmise lahendamine RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast S. L 19.08.2016. a esitatud hagiavaldust V. L vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes. 2. Edastada määrus hagejale. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Jätta menetluskulud hageja S. L kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised käesoleva tsiviilasja menetlemisel menetluskulusid kandnud.

Edasikaebamise kord

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

1. Hagiavaldus, menetluse käik 19.08.2016. a esitas hageja S. L. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi igakuise elatise nõudes kostja V. L vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt taotleb hageja elatise väljamõistmist miinimummääras alates 11.08.2016. a. Hagis esitatud nõude tõendamiseks on hageja kohtule esitanud: koopia sünnitunnistusest; * tõendi, millest nähtuvalt hageja õppis 2015/2016.

õppeaastal * 11. klassis ning on üle viidud 12. klassi; 14.02.2007. a kohtuotsuse elatise väljamõistmise kohta V. L hageja ülalpidamiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni. 22.08.2016. a määrusega jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja (14 päeva arvates kohtumääruse kättesaamisest) hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

2. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

2.1. 22.08.2016. a määrusega leidis kohus, et kohtule esitatud hagiavaldus on puudustega ning kohus jättis hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja, 14 päeva arvates kohtumääruse kättesaamisest, puuduste kõrvaldamiseks, s.o hageja igakuiste vajaduste tõendamiseks ja varalise seisundi esitamiseks; hageja vanema, kelle ülalpidamisel hageja käesoleval ajal on, varalise seisundi esitamiseks ning hageja selgelt väljendatud nõude esitamiseks. Hageja on kinnitanud kohtumääruse kättesaamist e-posti teel 22.08.2016. a. Seega oli hagis esinevate puuduste kõrvaldamise tähtajaks 05.09.2016. a. Hageja ei ole tähtaegselt kõrvaldanud puuduseid hagiavalduses – hageja poolt on tõendamata tema igakuised vajadused ja tema varaline seisund; tõendamata on hageja vanema, kelle ülalpidamisel hageja käesoleval ajal on, varaline seisund ning hageja ei ole esitanud selgelt väljendatud haginõuet (konkreetses rahalises suuruses nõuet). 2.2. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Samas §-i lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagi menetlusse kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esinevad hagiavalduse menetlusse võtmise keeldumise alused vastavalt TsMS § 371 lg 1 p-le 9 ja § 3401 lõikele 2 ning kohus keeldub menetlusse võtmast

S. L 19.08.2016. a esitatud hagiavaldust V. L vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes. 2.3. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 5 ja 6 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

3. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja S. L kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised käesoleva tsiviilasja menetlemisel menetluskulusid kandnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik