2-15-2068/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

6. september 2016.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-2068

Tsiviilasi

K.T. hagi OÜ Personaal vastu 09.05.2014.a töökohustuste

rikkumise hoiatuse tühisuse tuvastamiseks ja sellest tulenevalt

saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks ning töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks

TLS § 107 lg 2 alusel ja kolme kuu keskmise töötasu suuruse

hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsiooniastmes

1614,48 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. septembri 2015.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.T. apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant (hageja): K.T. (isikukood XXXXXXXXXX)

Vastustaja (kostja): OÜ Personaal – registrikood 10874869),

lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.T. apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 9. septembri 2015. a otsus osaliselt, s.o osas, milles kohus

jättis rahuldamata K.T. hagi OÜ Personaal vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ning

hüvitise väljamõistmiseks (kohtuotsuse resolutsiooni p 1).

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada osaliselt K.T. hagi OÜ Personaal

vastu.

4. Tuvastada OÜ Personaal ja K.T. vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisus TLS § 88 lg 1 p 5 ja lg 3 alusel. Lugeda OÜ Personaal ja K.T. vahel sõlmitud

tööleping üles öelduks TLS § 107 lg 2 alusel alates 08. jaanuarist 2015.a. Välja mõista

OÜ-lt Personaal K.T. kasuks töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hüvitis ühe kuu

keskmise töötasu ulatuses, s.o summas 710,71 eurot (seitsesada kümme eurot ja

seitsekümmend üks senti).

5. Jätta maakohtu otsus muutmata osas, milles kohus jättis rahuldamata K.T. hagi OÜ

Personaal vastu tööandja 09.05.2014.a hoiatuse tühisuse tuvastamiseks, tööandja

kohustamiseks 2014.a aprillikuu tööülesannete täitmise eest lisatasu määramiseks ning

ületunnitöö eest 2014.a märtsi- ja aprillikuus maksmata lisatasu väljamõistmiseks

(kohtuotsuse resolutsiooni p 2).

6. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja K.T. (töötaja) taotles maakohtule esitatud hagiavalduses töövaidlusasja hagimenetluse

korras läbivaatamist – tööandja 09.05.2014.a. hoiatuse seoses töökohustuste rikkumisega

tühisuse tuvastamist ning kostja kohustamist määrama hagejale aprillikuu tööülesannete täitmise

eest lisatasu, mida eeltoodud hoiatuse alusel ei määratud. Samuti taotles hageja 2014.a.

märtsikuu 10 töötunni eest töötasu ja ületunnitöö lisatasu väljamõistmist.

Hageja avaldus töökohustuse rikkumise eest tehtud hoiatuse tühistamiseks ning lisatasu ja

vähemmakstud töötasu hüvitamiseks on eelnevalt läbi vaadatud töövaidluskomisjonis.

Tööinspektsiooni

Lõuna

Inspektsiooni

töövaidluskomisjoni

27.06.2014.a

otsusega

töövaidlusasjas nr 4-1/978 (tl 90-91) jäeti avaldus rahuldamata põhjendusega, et töölepingu

seadus ei näe ette tööandja poolt tehtud hoiatuste vaidlustamist. Töövaidluskomisjon jõudis

järeldusele, et töötajale on tööandja poolt kõik saadaolevad tasud 2014.a. märtsi- ja aprillikuu

eest välja makstud.

Lisaks taotles hageja maakohtult algselt eraldi esitatud hagis (menetlused liidetud) töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel ning

hüvitise väljamõistmist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 08.04.2011. a sõlmitud tööleping nr 486, mille

alusel asus hageja tähtajatult tööle XXX osakonna bussijuhi ametikohale. 10.05.2014 esitati

hagejale hoiatus seoses töökohustuste rikkumisega, mille tõttu ei määratud temale lisatasu

2014.a aprillikuu eest. Hoiatuse kohaselt fikseeriti 22.04.2014. a tööandja sisekontrolli

tulemusel sõidudokumentide kontrolli ja piletimüügi korra rikkumine hageja poolt.

Hageja leidis, et nimetatud rikkumised ja kostja sellekohased väited on tõendamata, mistõttu on

hoiatus tühine. Reisija, kellele hageja väidetavalt jättis pileti väljastamata, sõitis kuupiletiga, ta

ei ostnud bussist piletit, vaid näitas hagejale kuupiletit. Kui kontrolör tuvastab rikkumise, peaks

selle fikseerimine toimuma koheselt, antud juhul on tegemist tagantjärele hageja alusetu

süüdistamisega piletiraha omastamises. Kontrolör ei ole koostanud rikkumise kohta akti, samuti

ei koostatud akti reisijale piletita sõidu eest. Hagejale koostati hoiatus kontrolöri seletuskirja

alusel.

Põhjuseta hoiatuse tegemise näol, mille alusel jäetakse määramata lisatasu, on tegemist töötaja

õiguste rikkumisega. Sellest tulenevalt on hagejal põhjendatud huvi taotleda hoiatuse tühisuse

tuvastamist ning 2014. a aprillikuu tööülesannete täitmise eest lisatasu, samuti põhitasu 10

töötunni ja ületunnitöö lisatasu 10 tunni eest 2014. a märtsikuus väljamõistmist.

Hageja vaidlustas tööandja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise.

29.10.2014. a toimus Tartus hageja juhitud bussiga liiklusõnnetus - buss sõitis tagant otsa ees

järsult pidurdanud sõiduautole. Ajavahemikul 31.10.2014.a – 31.01.2015.a oli hageja

töövõimetu. 08.01.2015.a saatis kostja esindaja hagejale e-kirja töölepingu erakorralise

ülesütlemise teatega. Töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole õiguspärane. Hageja ei

põhjustanud liiklusõnnetust tahtlikult. Liiklusõnnetus toimus hageja hinnangul seetõttu, et bussi

tagumised pidurid ei töötanud. Samuti ei ole töölepingu erakorraline ülesütlemine tehtud

mõistliku aja jooksul.

Kostja väide bussi tehnokontrolli tulemustest teadasaamise kohta 10.12.2014.a. on eksitav.

Tehniline kontroll tehnoülevaatuse punktis teostati 03.11.2014.a. kostja töötaja R.T. poolt, kes

oli teadlik, et bussi pidurid ei vasta nõuetele. R.T. väide, et bussi piduri probleemidega pöörduti

töökotta alles 03.11.2014, ei ole tõene. Liiklusõnnetuse toimumise päeval helistas hageja

koheselt ATKO Põlva osakonda, teatas liiklusõnnetusest ja teatas ka seda, et bussil

parempoolsed rattad ei pidurdanud, mistõttu ei olnud võimalik ees pidurdavale autole otsasõitu

vältida. Samuti teavitas hageja 29.10.2014 õhtul bussi üle andes pidurite puudumisest järgmisel

päeval bussiga liinile minevat A.T..

Hageja väitel kontrollis ta enne liinile minekut bussi üldist tehnilist seisukorda. Märgutuled

armatuurlaual on põlenud niikaua, kui hageja on selle bussiga sõitnud, s.o 3 aastat. Töökoja

meister R.T. on kogu aeg väitnud, et ei saa aru, miks kontroll-lambid armatuurlaual põlevad,

sest pidurid on bussil korras. Hagejal ei olnud põhjust R.T. sõnades kahelda, kuna buss läbib iga

kuue kuu järel tehnoülevaatuse. Samuti ei ole võimalik bussijuhil liinile minnes kontrollida

pidurite seisukorda.

Eeltoodud asjaoludel taotles hageja kohtult TLS § 88 lg 1 p 5 alusel tööandjapoolse töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel ajast, mil

tööleping oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel ning TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt

hageja kasuks kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise väljamõistmist.

2. Kostja (tööandja) hagi ei tunnistanud, leides, et hageja nõuded hoiatuse tühisuse

tuvastamiseks ning töötasu väljamõistmiseks on alusetud.

Kostja selgitas, et hageja tegevust tööülesannete täitmisel kontrollis temale antud volituste

raames Põlva osakonna liinikontrolör K.A., kes tegi liinil kontrollsõite eesmärgiga jälgida

olukorda liinil, bussi täituvust, piletimüüki ja reisijate registreerimist. Kontrolör alustas liini

22.04.2014 kontrolli Põlva bussijaamast kell 06.50 Lao peatuse suunas sõitvas bussis.

Nimetatud kuupäeva piletimüügi aruande kohaselt (tl 87) oli liini nr. 20 hommikusel reisil enne

reisi algust müüdud üks pilet (kell 6:45:26) ja registreeritud üks reisija (06:45:41).

Kontrolöri ettekande (tl 71) kohaselt tuli Kooli peatusest peale 2 reisijat ja Keskuse peatusest 2

reisijat, hageja reisijate dokumente ei kontrollinud. Üks Keskuse peatusest sisenenud reisija

andis hagejale piletiraha, kuid juht temale piletit ei väljastanud, mis on oluline rikkumine –

faktiliselt on tegemist piletiraha omastamisega hageja poolt.

Hageja rikkus töölepingu p 2.2 ning ametijuhendi p 22, mille kohaselt on bussijuhi

töökohustuseks müüa ja väljastada pileteid, samuti ametijuhendi p 37, mis kohustab bussijuhti

kontrollima reisijate kuukaarte ja müüma pileteid. Seega on hagejapoolsed rikkumised

tõendatud ning tehtud hoiatus on põhjendatud.

Kostja on tasunud hagejale kõik summad, mille tasumise kohustus tuleneb seadusest,

töölepingust ja Transpordi ametiühingu kokkuleppest (ÜTK). Kuigi hoiatuses on märgitud, et

kostjale aprillikuu eest lisatasu ei maksta, ei ole tegelikkuses kostja töötasu vähendatud.

Vastavalt OÜ Personaal raamatupidamise õiendile (tl 108) töötas hageja 2014.a märtsikuus

197,83 tundi ja aprillikuus 187,85 tundi ehk kokku 385,68 tundi. Normtunnid olid märtsis 168

tundi ja aprillis 166 tundi ehk kokku 334 tundi. Seega tegi hageja märtsis ja aprillis 51,68

ületundi (385,68 – 334). Kahe kuu ületundide eest on hagejale välja makstud tasu 77,52 eurot.

10 töötundi, millised on hageja väite kohaselt jäetud arvestamata ja tasustamata, sisalduvad

palgalehel tasuliigil 010, tegemist on vaheaja lisatundidega. ÜTK § 6 p 3 kohaselt ei arvestata

vaheaja lisatunde tööaja hulka ning seega ei maksta hagejale selle eest ka ületunnitasu. Ainus

tasu, mida hagejal on õigus saada vaheaja lisatundide eest, on fikseeritud tunnitasu alusel

arvutatav summa ÜTK § 6 p 2 alapunkti b kohaselt.

29.10.2014. a toimunud liiklusõnnetuse põhjuste kohta esitas hageja 30.10.2014.a kostjale

selgitused (tl 31), millest nähtuvalt oli hageja juhitud bussi ja selle ees liikunud sõiduauto

pikivahe 3 m. Sõidumeeriku kettalt (tl 32 pöördel) nähtub, et bussi kiirus oli 45 km/h.

Juht peab liiklusseaduse (LS) § 46 lg 1 järgi vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja

ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult

pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt peab

asulasisesel teel üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks kuluv aeg olema

normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit. Seega kui bussi liikumiskiirus oli 45 km/h, pidi

hageja hoidma pikivahet 25 m [(45×1000) ÷ (60 × 60) × 2], hageja poolt väidetu kohaselt oli

pikivahe nõutust üle 8 korra lühem. Pärast õnnetust vormistatud teates liiklusõnnetusest on

hageja võtnud vastutuse tekkinud liikluskahju põhjustamise eest (tl 28 pöördel).

Eeltooduga on tõendatud, et hageja rikkus töölepingu p 9.1.4 (kohustus tagada tööülesannete

täitmiseks saadud tehniliste vahendite säilivus ja korrashoidmine) ning ametijuhendi p 21

(kohustus täita liikluseeskirju) ja 45 (pikivahe hoidmise kohustus).

Juhul, kui bussil on probleeme piduritega, süttib bussi armatuurlaual vastav hoiatustuli.

Vastavalt ametijuhendi p 10 alapunktile f tuleb hoiatustule süttimisest viivitamatult informeerida

tehnohoolde meistrit, remondilukkseppa, osakonna juhatajat või dispetšerit. Ametijuhendi p 10

alapunktide c ja q kohaselt peab bussijuht enne liinile sõitmist kontrollima bussi üldist tehnilist

seisundit ning ametijuhendi p 10 kohaselt on kategooriliselt keelatud sõita liinile nõuetele

mittevastava autobussiga. Pidurisüsteemi kontrollimise kohustust on eraldi rõhutatud ka

ametijuhendi p 11 alapunktis b. Samuti nähtub ametijuhendi p 18 alapunktist b, et bussijuht on

kohustatud informeerima mehhaanikuid kõigist töötamise ajal ilmnenud riketest ja vormistama

selle kohta remondilehe.

Töökoja meister R.T. on 11.12.2014. a avaldanud arvamust (tl 37), et probleem parempoolse

tagumise piduriga tekkis 29.10.2014 toimunud liiklusõnnetuse käigus tehtud äkkpidurduse

tulemusena, purunenud oli veosilla parempoolne pidurikambri membraan. Liinile minnes oli

buss tehniliselt korras. Piduri probleemidega pöördus töökotta 03.11.2014. hageja paarimees

bussijuht A.T.. Kui bussil oleks varem piduritega probleeme olnud, oleks hageja või A.T.

kindlasti kostja tähelepanu sellele juhtinud.

Kostja oli seisukohal, et kui hageja sõitis teadlikult liinile mittetöötavate piduritega, on tegemist

väga tõsise rikkumisega, mis toob kaasa töölepingu ülesütlemise.

Alates 31.10.2014.a viibis hageja haiguslehel, avariisse sattunud autobussi pidurite kontrolli

tulemused edastas hageja kostjale alles 10.12.2014.a. Seejärel küsis kostja selgitusi ATKO

Grupi tehnikajuhilt R.K., kelle 16.12.2014.a ettekande kohaselt (tl 36) vastasid pidurid

avariipidurduse nõuetele.

Kostjal polnud võimalik hagejaga sõlmitud töölepingut varem lõpetada, kuna hageja viibis

haiguslehel ja keeldus tööandja juurde minemast. Lisaks soovis kostja tuvastada avarii põhjused

ning bussi tehnilise seisukorra. Kui oli selge, et avarii põhjustas hageja, tegi kostja hagejale

ettepaneku lõpetada tööleping poolte kokkuleppel, kuna see oleks olnud hageja jaoks soodsam.

Töölepingu lõpetamine hagejaga toimus esimesel võimalusel pärast seda, kui hageja süü oli

tuvastatud ning hageja oli avaldanud, et ta ei ole huvitatud poolte kokkuleppel töölepingu

lõpetamisest.

Avarii tulemusena sai kostja varalist kahju kogusummas 218,88 eurot (käibemaksuta). Bussil

purunes esituli ja remonti vajas stange. Vigastada sai ka sõiduauto, millele buss tagant sisse

sõitis.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis oma 9. septembri 2015.a otsusega rahuldamata K.T. hagi töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks töölepingu seaduse (TLS) § 107

lg 2 alusel ning kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise väljamõistmiseks. Samuti jättis

kohus rahuldamata K.T. hagi OÜ Personaal vastu tööandja 09.05.2014.a. hoiatuse tühisuse

tuvastamiseks, tööandja kohustamiseks 2014.a aprillikuu tööülesannete täitmise eest lisatasu

määramiseks ning ületunnitöö eest 2014.a märtsi- ja aprillikuus maksmata lisatasu

väljamõistmiseks.

Kohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulude katteks kuussada nelikümmend kolm (643) eurot ja 99 senti koos lisanduvate

viivistega VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus leidis, et hageja nõuded on õiguslikult põhjendamata ning tõendamata ning ei kuulu

seetõttu rahuldamisele.

Kohus sedastas, et käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja vahel oli

sõlminud tähtajatu tööleping, mis on kostja poolt 22.12.2014.a. tehtud avaldusega erakorraliselt

üles öeldud. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et 09.05.2014.a. on kostja teinud hagejale kirjaliku

hoiatuse seoses töökohustuste rikkumisega. Pooled vaidlevad, kas kostja poolt hagejale esitatud

hoiatus oli põhjendatud, kas nimetatud hoiatus on olnud aluseks hagejale lisatasu väljamaksmata

jätmisel ning kas kostjal oli õigus hagejaga sõlmitud tööleping TLS § 88 lg 1 p 5 alusel

erakorraliselt üles öelda.

Pooltevahelise töölepingu järgi on töötaja töö sisuks reisijate vedu liini- ja tellimusveol ning

piletite müük konduktorita liinidel. Töölepingus on kokku lepitud summeeritud tööaja arvestus

2 kuu põhjal. Tööülesannete täitmisele laienesid ka OÜ Personaal autobussijuhi ametialased

eeskirjad (ametijuhend).

Tööandja 09.05.2014.a. hoiatusest bussijuhile seoses töökohustuste rikkumisega (tl 27, 64)

nähtub, et 22.04.2014.a. fikseeriti tööandja sisekontrolli tulemusel sõidudokumentide kontrolli

ja piletimüügi korra rikkumine bussijuht K.T. poolt. Töötaja jättis kontrollimata kahe reisija

sõiduõigust tõendavad dokumendid ning ühele reisijale väljastamata sõidupileti. Nimetatud

dokumendis on tööandja töötajat hoiatanud, et kui töötaja paneb toime uue rikkumise, on

tööandjal õigus TLS § 88 alusel tööleping erakorraliselt üles öelda ning teatanud, et tulenevalt

töökohustuste rikkumisest ei määrata töötajale bussijuhtidele korrektselt täidetud tööülesannete

eest määratavat lisatasu aprillikuu lisatasu ulatuses.

Kohus nõustus töövaidluskomisjoni seisukohaga, et kuivõrd hoiatus iseenesest ei too töötaja

jaoks kaasa mingisuguseid õiguslikke tagajärgi, ei anna kehtiv seadusandlus võimalust töötajale

tehtud hoiatuse vaidlustamiseks. Vaatamata hoiatuses märgitule, et tulenevalt töökohustuste

rikkumisest ei määrata töötajale bussijuhtidele korrektselt täidetud tööülesannete eest määratavat

lisatasu aprillikuu lisatasu ulatuses, on kostja esile toonud, et tegelikkuses hageja töötasu ei

vähendatud ning tasu on makstud lähtudes töölepingus kokkulepitust. Kostja on selgitanud, et

hagejale on makstud välja kõik summad, mille tasumise kohustus tuleneb tasu maksmist

reguleerivatest õigusaktidest, sealhulgas tasu 51,68 ületunni eest summeerituna 2014.a märtsi- ja

aprillikuus. Nimetatud asjaolud on tõendatud raamatupidamise õiendiga töötundide kohta

2014.a märtsi – ja aprillikuus (tl 108) ja tõenditega töötasu arvestuse kohta (tl 85-86). Hageja ei

ole kostja väiteid omapoolsete tõenditega ümber lükanud, tema poolt väidetu on jäänud

paljasõnaliseks.

Vaidlustatud hoiatus ei ole kohtu hinnangul olnud aluseks töölepingu erakorralisel ülesütlemisel

tööandja poolt, kuivõrd tööandja ei ole töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendustes

eelnevale hoiatusele viidanud. Kostja on toetunud usalduse kaotusele töötaja vastu, märkides, et

kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist

etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tugineb tööandja TLS § 88 lg 1 p-le 5. Usalduse kaotuse

aluseks oli liiklusõnnetuse põhjustamine 29.10.2014.a, sellega seoses tööandjale varalise kahju

tekkimine

ning

töötajapoolne

tööandja

tahtlik

eksitamine

liiklusõnnetuse

põhjuste

väljaselgitamisel.

30.10.2014.a. seletuses (tl 31) on K.T. märkinud, et kui sõidukid alustasid ristmikul lubava

fooritule ajal liikumist, oli tema poolt juhitud autobussi ja ees sõitva sõiduauto vahe umbes 3

meetrit, kui ootamatult lähenes paremalt siniste vilkuritega alarmsõiduk, mistõttu ees liikuv

sõiduauto pidurdas järsult. Autobuss ei peatunud nii kiiresti ja toimus tagant otsasõit ees

pidurdanud sõiduautole. Liiklusõnnetuse põhjusena on hageja oma seletuses märkinud autobussi

tehnilise mittekorrasoleku, mis seisnes tagumisel sillal paremate rataste pidurite puudumises.

Paremate tagumiste rataste taga ei olnud näha pidurdusjälgi (fotod sündmuskohalt tl 115, 116).

Vaidlustatud ei ole asjaolu, et hageja poolt juhitud bussi kiirus oli liiklusõnnetuse toimumise ajal

45 km/h.

Hageja väitel ei ole bussijuhil võimalik liinile asudes bussi pidureid kontrollida, kuid bussi

esipaneelil on kogu aeg põlenud kaks punast märgutuld, mis on seotud piduritega.

E-Tehno OÜ poolt 03.11.2014.a. teostatud sõiduki, registrimärgiga 332 AYE, pidurite

kontrollimise tulemusena on tuvastatud, et sõidupidurite pidurdusjõud oli esisillas vasakul rattal

9,14 ja paremal rattal 9,95 kN ning veosillal vasakul rattal 24,10 ja paremal rattal 2,85 kN.

Maksimaalne pidurdusjõud sõidupiduril oli 46,4 kN ning efektiivsus 36 % (tl 4). K.T. on

saatnud nimetatud pidurite tehnilise kontrolli tulemused tööandjale 10.12.2014.a.

OÜ Atko Liinid tehnikajuhi R.K. ettekandest (tl 36) nähtub, et sõidupiduri rikke korral peab

piduriefektiivsus olema vähemalt 30 %, kontrollakti järgi oli hageja poolt juhitud bussi pidurite

efektiivsus 36 %.

R.T. e-kirjast (tl 37) nähtub seisukoht, et veosilla parema ratta piduri rike võis olla tingitud

liiklusõnnetuse käigus juhi poolt teostatud äkkpidurdusest. Peale ülevaatuspunkti piduristendi

läbimist teostati remonditöökojas parempoolse pidurikambri katkise membraani vahetus.

Kohtu hinnangul oli tööandjal alus tööleping TLS § 88 lg 1 p 5 ja lg 3 alusel erakorraliselt üles

öelda, kuna töötaja poolt toimepandud teo tagajärjel on põhjustatud tööandja usalduse kaotus.

Tööandja on ülesütlemist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendanud.

Kohus leidis, et tööandja usalduse kaotus peab põhinema töötajale omistataval karistataval

käitumisel ning järgneval negatiivsel prognoosil töötaja käitumise osas, mis tähendab, et edasist

usalduslikku koostööd ei ole enam võimalik oodata. Usalduse kaotuse võib põhjustada

igasugune tegu, mille tõttu tööandja ei saa enam töötajat usaldada, sealhulgas tööandja maine

kahjustamine. Usalduse rikkumist ei saa kõrvaldada hoiatuse tegemisega.

Käesolevas asjas ei ole kohtule esitatud K.T. karistamisotsust liiklusnõuete rikkumise eest, kuid

tööandja on töölepingu ülesütlemisavalduses esile toonud ametijuhendi p 45a rikkumise, mis

seisnes selles, et bussijuht ei säilitanud eesliikuvate sõidukite suhtes vahemaad meetrites, mis

linnade ja asulate tänavatel võrdub arvuliselt poole sõidukiirusega (km/h). Kuna antud juhul on

kindlaks tehtud, et hageja poolt juhitava sõiduki kiirus oli 45 km/h, pidanuks vahemaa

eesliikuva sõidukiga olema vähemalt 22 m.

Liiklusseaduse (LS) § 46 lg 1 sätestab nõude, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja

ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult

pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Kuna hageja ei suutnud vältida tema poolt juhitud

sõiduki otsasõitu ees ootamatult pidurdanud sõidukile, siis järelikult ei olnud pikivahe ohutu

ning hageja pani toime LS § 46 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise.

Hageja on toetunud asjaolule, et otsasõit eesliikunud sõidukile toimus seetõttu, et tema juhitud

bussil puudusid pidurid. Nimetatud hageja väide ei ole leidnud tõendamist. Sõiduki pidureid on

kontrollitud E-Tehno OÜ poolt mõned päevad peale liiklusõnnetuse toimumist ning

kontrollimise käigus on tehtud kindlaks, et pidurdusjõu puudujääk esines veosilla paremal rattal,

mis haakub hageja poolt esitatud fotodega pidurdusjälje puudumise kohta paremal pool. Kuid

bussi sõidupidurite efektiivsus tervikuna – 36 % vastas avariipidurduse tehnilistele nõuetele

sõidupiduri rikke korral, mis on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri

13.06.2011.a. määruses nr.42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded

varustusele“ lisa 1 kood 402 alapunkt 4.

Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, et 3 m pikivahe puhul ei oleks olnud võimalik 45 km

tunnikiirusega liikunud ja 18 tonni kaaluvat bussi peatada ka täielikus töökorras olevate

piduritega, mis on kohtu hinnangul ka eluliselt usutav.

Hageja on kostjale ette heitnud, et ta saadeti liinile tehniliselt mittekorras bussiga ning väitnud,

et ta ei teadnud pidurite mittetöötamisest ning tal puudus võimalus ka seda kontrollida. Samas

nähtub hageja avaldusest, et bussi armatuurlaual põles pidurisüsteemi rikkele osundav

hoiatustuli.

Tulenevalt ametijuhendi p-st 10.f oli bussijuhil kohustus informeerida hoiatustule süttimisest

kas tehnohoolde meistrit, remondilukkseppa, osakonna juhatajat või dispetšerit, ametijuhendi

p.10.c ja 10.q sätestavad, et bussijuht peab enne liinile sõitmist kontrollima bussi üldist tehnilist

seisundit ning keelatud on sõita liinile nõuetele mittevastava bussiga.

Seega tulenevalt ametijuhendi nõuetest vastutab tehniliselt mittekorras bussiga liinile sõitmise

eest bussijuht ning kui hageja sõitis teadlikult liinile bussiga, mille pidurisüsteemi korrasolekus

ta kahtles, on tegemist äärmise hooletusega töökohustuste täitmisel.

Kohtu hinnangul ei ole hageja väited bussi pidurisüsteemi mittekorrasoleku kohta enne

liiklusõnnetuse toimumist siiski tõendatud. Kostja on esile toonud, et hageja paarimees A.T.

pöördus piduriprobleemiga töökotta 03.11.2014.a, millisel päeval toimus ka kontroll ja avastati

rike. Töökoja meister R.T. on kirjas kostja töötajale avaldanud, et pärast pidurisüsteemi kontrolli

teostati veosilla parempoolse pidurikambri membraani vahetus, mis oli katki. Meistri hinnangul

võis membraan puruneda ja seetõttu tagumine parempoolne pidur puruneda äkkpidurduse

tagajärjel.

Eeltoodu alusel on võimalik lugeda tõendatuks tööandja (kostja) usalduse kaotuse alused töötaja

(hageja) suhtes – töötaja seadusevastane käitumine (LS § 46 lg 1 rikkumine) ja autobussijuhi

ametialaste eeskirjade rikkumine.

Kohus asus seisukohale, et tööandja võis antud juhul töölepingu erakorraliselt üles öelda ilma

ülesütlemise tähtaega järgimata, kuna töötajapoolsed rikkumised häirisid poolte usalduse alust.

TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Kohus rahuldas kostja

avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõistis õigusabikulude katteks hagejalt

kostja kasuks välja 643,99 eurot (käibemaksuta). Kohus leidis, et võttes arvesse kostja esindaja

teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust, on õigusabi kokku 8,04 tunni

ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Kohus leidis, et

kostja esindaja tunnihind 80 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja K.T. (edaspidi apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles

palub maakohtu otsus täies ulatuses tühistada ja saata tsiviilasi tagasi Tartu Maakohtule uueks

lahendamiseks või alternatiivselt teha uus otsus, millega rahuldada hagiavaldus täies ulatuses.

Apellant taotleb kohtult TLS § 88 lg 1 p 5 alusel tööandja poolse töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel ajast, mil tööleping oleks

lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel ning TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks

kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise väljamõistmist.

Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) ei nõustu apellant kohtuotsuse põhjendustega hagi rahuldamata jätmise kohta. Hageja on

esitanud kohtule enda seletuskirja 22.04.2014 toimunud nn sisekontrolli kohta. Kohus on otsuse

tegemisel tuginenud vaid liinikontrolöri seletuskirjas toodule ja ei ole arvestanud hageja

seletuskirjas toodud asjaolusid;

2) ei ole kohus kontrollinud, kas K.A.l oli tööleping, mille alusel ta kontrolörina tegutses.

Samuti on kohus jätnud välja selgitamata, miks liinikontrolör ei vormistanud rikkumist

ettenähtud korras. Juhul kui K.A. töötas kostja juures liinikontrolörina, oleks ta rikkumise

ilmsikstulekul selle nõuetekohaselt fikseerinud. K.A. ei koostanud rikkumise kohta mingit

tõendina käsitatavat dokumenti. K.A. süüdistused hageja aadressil on alusetud;

3) ei vaidlusta apellant aprillikuu 2014 lisatasu määramist ja ületundide eest makstava lisatasu

määramist. Tööandja poolt makstava töötasu arvestamine on olnud kogu aeg töötajale ebaselge,

tööandja ei ole andnud selget ja konkreetset vastust, kuidas ja millistel alustel toimus töötasu

arvestamine. Kuna apellandil puuduvad kindlad tõendid töötasu arvestamise aluste kohta ja

ATKO Grupp OÜ ja Personaal OÜ ei ole avaldanud vaatamata korduvatele nõudmistele töötasu

määramise aluseid, ei ole hagejal mitte mingil moel võimalik tõendada, et hagejale on aprillikuu

lisatasu määratud tunduvalt vähem kui väidetavale rikkumisele eelnevatel kuudel;

4) ei nõustu apellant ka töölepingu erakorralise ülesütlemisega tööandja toodud põhjendustel.

Apellant on hagiavalduses ja kostja vastusele kohtule saadetud vastuses põhjendanud

mittenõustumist tööandja poolse erakorralise töölepingu ülesütlemisega. Maakohus on apellandi

selgitused jätnud tähelepanuta, tuginedes vaid kostja ütlustele;

5) puuduvad tõendid, et hageja oleks ületanud kiirust või kasutanud ebapädevaid juhtimisvõtteid

või et teda oleks karistatud väärteo toimepanemise eest rikkudes liiklusseaduse sätteid.

Sündmuskohal käinud politsei väärteomenetlust ei algatanud, kuna hageja ei rikkunud

liikluseeskirja sätteid ja ei väärinud seetõttu väärteo eest karistust. Kostja poolt esitatud

tõenditest ei nähtu, et hageja oleks liiklusõnnetuse põhjustanud tahtlikult, sh endale

tervisekahjustusi tekitanud või olnud alkoholijoobes, mistõttu ei vastuta hageja liikluskahju eest

TLS §-s 74 lõigetes 1 ja 2 toodud sätete kohaselt;

6) täitis hageja 29.10.2014 aset leidnud liiklusõnnetuse ajal töökohustusi oma parimate oskuste

ja võimete kohaselt ning aset leidnud liiklusõnnetuse põhjus on ettenägematu olukorra

tekkimine liikluses mille tulemusel sai hageja teada, et bussil ei töötanud nõuetekohaselt parema

poole tagumised pidurid. Hageja käitumine vastas täielikult bussijuhi tavapärasele käitumisele

ehk hageja ei olnud oma tööülesandeid täites hooletu;

7) tugines maakohus otsuse tegemisel kostja töötajate R.T. ja R. Kruustiku arvamustele.

Töösuhtest tulenevalt ei pruugi nende isikute arvamus olla objektiivne, seda enam, et R.T. oli

otseselt vastutav busside tehnilise korrasoleku eest;

8) on põhjendamatu kostja etteheide hagejale, et ta ei kontrollinud sõidupidureid tööpäeva

alustades igal hommikul enne liinile minemist vajaliku hoolsusega. Hageja on esile toonud, et

bussi pidureid ei ole võimalik ilma spetsiaalse varustuseta kontrollida. R.T. käis bussiga

03.11.2014 E-Tehno OÜ-s kontrollimas bussi pidurite tehnilist seisukorda. Sellest järeldub, et

pidurite seisukorda ei olnud võimalik kontrollida kohapeal ning ka bussijuhil puudub suure

bussi pidurite korrasoleku kontrollimise võimalus;

9) selgus E-Tehno OÜ-s teostatud kontrolli käigus, et bussi pidurid olid seisukorras, millistega

ei oleks tohtinud buss üldse liikluses osaleda. Bussi pidurid toimisid 10 - 20 km/h kiiruse

juures. On mõeldamatu, et enne liinile minekut kõik bussid arendavad bussijaama platsil kiiruse

50 km/h ja seejärel hakkavad pidureid testima äkkpidurdusega;

10) on kohus jätnud hindamata tehnokontrollis saadud pidurite seisukorra andmed seaduses

nõutud pidurite andmetega ning on jätnud andmata omapoolse hinnangu bussi pidurite

seisukorrale. Kohus on hinnanud vaid kostja poolt viidatud avariipidurduse nõudeid ja tegelikku

avariipidurduse efektiivsust;

11) leiab hageja erinevalt maakohtust (kohtuotsuse p 16 II lõik), et kostja on siiski võtnud

töölepingu erakorralisel ülesütlemisel arvesse hagejale tehtud hoiatust, kuna kostja on

hagiavaldusele vastates viidanud eelnevalt tehtud hoiatusele ning märkinud, et peale hoiatust ei

ole hageja oma suhtumist töökohustuste täitmisse parandanud;

12) ei ole apellant nõus temalt tööandja õigusabikulude välja mõistmisega. Apellandil puuduvad

vahendid advokaadi või esindaja palkamiseks. Apellandilt kostja õigusabi kulude kogu ulatuses

väljamõistmine ei ole õiglane ja nende tasumine käib apellandile üle jõu.

5. Personaal OÜ (edaspidi vastustaja) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja jääb oma väidete ja vastuväidete

juurde, mis ta esitas liidetud hagidele esimese astme kohtu menetluses ja leiab, et maakohus on

asja õigesti lahendanud. Vastustaja palub kohtul jätta mõlema poole menetluskulud TsMS § 162

lg 1 alusel apellandi kanda.

Vastuse kohaselt:

1) on apellant apellatsioonkaebuses esitanud kohtule hulgaliselt põhjendamatuid etteheiteid.

Vastustaja vaidleb vastu kõigile apellandi paljasõnalistele väidetele ja palub jätta need

tähelepanuta;

2) jääb arusaamatuks, miks pidi maakohus kontrollima K.A. töölepingut, mille alusel ta

kontrolöri ametikohustusi täitis. Apellant ei ole varasemalt seadnud kahtluse alla töölepingu

olemasolu ega esitanud sellega seoses kohtule taotlusi. K.A. on töölepinguline AS Harjumaa

Liinid töötaja alates 01.09.2009. a liinikontrolöri ametikohal;

3) on põhjendamatu apellandi väide, et maakohus on jätnud välja selgitamata, miks

liinikontrolör ei vormistanud rikkumist ettenähtud korras. Maakohus on oma otsuses käsitlenud

liinikontrolöri K.A. ettekannet. Vastustaja on varasemalt vastuses Töövaidluskomisjoni

avaldusele selgitanud, et tööandja sisekontrolli läbiviijal puudub kohustus kontrolli teostamisest

bussijuhti teavitada ja ka sõidulehte märgistada, erinevalt kontrolörist, kes tavapäraselt teostab

liinikontrolli tellija esindajana (Põlva Maavalitsus);

4) on arusaamatu ja ebaõige apellandi etteheide, mille kohaselt on maakohus oma otsuses jätnud

tähelepanuta apellandi selgitused. Maakohus on oma otsuses kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 ja

TsMS § 442 lg-ga 8 käsitlenud apellandi kõiki tõendeid ja viidanud korduvalt apellandi

seisukohtadele;

5) on põhjendamatu väide, et kohus on jätnud tähelepanuta apellandi põhjendused töölepingu

lõpetamise osas. Maakohus on oma otsuse punktides 15-17 käsitlenud töölepingu lõpetamist ja

analüüsinud üksikasjaliselt mõlema poole tõendeid;

6) on asjakohatu apellandi etteheide, et vastustaja on töölepingu erakorralisel ülesütlemisel

arvestanud ka eelnevalt apellandile tehtud hoiatust. Kohtuotsuse punktidest 17-19 nähtub, et

apellandi seadusevastane käitumine (LS § 46 lg 1 rikkumine) ja autobussijuhi ametialaste

eeskirjade rikkumine oli piisav töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks. Järelikult ei oma

tähtsust kas vastustaja arvestas ülesütlemisel eelnevat hoiatust või mitte;

7) on apellant vääralt asunud seisukohale, et kohus ei ole hinnanud tehnokontrollis saadud

pidurite seisukorra andmeid ja kohus on tuginenud vastustaja töötajate R.T. ja R.K. arvamusele.

Kohus on oma otsuse punktis 18 hinnanud E-Tehno OÜ poolt teostatud kontrolli;

8) on põhjendamatu apellandi seisukoht, et kohus on hinnanud vaid vastustaja poolt viidatud

avariipidurduse nõudeid ja tegelikku avariipidurduse efektiivsust. Kohus on õigesti hinnanud

sõidupidurite efektiivsust vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a

määrusele nr 24 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1

kood 402 alapunkt 4. Jääb arusaamatuks, millele muule oleks kohus pidanud tuginema;

9) on asjakohatu ka apellandi väide politsei poolt apellandi suhtes väärteomenetluse

mittealgatamise kohta. Olukorras, kus juhid jõuavad liiklusõnnetuse põhjustaja osas omavahel

kokkuleppele, puudub politseil vajadus sekkuda ning väärteomenetlust alustada. Fakti, et

apellant on kinnitanud enda süül liiklusõnnetuse põhjustamist, tõendab vastustaja 03.03.2015.a

menetlusdokumendi lisa nr 5 juurde kuuluv „Teade liiklusõnnetusest“.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise

ja menetlusnormi rikkumise tõttu osaliselt tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata K.T.

hagi OÜ Personaal vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu

lõpetamiseks töölepingu seaduse § 107 lg 2 alusel ning hüvitise väljamõistmiseks (kohtuotsuse

resolutsiooni p 1).

Ringkonnakohus peab võimalikuks teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel asjas uus otsus, millega

rahuldada hagi osaliselt, tuvastades OÜ Personaal ja K.T. vahel sõlmitud töölepingu

ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 5 ja lg 3 alusel. Ringkonnakohus loeb poolte vahel

sõlmitud töölepingu üles öelduks TLS § 107 lg 2 alusel alates 08. jaanuarist 2015.a ning mõistab

OÜ-lt Personaal K.T. kasuks välja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise hüvitise ühe kuu

keskmise töötasu ulatuses summas 710,71 eurot.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas tõendamist leidnud töötaja poolt niisuguse

töökohustuste rikkumise toimepanek, mis oleks andnud alust lõpetada temaga sõlmitud

tööleping erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata.

Töötaja on käesoleval juhul ise esile toonud (nt 30.10.2014 tööandjale esitatud seletuskirjas,

tl 31) asjaolu, et bussi esipaneelil põlesid pidevalt kaks punast märgutuld, mis on seotud

piduritega. See asjaolu aga ei ole takistanud autobussil korduvalt läbimast tehnoülevaatust.

Tööandja on esile toonud, et E-Tehno OÜ poolt koostatud pidurite kontrollaktist nähtuvalt oli

bussi sõidupidurite efektiivsus 36 %, s.o pidurid vastasid avariipidurduse tehnilistele nõuetele

(vähemalt 30 %). Sama on kinnitanud ATKO Grupi tehnikajuht R.K. (tl 36).

8. Tööandja ei kinnitanud töötaja väidet, mille kohaselt pöördus töötaja korduvalt tööandja

poole teavitades, et bussil põlevad pidevalt rikketuled. Samas ei ole tööandja seda väidet

iseenesest ka eitanud ega ümber lükanud, vaid on omalt poolt esile toonud, et töötaja ei esitanud

rikketulede ja pidurisüsteemi väidetava remondivajaduse kohta nõutavaid kirjalikke

remondilehti. Töötaja paarimehena töötanud teisel bussijuhil ei olnud tööandja kinnitusel

pretensioone pidurite korrasoleku osas, küll aga täheldas paarimees parema piduri

pidurdusvõime vähenemist peale 29.10.2014 liiklusõnnetust.

Asjas on esitatud ka tööandja töökoha meistri R.T. kirjalik arvamus (tl 37), mille kohaselt

tekkiski probleem parempoolse tagumise piduriga 29.10.2014 toimunud liiklusõnnetuse käigus

tehtud äkkpidurduse tulemusena, mille tagajärjel purunes veosilla parempoolne pidurikambri

membraan.

9. Iseenesest on õige maakohtu järeldus, et tõendatud ei ole hageja väited, mille kohaselt ei

olnud bussi pidurisüsteem enne liiklusõnnetuse toimumist korras. Asjas esitatud tõendid

võimaldavad asuda seisukohale, et tagumine parempoolne pidur võis puruneda 29.10.2014

äkkpidurduse käigus ning see on kooskõlas ka töötaja väidetega, mille kohaselt toimus teisele

sõidukile tagant otsasõit seetõttu, et bussi tagumised pidurid ei töötanud.

Samas ei kuulunud hageja (töötaja) tõendamiskoormisesse asjaolu, et bussi pidurid olid rikkis

juba enne avarii toimumist. Seega on maakohtu otsus vastuoluline osas, milles maakohus luges

töötaja oma ametikohustusi rikkunuks tema enda väidete alusel, mille kohaselt bussil esipaneelil

põlesid pidurite probleemidele viitavad hoiatustuled.

10. Töötajale saab käesoleval juhul seega ette heita tema poolt juhitud bussi armatuurlaual

põlenud hoiatustuledele ebapiisava tähelepanu pööramist (sh sellest ettenähtud vormis

tööandjale teatamata jätmist), kuid kolleegiumi arvates ei ole see samastatav tehniliselt

puudulikus korras piduritega bussi juhtimisega. Arvestada tuleb ka asjaolu, et hoiatustulede

põlemisele on viidanud üksnes töötaja ise ning tööandja esitatud tõendite kohaselt ei esinenud

bussil enne avarii toimumist niisuguseid piduritega seostavaid rikkeid, millega ei oleks olnud

lubatav liikluses osaleda. Kuna tööandja kinnitusel ei esitanud teine bussijuht A.T. pretensioone

bussi pidurisüsteemi toimivuse kohta (sh ei olevat viimane väitnud, et bussi esipaneelil põlesid

pidurisüsteemi rikkele viitavad hoiatustuled), siis on ka tööandja poolt vastuoluline öelda

töötajaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles põhjendusel, et töötaja pidi oma väitel sõitma

tehniliselt mitte korras piduritega bussiga.

Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohtadega, et bussijuhi võimalused kontrollida bussi,

sh pidurite, tehnilist korrasolekut, on teatava ulatuseni piiratud. Tööandja ei saa töölepingulises

suhtes asetada kogu vastutust tehniliste nõuete järgimise eest töötajale, vaid tööandjal tuleb

endal luua mõistlik süsteem veendumaks, et töösuhtes kasutatavad suurema ohu allikad on

nõuetekohases tehnilises seisundis.

11. Eeltoodut arvestades ei olnud ringkonnakohtu hinnangul töölepingu erakorralise

ülesütlemise aluseks ka 29.10.2014 liiklusõnnetuse toimumine, s.o tagant otsasõit ees järsult

pidurdanud sõiduautole. Ehkki teisele sõidukile tagant otsasõidu korral saab põhimõtteliselt alati

heita otsasõitnud juhile ette seda, et ta ei näinud liikluses toimuvat piisavalt ette ega valinud

ohutud pikivahet mh juhuks, kui eessõitev auto ootamatult pidurdab, ei ole ringkonnakohtu

hinnangul käesoleva juhtumi asjaolude kohaselt rikkumine selline, mis andnuks aluse töösuhte

erakorraliseks lõpetamiseks. Asja materjalide kohaselt ei ole vaidluse all, et töötaja poolt juhitud

bussi sõidukiirus oli liiklusõnnetuse toimumise ajal 45 km/h, s.o asulasisesel teel lubatud

sõidukiirus. Sõidukid olid alustanud liikumist lubava fooritule ajal, ees sõitnud auto pidurdas

ootamatult lähenenud alarmsõiduki tõttu.

Asja materjalide kohaselt tekkis tööandjal avarii tagajärjel varaline kahju summas 218,88 eurot,

mida ei saa lugeda suureks kahjuks ning mis ei ületa tööandja tegevusega seotud tüüpilise kahju

tekkimise riski. Põhjendatuks ei saa pidada tööandja poolseid etteheiteid töötajale, mille

kohaselt olevat töötaja tööandjat liiklusõnnetuse põhjuste väljaselgitamisel tahtlikult eksitanud.

Kui käsitleda eksitamisena töötaja väiteid, et bussi pidurid avarii hetkel ei töötanud, siis ei saa

seda ringkonnakohtu hinnangul pidada töölepingu erakorralise ülesütlemise seadusest

tulenevaks aluseks.

12. Seega saab töötajale küll ette heita liikluseeskirja rikkumist (ebapiisava pikivahe hoidmine

LS § 46 lg 1 järgi) ja autobussijuhi ametialaste eeskirjade osalist ebapiisavat täitmist

(hoiatustulede korral kirjalike remonditeatiste koostamata jätmine), kuid rikkumised ei ole

ringkonnakohtu hinnangul niisuguse iseloomuga, mis tinginuksid töösuhte kohese lõpetamise.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et põhjendatud ei ole käesoleval juhul tööandja poolt

tuginemine töötaja eelnevale hoiatamisele. 09.05.2014 hoiatuses heideti töötajale ette

sõidudokumentide kontrolli ja piletimüügi korra rikkumist, kuid töölepingu erakorralise

ülesütlemise alustena tõi tööandja esile liikluseeskirja rikkumise, bussi pidurisüsteemi

korrasoleku kontrollimata jätmise ning riketest tööandjale teatamata jätmise. Kuna tegemist oli

oluliselt erineva sisuga etteheidetega, siis puudub alus heita töötajale ette, et ka pärast hoiatuse

tegemist ei ole ta oma suhtumist töökohustuste täitmisse parandanud.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses tehtud järeldustega osas, milles kohus leidis, et

töötajale 09.05.2014.a tehtud hoiatus ei toonud töötajale kaasa otseseid negatiivseid tagajärgi (nt

töötasu vähendamise näol). Kohus leidis, et vaatamata hoiatuses märgitule hageja töötasu

tegelikkuses ei vähendatud. Hageja ei ole ka apellatsioonkaebuses esile toonud maakohtu

poolseid menetlus- ega materiaalõigusnormide rikkumisi, mis tingiksid maakohtu otsuse

vastavas osas muutmise. Sellega seoses ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda apellandi

väiteid selle kohta, kas talle 09.05.2014.a tehtud hoiatus oli põhjendatud ning kas liinikontrolör

K.A. tegutses nõuetekohasel viisil (mh kas hagejale ette heidetud rikkumised vormistati

ettenähtud korras).

14. Seega on ringkonnakohtu arvates põhjendatud rahuldada töötaja nõue osaliselt.

Ringkonnakohus loeb tuvastatuks, et tööandja poolt 22.12.2014 koostatud töölepingu

erakorralise ülesütlemise avaldus oli tühine. Vastavalt hageja taotlusele kuulub poolte vahel

sõlmitud tööleping lõpetamisele alates 8. jaanuarist 2015.a, s.o alates ülesütlemisavalduses

märgitud ajast.

Hageja palus TLS § 109 lg 1 alusel mõista kostjalt välja hüvitise töötaja kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses.

Vastavalt tööandja poolt esitatud keskmise töötasu arvutuskäigule (tl 40 pöördel) oli hageja

keskmise töötasu suuruseks 710,71 eurot kuus. Hageja ei ole seda arvestuskäiku vaidlustanud

ega esitanud omapoolseid arvestusi.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve

on käesoleval juhul põhjendatud TLS § 109 lg 1 teise lause alusel muuta tööandjalt töötaja

kasuks väljamõistetava hüvitise suurust, vähendades seda ühe kuu keskmise töötasu suuruseni.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 710,71 eurot. Ringkonnakohus arvestab

hüvitise suuruse määramisel käesoleva otsuse p-des 10-12 märgitut.

15. TsMS § 173 lg 3 ja § 163 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus asjas kantud menetluskulud

poolte endi kanda, arvestades hagi osalist rahuldamist.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/