1-15-9664/29 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

6. september 2016 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-15-9664 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 6.09.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid S.F-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu S.F isikukood XXX xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest S.F vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai va

idlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.F-i elektroonilise

valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

S.F u Maakohtu 18.11.2015 kohtuotsusega KarS tunnistati süüdi Harj § 199 lg 2 p – § 25 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 69 ja § 65 kohaldamisega karistuseks mõisteti lg 2

aastat vangistust. Karistuse kandmise algus . 16.11.2015 16.11.2017 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses S.F-i ei ole kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral asub elama xxx Kinnipeetaval on 10 klassi haridust. Eriala puudub, tööoskused on omandanudtöö käigus. Enda sõnul on töötanud enamasti suuliste kokkulepete alusel ehitusel. Enne vangistust töötas firmas xxx. Vangistuses ei ole läbinud taasühiskonnastavaid tegevusi temast mitte lähtuvatel asjaoludel.

Isikul on diagnoositud alkoholisõl Alkoholijoobes olles on pann toime vägivalla tuvus.

komponendiga kuritegusid. Alkoholiseaduse alusel karistatud viiel korral, viimati 2009 a.

varasema vangistuse ajal läbinud 2002 tarvitas amfetamiini. Kinnipeetava sõnul ei xxx 1998- tarbi narkootikume juba aastaid. S.F on kriminaalkorras karistatud 12 korral, vangistust kannab seitsmendat korda. Uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on vägivaldse 64%, uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 51%.

Viru vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kriminaalhooldusametniku soovib andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral kinnipeetav elama asuda emale kuuluvasse korterisse, aadressile xxx Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kinnipeetava ema xxx.

S.F-i tutvusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud ja alkoholiga liialdavaid isikuid. Ta on varem joobes olekus toime pannud kuritegusid, sh mitmel korral vägivallakuritegusid. Kuritegude toimepanemist pole suutnud ära hoida ka kriminaalhooldus.

Viimase kuriteo pani kinnipeetav toime kohe kriminaalhoolduse algul. On andmeid, et S.F on tarvitanud narkootilisi aineid - kanepit ja amfetamiini.

Kinnipeetava e vangistust xxx. Lxxx Txxx ma sõnul töötas S.F enne a on nõus oma poega vabanemise järel tööle asumiseni majanduslikult toetama. Vabanemise korral S.F-ile on garanteeritud xxx, xxx

Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana on S.F-i vangistusest enne tähtajalisele vabastamisele vastu.

S.F

- taotleb ennetähtaegset vabastamist. Selgitas, et vabaduses on tal garanteeritud töö ja elukoht. Narkootikume ta ei tarvita. Soovib ennetähtaegselt vabaneda, asuda tööle ja kustutada oma võlgnevused.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tutvunud esitat

ud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et

S.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.F-i isikut iseloomustavad andmed - oimepanemise ajal tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo t ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

S.F on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Vangistust kannab seitsmendat korda. Varasemalt karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest. varguse Viimane karistus mõisteti eest.

Isikut on varasemalt karistatud

üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile.

Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning ajal pani käitumiskontrolli

toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning S.F-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem S.F on olnud allutatud käitumiskontrollile, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks S.F uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (eluja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist vahetult enne vangistusse s sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval oli elukoht ning lähedaste toetus, kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal kohtul puudub käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema edaspidise resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude toimepanemise

ajal ei korduvust ja käitumist eelneva käitumiskontrolli ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal elektroonilise valve alla veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne S.F-i tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Deniss Minzatov